XXXi hagi Elektrilevi OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes ja Elektrilevi OÜ vastuhagis XXXi vastu mõõtesüsteemile juurdepääsu võimaldamise ja kahju hüvitamise nõuetes hagi 392 eurot / vastuhagi 5761,15 eurot
võimaldama Elektrilevi OÜ’le (registrikood 11050857) esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, takistusteta juurdepääs aadressil XXX, Tallinn asuvale elektrienergia mõõtesüsteemile võimaldamaks fikseerida elektriarvest näitu ja tegemaks mõõtesüsteemiga mistahes muid toiminguid, mis on vajalikud näidu fikseerimise ja mõõtesüsteemi seisukorra hindamisega seoses;
3.2.Punktis 3.1. nimetatud kohustuste täitmiseks tagama vähemalt kahele Elektrilevi OÜ esindajale sisenemisvõimalus XXX, Tallinn asuvasse vastukostja eluruumi takistusteta juurdepääs mõõtesüsteemile ja võimalus teostada takistusteta mistahes toiminguid, mis on vajalikud arvesti näidu fikseerimiseks ja arvesti seisukorra hindamiseks.
4.Mõista XXXilt (isikukood XXX) Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks tekitatud kahju summas 2093,66 (kaks tuhat üheksakümmend kolm eurot ja 66 senti).
2-15-17789
5.Mõista XXXilt (isikukood XXX) Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest viivis põhivõlgnevuselt (2093,66 eurot) kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tühistada 26.11.2015 määrusega seatud hagi tagamise abinõu.
7.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
7.1.Jätta hagiga ja vastuhagiga seonduvad menetluskulud hageja kanda
7.2.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
7.Kohtuotsuse ärakiri toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus XXXi hagi suhtes tehtud otsusele (käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 1) menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsusele Elektrilevi OÜ hagi osas XXXi vastu (käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni pp2-6) võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.XXX (edaspidi hageja) esitas 28.12.2015 Harju Maakohtule hagi Elektrilevi OÜ (edaspidi kostja) vastu elektriühenduse katkestamise õiguse puuduse tuvastamises ja elektriühenduse katkestamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 392 eurot. 18.01.2015 esitatud hagiavalduse täpsustuses jäi hageja oma nõuetest üksnes kahju hüvitamise nõude juurde. Hagiavalduse kohaselt on hageja kasutanud võrguettevõtja võrguteenust aadressil Kastani tn 23, Tallinn alates 1994 aastast ning tasunud korrektselt tarbitud elektrienergia eest vastavalt esitatud arvetele. 06.05.2015 kirjaga ähvardas kostja hagejat elektriühenduse katkestamisega juhul, kui hageja ei võimalda kostja ligipääsu tarbimiskohas asuvale elektriarvestile. Hageja on korduvalt kostjat informeerinud, et seoses 2014 suvel toimunud õnnetusjuhtumi tõttu saadud üliraske vigastusega peab ta pidevalt viibima välismaal taastusravil ning võrguettevõtjale ligipääsu
2-15-17789 võimaldamine tarbimiskohta ei ole ilma tema kohalviibimiseta võimalik. Oma kirjaliku teate välismaal ravil viibimise kohta edastas hageja kostjale 10.06.2015 a. selgitades, et tema tervislik seisund on üliraske, ta viibib pidevalt erinevates raviasutustes ning turvakaalutlustel ei pääse kolmandad isikud ligi hageja tarbimiskohale. Nimetatud asjaoludest hoolimata katkestas kostja 04.11.2015 hageja elektriühenduse, rikkudes sellega kehtivat elektrituruseadust (ELTS), võrgueeskirja ning teisi õigusakte. Hageja on seisukohal, et sellise käitumisega on kostja põhjustanud hagejale varalist kahju. Veetorustiku jäätumise ning võimaliku vandalismi ja varguse vältimiseks turvasüsteemide töökorras hoidmise abil oli hageja sunnitud kasutama diiselgeneraatorit, millega kütmisele kulus diiselkütust summas 442,61 eurot. Hageja arvestab nimetatud kahjusummast maha 50,61 eurot, milleks on arvestuslik kulu, mida hageja oleks pidanud tasuma, kui kostja ei oleks võrguteenuse osutamist katkestanud. Seega palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitis summas 392 eurot.
2.Oma vastuväidetes ning vastuses vastuhagile leiab hageja, et kostja pöördus tema poole juurde-pääsu võimaldamiseks elektriarvestile ajal, mil hageja viibis haiglas ja erinevates riikides taastusravil ning peab vajalikuks rõhutada, et 2014 suvel juhtunud õnnetusjuhtumi tagajärjel oli ta muutunud 100% töövõimetuks. Hageja toob välja, et esmakordselt pöördus kostja tema poole 23.04.2014, mil hageja oli samuti Eestist ära. Hageja on seisukohal, et ta ei ole põhjendamatult keeldunud kostjale mõõtesüsteemile juurdepääsu võimaldamast, vaid võttes arvesse hageja tervislikku seisundit, on tegemist vabandatava asjaoluga. Väidetava lepingurikkumise osas märgib hageja veel, et tema poolt elektrinäitude mitteesitamist ei saa pidada võrgulepingu oluliseks rikkumiseks. Kostja poolt teostatud kontrollmõõtmiste osas leiab hageja, et ta ise ei ole nende mõõtmiste juures viibinud ning kostja väited selle kohta, et hageja on tarbinud 3,5 korda rohkem, kui tasunud on, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja poolt esitatud kahju hüvitamise nõude osas on hageja seisukohal, et see on tõendamata ning alusetu ja sellise kulu peab hüvitama kostja ise. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kostja on hagejaga võrguühenduse katkestanud kooskõlas õigusaktide ja tüüptingimustega ning hagejal puudub alus nõuda kahju hüvitamist. 18.07.2016 esitas kostja ka vastuhagi kostja mõõtesüsteemile juurdepääsu võimaldamise ning kahju hüvitamise nõuetes. Kooskõlas õigusaktidega pidi kostja tähtajaks 01.01.2017 tagama mõõtesüsteemide ülemineku kauglugemisseadmetele. Hageja on tema valduses oleva arvesti suhtes pahauskselt takistanud mõõtearvesti vahetamist kaugloetava arvesti vastu. Kostja on hagejaga korduvalt ühendust võtnud, kuid sellele vaatamata hageja kostja juurdepääsu elektriarvestile ei ole võimaldanud. Võrgumüügi erijuhtumite komisjon otsustas seepeale peatada võrguühenduse hageja tarbimiskohas 04.11.2015, mil ühendus ka katkestati. Kostja leiab, et kuigi poolte vahel puudub võrguteenuse osutamiseks kirjalik leping, on pooltevahelised suhted reguleeritud lepingulaadselt ELTS ja selle alusel VV määrusega kehtestatud võrgueeskirja ning „Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimustega madalpingel kuni 63A“ (edaspidi tüüptingimused, I kd tl 151-162) alusel. Tüüptingimustest tulenevad hageja kui elektrienergia väiketarbija (ostja) kohustused tagada ligipääs kõikidele võrguettevõtja elektripaigaldistele, sh mõõtesüsteemidele nende teenindamiseks ja mõõtesüsteemi näitude fikseerimiseks, samuti fikseerida arvesti näidud iga kuu viimasel päeval ja edastada need kolme päeva jooksul võrguettevõtjale. Kuna hageja ei ole juurdepääsu kostjale kuuluvale arvestile võimaldanud ega ole aastaid esitanud kostjale arvesti näitusid, siis paigaldas kostja hageja elektritarbimise väljaselgitamiseks kontrollmõõtesüsteemi. Kaugloetava arvesti paigaldamisega kandis kostja kulutusi summas 2093,66 eurot, mille väljamõistmist kostja hagejalt vastuhagis taotleb. Lisaks taotleb kostja vastuhagis kohustada hagejat võimaldama kostjale esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest takistusteta juurdepääs aadressil XXX Tallinnas asuvale elektrienergia mõõtesüsteemile võimaldamaks fikseerida elektriarvesti näitu ja
2-15-17789 tegemaks mõõtesüsteemiga mistahes muid toiminguid, mis on vajalikud näidu fikseerimise ja mõõtesüsteemi seisukorra hindamisega seoses. Selleks kohustada hagejat tagama vähemalt kahele kostja esindajale sisenemisvõimalus hageja eluruumi, takistusteta juurdepääs mõõtesüsteemile ja võimalus teostada takistusteta mistahes toiminguid, mis on vajalikud arvesti näidu fikseerimiseks ja arvesti seisukorra hindamiseks.
Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, läbi vaadanud hageja ja kostja hagiavaldused ja vastused vastaspoole hagiavaldustele ning poolte täiendavad väited ja seisukohad, kuulanud kostja/vastuhageja ära kohtuistungil, samuti olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi tuleb rahuldada.
5.Hageja ja kostja nõuded teineteise suhtes on põhjendatud vastaspoole poolt lepingulise kohus-tuse rikkumisega. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg p 1 ja 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 2 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui: 1) kohustuse täitmine on võimatu; 2) kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas; 3) võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil; 4) kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse täitmise nõude eeldusteks on seega kohustuse täitmise nõude puhul, et võlgnik on kohustust rikkunud, kohustuse täitmine ei ole võlgnikule võimatu, ebamõistlikult koormav või kulukas, kohustuse täitmisega taotletavat tulemust ei ole võimalik mõistlikult saavutada muul viisil ja see ei seisne isikliku iseloomuga teenuse osutamises. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusteks VÕS § 115 alusel on pooltevaheline kehtiv võlasuhe, võlgniku poolt kohustuse rikkumine ning rikkumise mittevabandatavus. Kui on täidetud VÕS § 115 eeldused, siis on kohaldatavad VÕS §-d 127-140. Võlausaldajale peab olema tekkinud (või on tekkimas) kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus loeb asjas esitatud tõendite ning poolte poolt vaidlustamata asjaolude alusel (TsMS § 231 lg 2 ja 4) tuvastatuks järgmised asjaolud:: - Hageja on kinnistu XXX Tallinn omanik ning on kasutanud nimetatud aadressil kostja poolt osutatavat võrguteenust alates 1994 aastast; hageja tarbimiskohas mõõdetakse elektrienergiat kostjale kuuluva arvestiga; - Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kirjalikku, kirjalikku taasesitamist võimaldavas ega elektroonilises vormis võrgulepingut (I kd tl 150); - Ericsson Eesti AS pöördunud hageja poole arvestivahetuseks 10.10.2013 ning 18.11.2013, misjärel anti asjaga tegelemine kostjale edasi, sest hageja ei võimaldanud arvestile juurdepääsu (I kd 128); kostja pöördus hageja poole 23.04.2014 taotlusega võimaldada juurdepääs hageja eluruumis asuvale kostja elektrienergia arvestile (I kd tl 111-112);
2-15-17789 -
-
-
-
-
-
-
27.06.2014 toimus hagejaga Soomes motovarjuga õnnetus, mille tagajärjel sai hageja üliraskeid kehavigastusi; 13.01.2015 saatis kostja hagejale tähitud teatise, milles palus võimaldada juurdepääsu elektriarvestile ning hoiatas, et kui hageja uue arvesti paigaldamist ei võimalda, katkestab kostja tarbimiskohas võrguühenduse 16.02.2015 (I kd tl 129-131); Kostja saatis hagejale 06.05.2015 teatise, milles märkis, et vajab hageja tarbimiskohas asuvale elektriarvestile juurdepääsu. Teatises on hoiatus, et kui hageja ei võimalda arvesti paigaldamist, katkestab kostja hageja tarbimiskohas elektriühenduse 15.06.2015 (I kd tl 44 ja tl 132). Kostja saatis vastavasisulise meeldetuletuse hagejale ka veel 09.06.2015 (I kd tl 125); Hageja saatis 10.06.2015 kostjale teate, et turvakaalutlustest lähtuvalt ei ole ilma hageja juuresolekuta tarbimiskohale pääseda võimalik ning hageja on hetkel raske puudega invaliid ning viibib juba ligi aasta erinevates raviasutustes. Hageja märkis, et ei oska öelda, millal tal on võimalik ise kohale tulla, kuid samas lisas, et kohaletulek on äärmiselt komplitseeritud, kuid mitte võimatu (I kd tl 45); 22.09.2015 saatis kostja hagejale teatise, milles selgitas võrgulepingu tüüptingimuste regulatsiooni ning hoiatas, et kui 26.10.2015 on arvesti jätkuvalt vahetamata, katkestab kostja hageja tarbimiskohas võrguühenduse 26.10.2015 (I kd tl 133-138); Kostja saatis vastavasisulise meeldetuletuse hagejale ka 19.10.2015 (I kd tl 123); 21.10.2015 saatis hageja kostjale e-kirja, milles märgib muuhulgas, et tal puuduvad sobivad kontaktandmeid, mille kaudu kostjaga kontakteeruda ning et viibis hiljuti tarbimiskohas (I kd tl 139-142); 29.10.2015 saatis kostja hagejale teate, milles teavitas, et erijuhtumite komisjon otsustas ühehäälselt hageja tarbimiskohas võrguühenduse katkestamise alates 04.11.2015 (I kd tl 121); 03.11.2015 saatis hageja kostjale e-kirja, milles märkis muuhulgas, et saabub tagasi alles detsembri keskel (I kd tl 143-146); 04.11.2015 saatis kostja hagejale teatise, milles teatab, et võrguühenduse katkestamine hageja tarbimiskohas on planeeritud 04.11.2015 ning toimub plaanipäraselt (I kd tl 148-149); Kostja katkestas hagejale kuuluval XXX asuval kinnistul 04.11.2015 võrguühenduse, mille kostja taastas Harju Maakohtu 26.11.2015 kohtumääruse alusel 27.11.2015 (I kd tl 115);
7.Esmalt analüüsib kohus, kas on täidetud vajalikud eeldused hageja (XXXi) hagi rahuldamiseks. Hageja nõude kohaselt põhjustas kostjapoolne võrguühenduse katkestamine hagejale varalise kahju, sest hageja pidi võrguühenduse puudumise ajal kasutusele võtma diiselgeneraatori, mis ajavahemikus 04.11.2015-16.11.2015 varustas hagejale kuuluvat tarbimiskohta elektrienergiaga. Varalise kahju tekkimise tõendamiseks on hageja kohtule esitanud AS Alexela Oil poolt väljastatud arved, mis on väljastatud Psycho OÜ-le diiselkütuse eest summas 588,72 eurot (asukohaga XXX, Tallinn, I kd tl 52-53). Nimetatud summast kulus hageja maja diiselgeneraatoriga kütmiseks 442,61 eurot, mille on hageja Psycho OÜ-e tasunud ja millest hageja on arvestanud maha 50,61 eurot, milleks on arvestuslik kulu, mida hageja oleks pidanud tasuma, kui kostja ei oleks võrguteenuse osutamist katkestanud. Seega palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 392 eurot.
8.Kohtu hinnangul ei ole vaidlust, et kuigi poolte vahel puudub kirjalik, kirjalikku taasesitamist võimaldav või elektroonilises vormis leping, on poolte vahel hagejale võrguteenuse osutamiseks kehtiv võlasuhe, kuna kostja osutab hagejale võrguteenust ELTS ja selle alusel VV määrusega kehtestatud võrgueeskirja alusel ning poolte vahelist õigussuhet reguleerivad tüüptingimused („Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A“). Tüüptingimuste punkti 3.1 kohaselt võrguettevõtja osutab ostjale võrgulepingus ja tüüptingimustes sätestatud tingimustel võrguteenuseid. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus perioodil 04.11.2015-27.11.2015, mil kostja
2-15-17789 oli hageja tarbimiskoha suhtes võrguühenduse katkestanud, oma lepingulist kohustust tagada hagejale võrguteenuseid. Hageja leiab, et kostja on pahatahtlikult ja ilma õigusliku aluseta katkestanud hageja tarbimiskohas ilma korrektse etteteatamiseta võrguühenduse olukorras, kus kostja oli hageja raskest terviseseisundist teadlik.
9.VÕS § 76 lg 1-3 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. ELTS § 90 lg 1 kohaselt võib võrguettevõtja katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest või elektrienergia avatud tarne katkemise korral võrguettevõtja osutatud avatud tarne eest makstava rahasumma tasumata või kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud kohustust oluliselt rikkunud muul viisil. Tüüptingimuste p 5 näeb ette juhtumid, millal on võrguettevõtjal õigus teha tarbimiskohas võrguühenduse katkestus. P 5.2.5 kohaselt on võrguettevõtjal õigus teha ostja tarbimiskohas katkestus või lubada selle tekkimist võrgulepingu või üldteenuse osutamise tingimuste olulisel rikkumisel, sh võlgnevuse korral. P 5.3.5. kohaselt loetakse oluliseks võrgulepingu rikkumiseks, kui ostja ei taga hiljemalt 14 päeva jooksul asjakohase teate edastamisest võrguettevõtjale tema lepingujärgsete kohustuste täitmiseks ligipääsu kõikidele võrguettevõtja elektripaigaldistele, sh kaitseseadmetele, mõõtesüsteemidele ja mõõtmata voolu ahelatele või ei luba muuta nende asukohta. Alates 19.07.2010 jõustunud võrgueeskirja § 39 lg 1 p 1 kohaselt (01.01.2013-21.11.2014 redaktsioonis) peab võrguettevõtja poolt tarbijale alla 1000 V pingel elektri mõõtmisel, kui tarbija liitumispunkti kaitse on kuni 63 A, mõõtesüsteem võimaldama mõõta aktiivenergiat kilovatttundides. Alates 01.01.2017 peab mõõtesüsteem võimaldama aktiivenergiat mõõta kauglugemisseadmega.
10.Eeltoodust nähtuvalt pidi kostja õigusaktidest tulenevalt tagama, et alates 01.01.2017 peavad mõõtesüsteemid võimaldama mõõta aktiivenergiat kauglugemisseadmega. Kostja väidete kohaselt on uus kaugloetav arvesti paigaldatud üle 600 000 kostja kliendile. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja töövõtja kauglugemisseadmete paigaldamisel Ericsson Eesti AS pöördus hagejale poole taotlusega juurdepääsu võimaldamiseks kostja elektriarvestile oktoobris-novembris 2013 ja kostja pöördus hageja poole samasuguse taotlusega 23.04.2014 ning seejärel kuni 04.11.2015 korduvalt, kuid hageja siiski ei võimaldanud kostjale juurdepääsu oma tarbimiskohas asuvale elektriarvestile. Kohus nõustub kostjaga, et hagejale võrguteenuse katkestamise kostja poolt tingis hagejapoolne oluline lepingurikkumine, sest kostjal oli õigusaktidest tulenev kohustus tagada olemasolevate arvestite vahetus kuni 01.01.2017, kuid hageja on takistanud oma tarbimiskohas asuva arvesti suhtes kostjal seda kohustust täitmast. Kohus ei nõustu hageja etteheidetega kostjale, et arvestite vahetusega oli kostjal üheltpoolt aega kuni 01.01.2017, kuid teiseltpoolt oli kostja alustanud arvestite vahetusega liiga hilja ja plaanipäratult. Kostja on põhistanud, et kuivõrd kaugloetavatele arvestitele ülemineku puhul oli tegemist äärmiselt mahuka riikliku projektiga, siis ei olnud võimalik selle teostamisel oodata kuni 01.01.2017. Samuti on arvessevõetav, et kaugloetavate arvestite paigaldusele oli planeeritud ligikaudu neli aastat, mille jooksul vahetati arvestid välja etapiviisiliselt ning seejuures kuulusid iga konkreetse etapi käigus väljavahetamisele kõik ühe alajaama piirkonnas asuvad arvestid. Seejärel algas testimisperiood, mis kestis kolm kuni viis kuud ning seda juhul, kui arvestite paigaldamisel ei esinenud takistusi ja puudusi. Takistuste ja puuduste esinemisel võis testimisperiood osutuda veelgi pikemaks. Pärast testimisperioodi edukat lõppemist viidi ühe piirkonna arvestid korraga üle kauglugemisele. Kohus nõustub kostjaga, et kuna tegemist oli suuremahulise tööga, siis oli kostjal õigus otsustada, millise ajakava alusel ta arvesteid paigaldab. Kostja seisukohta kinnitab kohtu hinnangul Tarbijakaitseameti seisukoht, milles on leitud, et võrguettevõtjatel on õigus viia tarbimiskohtade mõõtepunktid üle kauglugemisele ning tarbijal puudub alus sellest keeldumiseks ning et arvestite paigaldamisel ei ole erandite tegemine majanduslikult otstarbekas (I kd tl 191-194. Samuti kinnitab kostja seisukohta ka Eesti Vabariigi
2-15-17789 õiguskantsleri 14.03.2013 seisukoht, milles õiguskantsler leiab, et mõõteseadmete väljavahetamine on investeeringumahult ning ajakulult mahukas ülesanne ning seetõttu on põhjendatud näha ette erinevad tähtajad arvestite paigaldamiseks ning on mõistlik, et projekti viiakse läbi etappide kaupa (I kd tl 195-198). Kostja on esitanud kohtule tõendina ka Konkurentsiameti 26.11.2014 otsuse, milles Konkurentsiamet on muuhulgas leidnud, et on mõistetav, et Elektrilevi tegeleb mõõteseadmete väljavahetamisel etappide kaupa, mis tähendab, et paigaldab kaugloetavad arvestid korraga nt kogu kvartalile mingis linnas, kinnisvarapiirkonnale, külale jne. Hiljem üksikutele tarbijatele kaugloetavate arvestite paigaldamine killustab võrguettevõtja tegevust ja on majanduslikult ebaefektiivne (II kd tl 1-11).
11.Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaugloetavate arvestite paigaldamist teostades oli kostjal õigus valida, milliste etappide kaupa ta töid teostab ning hagejal kui tarbijal ei olnud õigust arvestivahetusest keelduda. Hageja on põhjendanud juurdepääsu mittevõimaldamist arvestile oma tervisliku seisundiga ning soovida viibida isiklikult arvestivahetuse juures. Hageja tugineb VÕS § 103 lg-tele 1 ja 2 ning tüüptingimuste punktidele 11.4 ja 11.5, mille kohaselt ei vastuta pool kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav. Hageja leiab, et antud juhul on vääramatuks jõuks tema tervislik seisund, mistõttu viibis ta pidevalt välismaal taastusravil ning seega ei olnud võimalik tema juuresviibimine tarbimiskohas asuva arvesti väljavahetamiseks (I kd tl 37). Kohtu hinnangul ei ole vaidlust, et hagejaga toimus 2014.a. suvel õnnetusjuhtum, mille tagajärjel sai ta üliraskeid kehavigastusi ja viibis seejärel pikalt haiglas ning on käesoleval hetkel 90% töövõimetu (I kd tl 48-51), samuti on hagejal tuvastatud sügav puue (II kd tl 52-61). Samuti kohus nõustub, et tulenevalt raskest tervislikust seisundist võis hagejal olla mingil ajaperioodil juurdepääsu võimaldamine oma tarbimiskohale tõepoolest komplitseeritud. Siiski leiab kohus, võttes arvesse, kui pika aja jooksul ei ole hageja vaatamata kostja korduvatele taotlustele võimaldanud kostjale juurdepääsu oma elektriarvestile, et selline põhjendus juurdepääsu mittevõimaldamiseks ei saa olla lõpmatu ning selle tegelikuks põhjuseks oli hageja teadlik otsus seda mitte lubada. Kohus järeldab seda asjaolust, et kostjaga sõlmitud hankelepingu alusel kaugloetavate arvestite ümbervahetamisega tegelenud Ericsson Eesti AS pöördus hageja poole juurdepääsu võimaldamiseks arvestile tagajärjetult juba alates juba 2013, st sel ajal, kui hagejaga ei olnud toimunud õnnetusjuhtumit (I kd tl 128). Kuna hageja ei võimaldanud juurdepääsu arvestile, andis Ericsson Eesti AS asjaga tegelemise üle kostjale, kes pöördus hageja poole 23.04.2014 taotlusega võimaldada juurdepääs hageja eluruumis asuvale kostja elektrienergia arvestile (I kd tl 111-112, 128), misjärel teatas hageja kostjale, et viibib välismaal ning lubas teatada, millal on Eestis (I kd tl 128). 16.10.2014 teatas hageja kostjale, et viibib haiglas, kuid soovib kindlasti olla ise arvesti vahetamise juures (I kd tl 127). Seejärel on kostja korduvalt saatnud hagejale teatiseid, milles on palunud võimaldada juurdepääs elektriarvestile ning on edastanud hagejale hoiatusi elektriühenduse katkestamise kohta 13.01.2015 (I kd tl 129-131), 06.05.2015 (I kd tl 44), 09.06.2015 (I kd tl 125), 22.09.2015 (I kd tl 133-138), 19.10.2015 (I kd tl 123), 29.10.2015 (I kd tl 121) ning 04.11.2015 (I kd tl 148-149). Kuna hageja on põhjendanud oma olukorda seoses raske tervisliku seisundiga, on kostja tõenditest nähtuvalt hagejale korduvalt vastu tulnud ning püüdnud hagejaga kontakteeruda, andes hagejale korduvalt täiendavaid tähtaegu oma kohustuse täitmiseks. Ka võimalikku elektriühenduse katkestamist hagejapoolse lepingurikkumise tõttu on kostja mitmel korral edasi lükanud, kuid hageja pole ikkagi juurdepääsu kostja arvestile ja selle vahetust kaugloetava arvesti vastu võimaldanud. Seega kohus leiab, et hageja on pahauskselt keeldunud võimaldamaks kostjal juurdepääsu oma elektriarvestile.
12.Lisaks eeltoodule võib kohtu hinnangul olla põhjendatud kostja arvamus, et hageja soovimatuse tegelikuks põhjuseks juurdepääsu elektriarvestile mitte võimaldada võib olla märkimisväärne elektrienergia tarbimine ilma selle eest tasumata. Nähtuvalt kostja poolt esitatud tõenditest paigaldas kostja 01.10.2015 alajaama nr 1262 kontrollmõõtesüsteemi fiidrile nr 8986, mis suundub hageja tarbimiskohta, et välja selgitada hageja tegelik elektritarbimine. Olukorra fikseerimise aktist (II kd tl 18) nähtub, et hageja tarbimiskohas ajavahemikus 01.10.2015-04.11.2015
2-15-17789 tarbitud elektri kogused ei ühti hageja poolt prognoosarvete alusel tasutud elektrienergia kogustega. Mõõtmisandmete kohaselt tarbis hageja nimetatud ajavahemikus 3493 kWh elektrienergiat, samas kui prog-noosarvetest tulenevalt on hageja tasunud sama aja elektritarbimise eest 1007 kWh (fotod II kd tl 20-25). Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja järeldus, et hageja tarbimiskohas elatakse tegelikult alaliselt ja tarbitakse märkimisväärselt rohkem elektrienergiat, mille eest on tasutud. Hageja selgitus, et suurt elektrikulu põhjustas külmade saabumisel maja kütmine elektriga (tavaliselt köetakse puudega) eeldab samuti, et majas elatakse pidevalt, mistõttu on küsitav, miks ei ole osutunud võimalikuks juurdepääsu võimaldamine elektriarvestile, sest kostja on hagejale selgitanud, et hageja isiklik kohalviibimine arvesti vahetamisel ei ole vajalik. Hageja väiteid selle kohta, et arvestit saab vahetada üksnes tema enda juuresolekul, kuna arvesti asub turvatud ruumis, millele teistel isikutel igasugune juurdepääs puudub, loeb kohus paljasõnaliseks.
13.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja oli õigus nõuda hagejalt juurdepääsu oma arvestile, et seda uue, kaugloetava arvesti vastu ümber vahetada, et kostja on pöördunud hageja poole juurdepääsu võimaldamiseks elektriarvesti vahetuseks piisavalt varakult, et seda tähtaegselt teostada, samuti on kostja hageja tervislikku seisundit arvesse võttes pakkunud hagejale korduvalt mõistikke võimalusi selle toimingu läbiviimiseks, kuid hageja pole enda kui tarbija kohustusi rikkudes võimaldanud kostjal oma õiguslikku kohustust täita, kaasa arvatult 29.10.2015, mil kostja hoiatas hagejat juurdepääsu mittevõimaldamise korral tarbimiskohas võrguühenduse katkestamisest alates 04.11.2015 (I kd tl 121). Kuivõrd ka selleks ajaks hageja juurdepääsu arvestile ei võimaldanud, siis kohtu hinnangul on kostja poolt 04.11.2015 hageja tarbimiskohas võrguühenduse katkestamine toimunud kooskõlas ELTS-i, võrgueeskirja ning võrgulepingu tüüptingimustega, sest selle põhjustas hageja enda poolne elektrienergia tarbija kohustuste oluline rikkumine. Seega ei ole kostja hageja suhtes lepingulist kohustust rikkunud ega seeläbi ka hagejale kahju tekitanud, mistõttu puudub kohtul vajadus analüüsida hageja kahjunõude suuruse põhjendatust. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et XXXi (hageja) hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Järgnevalt analüüsib kohus kostja vastuhagi rahuldamise eelduseid. Kostja palub kohtul kohustada hagejat võimaldama kostjale juurdepääs hageja tarbimiskohas asuvale elektriarvestile. Võrgulepingu tüüptingimuste punkti 4.2 kohaselt tagab võrguettevõtja temale kuuluva mõõtesüsteemi nõuetekohasuse ning korraldab vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodilise teenindamise (sealhulgas kontrolli, vahetuse või taatluse). Tüüptingimuste punkti 4.7 kohaselt kohustub tarbija tagama 14 päeva jooksul asjakohase teate edastamisest ligipääsu kõikidele võrguettevõtja elektripaigaldistele, sealhulgas mõõtesüsteemidele nende teenindamiseks ja mõõtesüsteemi näitude fikseerimiseks. Tüüptingimuste punkt 6.4. kohaselt, kui arvesti näidu võtmise kohustus on ostjal, siis võtab ta need kuu viimasel päeval ja teatab võrguettevõtjale 3 päeva jooksul. Vastuhagi kohaselt oli kostjal hageja tarbimiskohas asuvale arvestile viimati juurdepääs 05.05.2009, kui arvestilt võeti viimane kontrollnäit. Hageja esitas kostjale näidu viimati 10.12.2012 ning vastavaid näite arvesse võttes esitas kostja hagejale prognoosarveid kuni hiljutise ajani, sest uusi näite hageja esitanud ei ole ega ei ole võimaldanud ka juurdepääsu arvestile, olles seisukohal, et näitude esitamine ei ole vajalik. Kostja poolt hagejale esitatud arved 31.05.2013 (II kd tl 12-13), 31.10.2013 (II kd tl 173-174), 30.11.2013 (II kd tl 175-176) kinnitavad, et hageja ei ole esitanud kostjale arvestinäite ka juba enne hagejaga õnnetuse toimumist, sest nimetatud arvetel on elektritarbimise kogused leitud aastatarbimise ja tüüptarbimisgraafiku alusel. Arvestinäitude esitamata jätmist peale hagejaga toimunud õnnetusjuhtumit kinnitavad arved 30.09.2014 (II kd tl 14-15), 31.10.2014 (II kd tl 177-178), 30.11.2014 (II kd tl 181-183), 31.08.2015 (II kd tl 16-17), 31.10.2016 (II kd tl 186-187). Hageja leiab, et elektrinäitude mitteesitamine ja juurdepääsu mittevõimaldamine elektriarvestile ei ole oluline lepingu rikkumine. Ta ei pidanud ta vajalikuks elektrinäitude esitamist, sest viibis tarbimiskohas väga harva üksikutel nädalavahetustel ning sedagi
2-15-17789 ainult taastusravilt naastes või sinna minnes. Samuti hageja leiab, et prognoosiarvete alusel tasumine on tüüptingimuste alusel loomulik tegevus, mida ei saa hagejale ette heita (II kd tl 103).
15.Kohus ei nõustu hageja väitega, et arvestinäitude esitamata jätmise näol ei ole tegemist võrgu-lepingu olulise rikkumisega. Võrgulepingu tüüptingimuste punkt 5.3.6. kohaselt loetakse oluliseks lepingurikkumiseks, kui ostja rikub võrgulepingust tulenevaid kohustusi nii, et võrguettevõtjalt ei või kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda võrgulepingu täitmist. Kohtu hinnangul on hageja rikkunud pikaajaliselt võrgulepingust tulenevaid kohustusi, sh punktis 6.4. sätestatud kohustust arvestinäitude esitamise osas. Selle tulemusena on kostjal puudunud aastate jooksul objektiivne teave hageja tegelikust elektritarbimisest. Nagu kostja poolt korraldatud kontrollmõõtmise tulemusena selgus, erinevad hageja tarbimiskohas prognoosarvete alusel tasutud elektritarbimine ning tegelik tarbimine, mistõttu ei ole põhjendatud ka hageja seisukoht, mille kohaselt puudub vajadus näitude esitamiseks, sest hageja viibib tarbimiskohas väga harva. Samuti ei nõustu kohus hageja seisukohaga, mille kohaselt peaks kostja ise näite küsima ja kuivõrd ta seda teinud pole, siis polnud hagejal kohustust näite esitada (II kd tl 103). Kohus leiab, et hagejapoolne käitumine takistas kostjal täita talle õigusaktidega pandud kohustusi ning tegemist on olukorraga, mida saab tüüptingimuste punkti 5.3.6 alusel lugeda oluliseks lepingurikkumiseks. Kohus on seisukohal, et kuna hagejapoolne kohustuse rikkumine arvestinäitude mitteesitamise näol on tuvastatud ning VÕS § 108 lg 2 alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt tema tarbimiskohas asuvale arvestile juurdepääsu. Seega kohus kohustab hagejat võimaldama kostjale esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest takistusteta juurdepääs aadressil XXX Tallinnas asuvale elektrienergia mõõtesüsteemile võimaldamaks fikseerida elektriarvesti näitu ja tegemaks mõõtesüsteemiga mistahes muid toiminguid, mis on vajalikud näidu fikseerimise ja mõõtesüsteemi seisukorra hindamisega seoses. Selleks kohustada hagejat tagama vähemalt kahele kostja esindajale sisenemisvõimalus hageja eluruumi, takistusteta juurdepääs mõõtesüsteemile ja võimalus teostada takistusteta mistahes toiminguid, mis on vajalikud arvesti näidu fikseerimiseks ja arvesti seisukorra hindamiseks.
16.Kostja palub oma vastuhagis hagejalt samuti välja mõista kahjuhüvitise summas 2093,66 eurot. Vastuhagi kohaselt seisneb kostjale hageja lepingurikkumisega tekitatud kahju selles, et kostja pidi hageja poolt tegeliku elektritarbimise näitude mitteesitamise tõttu hageja tegeliku elektritarbimise väljaselgitamiseks paigaldama 01.10.2015 kaugloetava arvesti alajaama nr 1262, et välja selgitada hageja tegelik elektritarbimine. Arvesti paigaldamise töö tellis kostja oma töövõtjalt Leonhard Weiss Energy AS-lt (II kd tl 84-85), kes teostas töö ning andis selle kostjale üle ning esitas kostjale 05.02.2016 teostatud töö eest arve summas 2093.66 eurot (II kd tl 86) ning mille kostja ka tasus (II kd tl 151). Töö sisuks oli paigaldada alajaama nr 1262 seinale uus ühekohaline liitumiskilp, mis sisustada XXX hoones asuva mõõtesüsteemiga ning peakaitsmega 3x63A ja ühendada tarbijakaabel mõõtekilbi toitele. Kostja on seisukohal, et hageja elektritarbimise mõõtmiseks alajaama nr 1262 paigaldatud kaugloetava arvesti paigaldamise kulu peab kandma hageja, sest kostja ja kostja töövõtja Ericsson Eesti AS vahel 30.07.2012 sõlmitud hankelepingu kohaselt kohustus Ericsson Eesti AS teostama omal kulul kõik kaugloetavatele arvestitele ülemineku raames tehtavad toimingud, sealhulgas ka hagejale kaugloetava arvesti paigaldamise, kuid hageja lepingurikkumise tõttu pidi kostja ise kandma vastava kulu. Hageja vastuväite osas, et kauglugemisele üleminemise protsessis ei kohustunud kulutusi kandma tarbijad, kostja möönab, et mõõtepunkti teisaldamise osaks oli ka kaugloetava arvesti paigaldus, seega sisaldub nõutava kahjuhüvitise summas ka kaugloetava arvesti maksumus, milleks kostja hinnakirja kohaselt on 20,75 eurot (II kd tl 144-150). Kostja on märkinud, et juhul, kui kohus peab põhjendatuks kostja hinnakirjajärgse arvesti maksumuse maha arvestamist kahjuhüvitise summast, kuulub hüvitis vähendamisele 20,75 eurot võrra (II kd tl 141).
2-15-17789
17.Kohtu hinnangul on asjas leidnud tuvastamist, et hageja on õigusaktidest ja võrgulepingu tüüp-tingimustest tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud, mistõttu kostja oli sunnitud tegema kostja seisukohast põhjendamatud kulutusi. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tüüptingimuste punkt 11.10. annab kostjale õiguse nõuda hagejapoolse kohustuse rikkumise tõttu tehtud kulutuste hüvitamist, sealhulgas ka kaugloetava arvesti ja selle paigaldamise maksumuse. Kui hageja oleks kostjal võimaldanud hageja tarbimiskohas asuvale arvestile ligi pääseda ning tegelikke arvestinäite esitanud, ei oleks kostjal olnud vajadust hageja elektritarbimise mõõtmiseks alajaama seinale kaugloetavat arvestit paigaldada ja vastavat kulu kanda. Seega VÕS § 115 lg 1 alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 2093.66 eurot.
18.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõudaja võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja on vastuhagis palunud hagejalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivised summalt 2093.66 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
19.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagas kohus hageja taotlusel hagi 26.11.2015 määrusega. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt kohus tühistab 26.11.2015 määrusega seatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.. TsMS § 162 lg 1 järgi hagi-menetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata ning rahuldas vastuhagi, jäävad nii hagiga kui vastuhagiga seonduvad menetluskulud hageja/vastukostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus
2-15-17789 otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
21.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.