Vassili Kotovi ja Alla Kotova hagi Valentina Belyaeva vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades 042/2014/2903 ja 042/2014/2904 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. juuni 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vassili Kotovi ja Alla Kotova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid: Vassili Kotov (hageja I), ik XXXXX ja Alla Kotova (hageja II), ik XXXX; esindaja advokaat Roman Golovenko Vastustaja: Valentina Belyaeva (kostja), ik XXXXX; esindaja Maksim Fedotov
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Jätta Viru Maakohtu 1. juuni 2016. a otsus muutmata arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellantide kanda.
Mõista Vassili Kotovilt ja Alla Kotovalt solidaarselt välja 360 eurot menetluskulude katteks Valentina Belyaeva kasuks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Vassili Kotov (hageja I) ja Alla Kotova (hageja II) esitasid 27. jaanuaril 2015. a hagi Valentina Belyaeva (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades 042/2014/2903 ja 042/2014/2904. Hagiavalduse kohaselt oli hoone XXX kostja ebaseaduslikus valduses ja kasutuses alates 2001. a juunist kuni 20. novembrini 2014. a. Kostja ei maksnud hoone kasutamise eest tasu ning hoone kasutamiseks puudus kasutusleping. Hagejad nõudsid hoone vabastamist. Boriss Beljajev ei vabastanud hoonet. 2005. a hakkas Boriss Beljajev nõudma hüvitist hoones tehtud remonttööde eest ja esitas hagi Viru Maakohtusse hagejate vastu hüvitise väljamõistmiseks. Alustati tsiviilasi nr 2-05-14195. Hagejad esitasid vindikatsioonihagi. Kohtumenetluses mõisteti hagejatelt solidaarselt välja 12 874 eurot ja kohustati kostjat vabastama hoone. Hagejatel on kostja vastu kasutuseeliste nõue 8 674,15 eurot, kuna asi oli kostja omavolilises valduses. Nõue tuleneb AÕS § 85 lõikest 1 koostoimes VÕS § 1037 lõikega 1.
11.juulil 2014. a esitasid hagejad kostjale avalduse tasaarvestamiseks. Tasaarvestuse avaldus toimetati kostjale kätte 15. juulil 2014. a. Tasaarvestuse avaldusega soovisid hagejad tasaarvestada nende nõude (kaotatud kasutuseelised ebaseadusliku valduse tõttu 8674,15 eurot) kostja nõuetega, mis tulenevad kohtuotsustest tsiviilasjas nr 2-05-14195 (menetluskulud 2618,25 eurot ja menetluskulud 1581,60 eurot). Jevgeni Kotoviga sõlmiti nõude loovutamise leping. Kostja esitas 19. novembril 2014. a kohtutäiturile täitmisavalduse koos täitmisdokumentidega (kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-05-14195). Kostja ei arvestanud täitemenetluses, et tema nõue hageja vastu suuruses 8674,15 on tasaarvestatud. Täitemenetlus alustati 4. detsembril 2014. a. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte nõuded kattuvas ulatuses (VÕS § 197 lg 2). Kuna kostja nõue hagejate vastu 8 674,15 euro ulatuses oli tasaarvestatud hagejate nõudega kostja vastu 8 674,15 euro ulatuses, siis ei ole kostjal õigust nõuda hagejatelt 8 674,15 euro tasumist.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejate nõudeid ei saa tasaarvestada. Viru Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus tuvastasid tsiviilasjas 2-05-14195, et valdus oli seaduslik. Nõuded on ka aegunud.
Kuna hagejad soetasid hoone heategevuslikel eesmärkidel, on arusaamatud üüritasu nõuded. Hagejad esitasid nõuded ka perioodide eest, mil nad ei olnud hoone omanikud. Esitatud nõude loovutamise kinnituselt puudus leping. Hagejad ei ole tõendanud oma nõudeid.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hagejate kanda. Maakohus mõistis hagejatelt välja kostja kasuks menetluskulud 1000 eurot. Maakohus märkis, et AÕS § 85 lg 1 sätestab, et valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037-1040. Viru Maakohtu 28. novembri 2012. a kohtuotsusest tsiviilasjas 2-05-14195 tuleneb, et poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et pooled soovisid esialgselt kostja Vassili Kotovi nimele ostetud hoones mittetulundusühingu tegutsemist. Vaidlused tekkisid 2005. aastal pärast seda, kui pooltel ei õnnestunud kokkuleppele jõuda kas omandi üleandmise küsimuses hagejale või rendilepingu kirjalikus vormistamises poolte vahel. Kohtuotsuses on märgitud, et „kostja nõudis hageja poolt omandi kasutamise lõpetamist ning esitas vastuhagi valduse vabastamiseks 10.04.2008. Kostja kalkuleeris tema poolt võimaliku üüritulu saamata jäämisega, kuid rahalist nõuet vastuhagis ei esitanud“ (tl 64). Tartu Ringkonnakohus on samas asjas tehtud otsuse põhjendustes asunud seisukohale, et „Käesolevas vaidluses on tõendatud, et hoone omandas V. Kotov, et hoonet saaks kasutada heategevuslikel või usulistel eesmärkidel“; „Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõendite alusel saab tuvastada, et hageja V.Belyaevi valdus ei olnud omavoliline“; „Ringkonnakohus leiab, et, et asjas on tuvastatud, et V.Belyaevi ja V.Kotovi vahel oli kokkulepe, ,mis lubas V.Belyaevil hoonet vallata“ (tl 80). Eeltoodust tuleneb, et põhjendatud ei ole hagejate seisukoht, et Valentina Belyaeva ja tema abikaasa Boriss Beljajevi käitumise tõttu ei saanud hagejad ja Jevgeni Kotov nendele kuuluvat hoonet kasutada. Maakohus märkis, et juhul, kui hoone soetati heategevuslikel (laste õpetamine) või usulistel (kiriku kooli rajamine) eesmärkidel, siis eelduslikult ei olegi võimalik tulu teenida. Maakohus nõustus kostjaga, et antud juhul tuleb kohaldada VÕS § 200 lõiget 4, sest tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Tasaarvestuse materiaalõiguslikuks eelduseks on muuhulgas tasaarvestamiseks kasutatava nõude selgus ning selline nõue peab välistama sellise nõude kasutamist tasaarvestamiseks, mille olemasolu või suurus on ebaselge. Maakohus sedastas, et tsiviilasja 2-05-14195 menetlus kõigis kolmes kohtuastmes kestis kokku 9 aastat 3 kuud ja 22 päeva, sh maakohtus üle 7 aasta. Hagejad on esitanud tasaarvestusavalduse alles 2014. aasta juulis, so peale otsuse tegemist ringkonnakohtus. Maakohus leidis, et hagejad on sellist taktikat kasutanud kostja nõude maksmapaneku takistamiseks. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Suntäitmine täiteasjades 042/2014/2903 ja 042/2014/2904 ei ole lubamatu, sest tasarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täitmata. Maakohus märkis, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus lubas kostjal esitada menetluskulude nimekirja kohtuistungile järgneva päeva jooksul. Maakohus leidis, et kostja kantud kohtuvälised kulud on põhjendatud, vajalikud ja mõistliku suurusega (kokku 8,2 tundi).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr 042/2014/2903 ja 042/2014/2904. Apellandid paluvad jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hindas maakohus valesti tõendeid ja tuvastas ebaõigesti, et vastustaja ebaseaduslik valdus ei ole tõendatud; 2) rahuldas Viru Maakohus 28. novembri 2012. a kohtuotsusega Jevgeni Kotovi vindikatsioonihagi. Seega tuvastati, et vähemalt 2005. aastast oli valdus ebaseaduslik; 3) on apellantidel õigus nõuda vastustajalt kasutuseeliste hüvitamist, kuna hoone valdus oli ebaseaduslik. Kasutuseeliste väärtuse arvestamisel tuleb võtta aluseks harilik üürimäär samaväärse hoone puhul samas piirkonnas; 4) on apellantidel tasaarvestamise õigus; 5) ei anna TsMS § 176 lg 1 menetlusosalistele õigust esitada menetluskulude nimekirja pärast kohtuistungit. Seetõttu tuleb jätta tähelepanuta need vastustaja menetluskulud, mis ei ole seotud kohtuistungiga.
5.Vastustaja vaidles apellatsioonile vastu. Vastuse kohaselt: 1) peavad apellandid tõendama, et vastustaja valdus oli ebaseaduslik. Tsiviilasjas nr 2-05-14195 tuvastati, et valdus oli seaduslik; 2) tegi B. Beljajev ettepaneku sõlmida üürileping, kuid apellandid keeldusid sellest. On võimalik, et sõlmiti üürileping; 3) soetati hoone heategevuseks ning seetõttu on arusaamatu apellantide üüritasu nõue; 4) ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme; 5) ei ole võimalik tasaarvestus VÕS § 200 lg 1 kohaselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjäreldus muutmata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
7.Käesolevas asjas esitasid hagejad nendele loovutatud nõude alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sundtäitmise aluseks on 22.10.2014 jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-14195. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti hagejatelt solidaarselt välja 12 874 eurot. Sama lahendiga mõisteti kostjalt hagejate kasuks menetluskulud 2618,25 ja J. Kotovi kasuks (kes loovutas nõuded hagejatele) 1581,60 eurot. Käesoleva menetluse kostja on menetluskulude kohustuse oma nõudega tasaarvestanud ning täitemenetlus algatati 19.11. 2014 summas 8674,15 eurot.
8.Ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata TMS § 221 lg-te 1 ja 2 alusel. TMS § 221 lg 2 kohaselt on võlgnikul lubatud esitada vastuväiteid, sh väidet, et nõue on tasaarvestatud, kohtulahendi puhul üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigkohus on rõhutanud, et TMS § 221 lg 1 kohaldamisel on määrav tasaarvestusolukorra tekkimise aeg, mitte tasaarvestusavalduse tegemise aeg. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise
hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (RKTKo nr 3-2-1-11-15, p 10). Seega, kui täitmisel on kohtulahendist tulenev nõue, peab hagiavaldusest ning ka hagi tagamise taotlusest nähtuma, et tasaarvestuse alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2).
9.Hagiavalduse kohaselt on hagejate nõude aluseks kasutuseelistest ilmajäämise eest hüvituse saamine perioodi eest 06.2001 kuni 20.11.2014. Kasutuseelisena käsitlesid hagejad igakuiselt summas 226 eurot saamata jäänud tulu. Ringkonnakohus märgib, et enne kohtulahendi jõustumist 22.10.2014 tekkinud nõue tuleb jätta rahuldamata TMS § 221 lg 1 ja 2 alusel, kuna faktilised asjaolud, mis on hagejate nõude aluseks, on tekkinud enne kohtulahendi jõustumist ning nendele hagejad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes enam tugineda ei saa. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusaluse kinnisasja valdus anti J. Kotovile aktiga üle 20.11.2014. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatu on hagejate nõue ka ühe kuu osas, mis hõlmab perioodi kohtulahendi jõustumisest valduse üleandmiseni. Ringkonnakohus märgib esiteks, et jõustunud kohtulahendist tulenes ühekuuline valduse vabastamise tähtaeg. Teiseks jõustunud kohtulahendis tuvastas kohus, et hoone omandamisel V. Kotov (käesolevas asjas hageja) deklareeris, et hakkab hoonet kasutama heategevuslikel või usulistel eesmärkidel ning kohus tuvastas ka selle, et kostjal ei olnud kohustust V. Kotovile kasutamise eest tasu maksta. Maakohus märkis õigesti, et hagejad ei esitanud kasutuseeliste saamiseks nõuet menetluses, kus kostja nõudis kinnisasja endale või alternatiivselt kulutuste hüvitamist, seal esitasid hagejad kinnistu valduse vabastamise nõude, mis ka rahuldati. Ringkonnakohus leiab, et sellega saab lugeda tuvastatuks, et hagejatel puudub nõudeõigus, mida kostja poolt sundtäitmisele esitatud kohtuotsusest tuleneva nõudega tasaarvestada.
10.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt apellantide kanda. Maakohus määras lisaks menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, mis annab aluse ka ringkonnakohtul menetluskulud kindlaks määrata. Apellandid esitasid menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid kulutused õigusabile summas 360 eurot ja riigilõiv 300 eurot. Apellantide kulud jäävad nende endi kanda. Vastustaja esitas menetluskulude nimekirja summas 540 eurot. Ringkonnakohus, arvestades vastuse sisu ja vastuväidete asjakohasust, samuti apellatsioonkaebuse põhjendatust, peab vajalikuks ja põhjendatud menetluskulude suuruseks TsMS § 175 lg 1 alusel 360 eurot, mis tuleb apellantidelt solidaarselt välja mõista.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.