Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ulvi Loonurm ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2006. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-03-711
Tsiviilasi
A.V-AG avaldus välisriigi vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 19.10.2004 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.V-AG ja AS-i M apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
11. aprill 2006. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
A.V-AG, esindaja adv Janno Kuusk, AS M, esindaja adv Andres Aavik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 19.10.2004 otsus ja teha uus otsus.
2.Rahuldada A.V-AG avaldus.
3.Tunnustada Saksamaa Liitvabariigi Hamburgi vahekohtu 10.02.2003 otsust vahekohtu asjas puksiirlaev TUGEV/praam 3607 ja 24.03.2003 otsust samas asjas arbitraažimenetluse kulude sissenõudmise kohta ning anda luba nende otsuste täitmiseks Eesti Vabariigi territooriumil.
4.Välja mõista AS-ilt M A.V-AG kasuks kohtukulu 32 857 (kolmkümmend kaks tuhat kaheksasada viiskümmend seitse) krooni ja 85 senti.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
jätta
Avalduse asjaolud
1.A.V-AG esitas kohtule avalduse Saksamaa Liitvabariigi Hamburgi vahekohtu 10.02.2003 otsuse (koos 24.03.2003 otsusega arbitraažikulude väljamõistmise kohta) tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Nimetatud otsustega mõisteti Eestis registreeritud äriühingult AS M välja 77 239, 67 EUR koos sellelt arvestatava intressiga 4% aastas alates 06.11.2000 ning arbitraažimenetluse kulud 9026, 26 EUR. Huvitatud isiku seisukoht
2.Huvitatud isik AS M avaldust ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja ei ole tõendanud, et AS M oleks sõlminud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks vahekohtus ja et vahekohtu otsus on Saksamaal täidetav. Avaldaja ei tõendanud, et AS-le M, kes ei osalenud kohtuistungil, oleks vastavalt selle riigi seadustele kohtukutse kätte antud ja et AS-ile M oleks vahekohtu otsus saadetud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
3.Tallinna Linnakohus jättis avalduse rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et esitatud dokumentide põhjal ei saa tuvastada vahekohtu otsuse tunnustamiseks vajalikke asjaolusid. Avaldaja esitatud tõendist – GOI Hamburg AG saateleht nr 2602012948, mille võttis vastu 11.01.2001 V.I, ei nähtu selgelt, millise saadetisega oli tegemist. Dr. C. H ja dr U. S 09.02.2001 kirjadest saab järeldada, et 11.01.2001 saadetise puhul oli tegemist dr C. H ja dr U. S 09.01.2001 kirjaga AS-ile M selle kohta, et vaidluse lahendamiseks on moodustatud vahekohus ning vahekohtunikud on valmis võtma vastu nõuete punkte. Tõendamata on V.I seos asjast huvitatud isikuga ning asjaolu, et AS M sai saadetise kätte. Avaldaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et AS M oli kutsutud 21.08.2001 ja 16.10.2001 toimunud kohtuistungitele. Tõendamata on AS-i M volitused AS-i M esindamiseks vahekohtu istungitel. Kättesaamiskinnitusest 14.02.2003 ja 27.03.2003, allkiri R, ei nähtu, kas saadetise puhul oli tegemist AS-ile M saadetud vahekohtu otsustega 10.02.2003 ja 24.03.2003. Tõendamata on AS-i M seos R ning asjaolu, kas AS M sai saadetise R kätte.
4.Avaldaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et vahekohtu otsus on jõustunud ning Saksamaa seaduste kohaselt täidetav. Avaldaja esitatud tõendist – dr S faksist nr 33 67 54 nähtub, et vahekohtu otsuse Saksamaa LV-s täitmisele pööramist tuleb avaldajal taotleda Hamburgi apellatsioonikohtult. Kohtule ei esitatud Hamburgi apellatsioonikohtu kinnitust selle kohta, et vahekohtu otsus on nimetatud riigis täidetav. A.V-AG apellatsioonkaebuse põhjendus
5.A.V-AG palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega avaldus rahuldada. Kohus leidis, et avaldaja poolt esitatud tõendist – GOI Hamburg AG saateleht, mille võttis vastu V.I 11.01.2001 - ei nähtu selgelt, millise saadetisega on tegemist. Kohus leidis, et on tõendamata, kas AS M sai saadetise V.I kätte. Kohus ei põhjendanud, kust tuleneb nõue, et kullerposti saadetise saatelehele tuleb märkida iga sisalduva dokumendi täpne pealkiri või sisu. Saatelehel on märgitud, et tegemist on dokumentidega. Praktikas märgitaksegi saatelehtedele üldnimetusena saadetise liik. Saadetise kättetoimetamisega AS-i M aadressil ja seal asuvale töötajale saadetise üleandmisega tuleb lugeda saadetis adressaadile kättetoimetatuks. Ei ole mõeldav, et kuller peaks dokumentaalselt välja selgitama, kas juriidilisest isikust adressaadi töötaja on töötaja või kas ta edastab saadetise
2(6)
ettevõtte juhile, kui isik väidab, et töötab ettevõttes ja võtab saadetise vastu.
6.Avaldaja esitatud tõendite kohaselt sai kostja 10.02.2003 otsuse kätte 14.02.2003 ja 23.03.2003 otsuse 27.03.2003. Apellandile on saanud teatavaks, et pr R on AS-i M esindanud AS M töötaja. ASM sai vahekohtu otsused kätte nimetatud kuupäevadel ja edastas need oma volitajale AS-ile M. Kohtuotsuste kättesaamine esindaja kaudu ei muuda otsuste kättesaamise fakti AS-i M poolt. Kohus leidis, et avaldaja ei tõendanud, et vahekohtu otsus on Saksamaa seaduste kohaselt täidetav. Avaldaja esitas oma Saksamaa esindaja dr S selgituse, et Saksamaa seaduste kohaselt ei ole vahekohtunikel volitusi oma otsuseid täitmisele pööratavaks kuulutada. Kuna esitati otsuse Eestis täidetavaks tunnistamise nõue, ei olnud avaldajal võimalik saada jõustumise ja otsuse täidetavuse kohta lisatõendeid Hamburgi vahekohtust ega apellatsioonikohtust. Samas ei selgitanud kohus avaldajale, et nimetatud tõend ei ole piisav asjaolude väljaselgitamiseks ega teinud ettepanekut esitada täiendavat tõendit. Avaldaja sarnane tõend (selgitus) aktsepteeriti kohtu poolt paralleelselt esitatud teises sarnases tsiviilasjas (A.V-AG avaldus OÜ B vastu Hamburgi vahekohtu 20.08.2002 ja 02.10.2002 otsuste tunnustamiseks, tsiviilasi nr 2/19-6710/03).
7.02.11.2004 võttis apellandi esindajaga ootamatult ühendust AS-i M endine töötaja D. S, kes esindas AS-i M kõnealuses vahekohtu asjas materjalide läbitöötamisel ja vastuväidete koostamisel ning saatmisel vahekohtule AS-i M nimel juhatuse liikme V. A pool antud suulise volituse alusel. D. S valduses olev kirjavahetus tõendab, et AS M oli teadlik vahekohtumenetlusest ja pöördus ise selles osas AS-i M poole. D. S saab tõendada suuliste ütlustega volitusi ja vahekohtu menetluse asjaolusid. AS M ja AS M volitusi puudutavatest asjaoludest sai avaldaja teadlikuks pärast esimese astme kohtuotsuse tegemist, mis näitavad AS-i M poolt kohtule pahatahtlikult valeväidete esitamist. Ka ei teinud esimese astme kohus avaldajale ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid, kuigi leidis, et tõendid ei ole kõigi asjaolude tuvastamiseks küllaldased. Ka Riigikohus on oma 05.06.2002 lahendis asunud seisukohale, et kohus peab TsMS §-st 91 tulenevalt protsessiosalistele selgitama, milliste asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole need küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. AS-i M vastuapellatsioonkaebuse põhjendus
8.AS M palub vastuapellatsioonkaebuses muuta otsust osaliselt, täiendades selle põhjendusi viidetega New Yorgi 1958 konventsiooni art-le 2 ja art 4 p-dele 1 a ja b, mille kohaselt peab pool, kes taotleb vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmist, esitama selle saavutamiseks originaali või nõuetekohaselt kinnitatud koopia lepingust, mille alusel pooled kohustuvad esitama vahekohtule iga lahkheli, mis on tekkinud või võib tekkida nende vahel kindla õigusliku suhtega seoses. A.V-AG ei ole esitanud AS-iga M sõlmitud vastavat lepingut. Vaid lepingu olemasolu korral on vahekohtu otsus täidetav. Vastused apellatsioonkaebustele
9.A. V-AG ja AS M vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ning paluvad jätta need rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
10.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud asja materjaliga, leiab, et otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi 3(6)
väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on asjas võimalik teha uus otsus, millega avaldus tuleb rahuldada.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldaja, kes on esitanud taotluse Saksamaa Liitvabariigi Hamburgi vahekohtu 10. veebruari 2003. a otsuse (koos 24. märtsi 2003. a otsusega) Eestis täidetavaks tunnistamiseks, on täitnud selleks seaduses sätestatud nõuded.
12.Välisriigi kohtu- ja vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmisele pööramise kord Eestis ja sellele esitatud nõuded on sätestatud enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS §-s 377. Viidatud paragrahvi lg-te 5 ja 6 kohaselt tuleb välisriigi vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamise kirjalikule taotlusele lisada: 1) vahekohtu otsuse ärakiri, mis on tõestatud otsuse teinud vahekohtu asukohamaa seaduse kohaselt, samuti ametlik kinnitus otsuse jõustumise kohta; 2) dokument, mis kinnitab, et kostjale, kes kohtuprotsessil ei osalenud, oli õigel ajal kas või kordki vastavalt selle riigi seadusele kohtukutse kätte antud; 3) eelnimetatud dokumentide tõestatud tõlked eesti keelde; 4) dokument, mis tõendab, et kohtuotsuse tegemise maa seaduse järgi on otsus täidetav ja kostjale kätte antud; 5) dokument otsuse täitmise kohta, kui seda on juba täidetud.
13.Peale tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete reguleerib välisriigi vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamist ka välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New Yorgi 1958. a konventsioon (ratifitseeritud Riigikogus 16. juunil 1993. a). Konventsiooni art 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt konventsioonis kehtestatud tingimustele. Konventsiooni art 2 ning art 4 p 1 lit a ja lit b kohaselt tuleb vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmist taotleval poolel esitada: 1) autentiseeritud originaalotsus või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia; 2) originaalleping, mis hõlmab lepingu vahekohtu tingimust või vahekohtu kokkulepet, või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia.
14.Avaldaja taotluse lahendamiseks tuli kohtul seega esmalt viidatud konventsiooni sätete alusel kontrollida, kas avaldaja on esitanud kohtule lepingu, mis sisaldaks vahekohtu kokkulepet.
15.Kohtule esitatud 13. oktoobri 1999. a prahilepingu poolteks on puksiirlaeva prahtinud isiku agendina V AS ja laevaomaniku agendina C Agentide AS. C Agentide AS on tegutsenud prahilepingut sõlmides AS-i M nimel, pidades teda puksiirlaeva omanikuks. Puksiirlaeva tegelikuks omanikuks on M Ltd. MLtd ja AS M on sõlminud halduslepingu, mille järgi täitis viimane agendi, lasti haldamise ja prahtimise funktsioone M Ltd eest ja nimel. Kõnealuse prahilepingu täiendavate punktide p 23 järgi leppisid lepingupooled kokku vaidluse lahendamise Hamburgis toimuva arbitraažimenetluse kaudu. Hamburgi vahekohtusse on pöördunud hagiga AS-i M vastu A. V-AG, kellele puksiirlaeva prahtija KG on loovutanud oma nõude kostja vastu. Kõnealuses vahekohtumenetluses oli vaidlusküsimuseks ka asjaolu, keda pidada prahilepingu järgi lastivedajaks. Vahekohus tuvastas Saksa seadusele tuginedes, et prahilepingu järgi on lastivedajaks AS M, kelle nimel on prahilepingu sõlminud C AS. Eeltoodust tulenevalt lahendas vahekohus kõnealuse vaidluse, tuginedes järeldusele, et vaidluse poolte vahel on kokku lepitud vaidluse lahendamine vahekohtus tulenevalt prahilepingu täiendavate punktide p-st 23. Ringkonnakohus, tuginedes Riigikohtu seisukohale käesolevas asjas, leiab, et enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 377 mõttega ei ole kooskõlas see, kui Eesti Vabariigi kohus asub ümber vaatama asjaolusid, mis olid vahekohtus asja läbivaatamise ja otsuse tegemise eelduseks (vahekohtu kokkuleppe olemasolu). Kohus asuks sel moel analüüsima prahilepingu sisu, mille alusel on tehtud vahekohtu otsus ja mida AS M ei ole vaidlustanud. Viidatud sätte kohaselt ei kontrolli Eesti Vabariigi kohus välisriigi vahekohtu otsuse materiaalõiguslikku õigsust ega lahenda vahekohtus lahendatud asja sisuliselt.
4(6)
16.Tulenevalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 377 lg 5 p-st 2 ning lg 6 p-st 1 tuli avaldajal esitada tõendid, mis kinnitavad, et vahekohtu menetluse toimumisest oli kostjale nõuetekohaselt teatatud ja vahekohtu otsus on kostjale kätte antud. AS M on esitanud kohtumenetluses vastuväite, et ta polnud vahekohtu menetlusest teadlik ning talle pole vahekohtu otsust kätte antud. AS M leidis, et tal puudub igasugune suhe AS-ga M, keda avaldaja peab vahekohtumenetluses tema esindajaks.
17.Kolleegium leiab, et linnakohus hindas ebaõigesti esitatud tõendeid kostjat vahekohtu menetlusest teavitamise kohta. Samuti saanuks linnakohus ka ise kontrollida, kas Saksamaa seaduste kohaselt oli vahekohtu otsus täidetav või mitte.
18.AS M edastas AS M töötajale D. S .Saksamaalt advokaadibüroost Dabelstein & Passehl käesoleva arbitraažimenetlusega seotud küsimusi puudutava kirja ja palus D. S seisukohta kirjas tõstatatud küsimustele. Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2005 istungil tunnistajana ütlusi andnud D. S kinnitas, et ta esindas vastustajat nimetatud vahekohtu asjas materjalide läbitöötamisel, vastuväidete koostamisel ja saatmisel vahekohtule AS M juhatuse liikme V. A poolt antud suulise volituse alusel. Eeltoodu kinnitab üheselt, et AS M oli teadlik vahekohtumenetlusest Saksamaal. Kuivõrd D. S kostja esindajana vahekohtu menetluses saatis kirjad ja vastused välja AS M blankettidel ja AS M sidevahendite numbritelt, siis tõlgendas arbitraažikohus põhjendatult AS M kostja esindajana ja edastas kõik arbitraažimenetlusega seotud dokumendid kostja esindajale D. S, AS M postiaadressil või faksile. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Dr C. H sekretäri N. C. A seletuskiri.
19.Avaldaja poolt kohtule esitatud GOI Hamburg AG saatelehest ja Dr C. H ja dr U.S 9. jaanuaril ja 1. veebruaril 2001. a saadetud kirjadest nähtub 11. jaanuari 2001. a saadetise kättetoimetamine AS-i M aadressil selle töötajale V. I, samuti saadetise sisu (teade vahekohtumenetluse alguse kohta). Vahekohtu otsuse kätteandmise kohta AS M esindajale AS-le M on esitatud 14. veebruari ja
27.märtsi 2003. a saadetiste kättesaamiskinnitused, millest nähtub nende saadetiste kätteandmine pr R kui AS-i M töötajale ja saadetiste sisu. Ringkonnakohus leiab, et eelpoolnimetatud tõenditest nähtub üheselt, et AS M oli teadlik toimuvast vahekohtu menetlusest ning seda puudutavad dokumendid on AS-le M nõuetekohaselt kätte antud.
20.Ringkonnakohtu istungil esitas avaldaja täiendava tõendina Hansa Ülemaakohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2006 määruse, mille järgi kuulutas Hansa Ülemaakohus vaidlusaluse vahekohtu otsuse Saksamaal kehtivaks ja täitmisele kuuluvaks.
21.Seega on Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise New Yorgi 1958. a konventsioonis ja enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS §-s 377 sätestatud nõuded täidetud ja puuduvad takistused vaidlusaluste vahekohtu otsuste täitmisele pööramiseks Eestis.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna ringkonnakohus rahuldab A.V-AG apellatsioonkaebuse ning jätab AS-i M vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata, peab AS M hüvitama A.V-AG-le TsMS § 60 lg-test 1 ja 8 tulenevalt nii esimese astme kui apellatsioonimenetluse kohtukulud. AS M A.V-AG taotleb õigusabikulu väljamõistmist kokku summas 32 857,85 krooni. Kolleegium leiab, arvestades asja keerukust ja kestust, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb vastustajalt apellandi kasuks välja mõista.
5(6)
G.Kivinurm
U. Loonurm
A. Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.