AS-i Erel Group (Duo Invest OÜ õigusjärglane) hagi Ivaski 1 OÜ, OÜ EST Development Group ja Valgeranna Building OÜ pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks Valgeranna Building OÜ pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.11.2016 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i Erel Group määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: AS Erel Group (registrikood 10717532, ühendanud endaga OÜ Duo Invest, registrikood 10619404), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku Kostja I: Ivaski 1 OÜ (registrikood 11987601), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kostja II: OÜ EST Development Group (registrikood 11404597), lepinguline esindaja vandeadvokaat Monica Pihlak Kostja III: Valgeranna Building OÜ (registrikood 11447419) pankrotihaldur Tarvo Lindma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.11.2016 määrus osas, milles AS-ilt Erel Group mõisteti Ivaski 1 OÜ kasuks välja menetluskulud 3012,80 eurot ületavas osas.
Jätta selles osas Ivaski 1 OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.
Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Rahuldada Ivaski 1 OÜ ja OÜ EST Development Group avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 3.2 Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista AS-ilt Erel Group välja Ivaski 1 OÜ kasuks menetluskulud 3012,80 eurot (kolm tuhat kaksteist eurot ja 80 senti). 3.3 Jätta rahuldamata Ivaski 1 OÜ avaldus summas 1712,80 eurot (üks tuhat seitsesada kaksteist eurot ja 80 senti). 3.4 Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista AS-ilt Erel Group välja OÜ EST Development Group kasuks menetluskuluna õigusabikulud 2673 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend kolm) eurot. 3.5 Jätta rahuldamata OÜ EST Development Group avaldus summas 1377 eurot (üks tuhat kolmsada seitsekümmend seitse) eurot. 3.6 Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS-il Erel Group tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Ivaski 1 OÜ-le ja OÜ-le EST Development Group viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus jättis 23.01.2015 otsusega rahuldamata OÜ Duo Invest hagiavalduse Ivaski 1 OÜ (kostja I), OÜ EST Development Group (kostja II) ja VALGERANNA BUILDING OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Tarvo Lindma (kostja III) vastu ning jättis menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.06.2015 otsusega Harju Maakohtu 23.01.2015 otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Riigikohus jättis 12.10.2015 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. 09.11.2015 määrusega andis maakohus kostjatele tähtaja esitada menetluskulude nimekiri ja menetluskulusid tõendavad dokumendid kohtule 7 päeva jooksul.
2.Kostja I esitas 11.11.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus mõista hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 4725,60 eurot (sh käibemaks) ja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kostjale I ostutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot ja 170 eurot (millele lisandub käibemaks).
3.Kostja II esitas 19.11.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus mõista hagejalt välja menetluskulud 4050 eurot (sh käibemaks) ning mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on osutatud kostjale II õigusabi 25 tunni ulatuses tunnihinnaga 135 eurot (millele lisandub käibemaks). Kostja II selgitas, et arvestades kaasuse asjaolusid ning vajadust tõlkida kostja II seaduslikule esindajale kogu menetluse käiku inglise keelde, on õigusabile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik.
4.Hageja vaidles osaliselt vastu kostja I menetluskulude suurusele ning tõi kostja I menetluskulude nimekirjast välja kuluread, mida ei pidanud põhjendatuks. Kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avalduse palus hageja jätta tervikuna rahuldamata. Vaatamata 09.11.2015 tehtud määrusele, millega anti kostjale II aega 7 päeva menetluskulude nimekirja esitamiseks, on kostja II kaotanud võimaluse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks. Juhul, kui menetluskulude nimekirja ei esitatud kehtiva TsMS § 176 kohaselt, siis oleks kostja pidanud esitama menetluskulude nimekirja 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ehk hilisemalt 11.11.2015. TsMS ei näe ette võimalust, et kohus pikendab määrusega menetluskulude esitamise tähtaega seadusega võrreldes. Kui kohus siiski põhjendab oma seisukohta TsMS-ile tuginedes, siis palus hageja määrata uus tähtaeg kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele sisulise vastuse koostamiseks. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 10.11.2016 määrusega kostja I ja kostja II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja õigusabikulud summas 3382,04 eurot ja kostja II kasuks summas 2673 eurot. Kostja I avaldus jäi rahuldamata 1343,56 euro ja kostja II avaldus 1377 euro osas. Maakohus märkis, et hagejal tuleb tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Maakohus märkis, et äriregistri väljavõttest nähtub, et OÜ Duo Invest (ühendatav ühing) ühines AS-iga Erel Group (ühendav ühing). Ühinemisleping on sõlmitud 15.09.2016, heaks kiidetud ühinemisotsusega 16.09.2016. Ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava ühingu registrikaardile. Registrikaardile on kanne tehtud 31.10.2016. Kohus märkis, et äriseadustiku § 391 lg 4 kohaselt läheb ühendavale ühingule AS-ile Erel Group muuhulgas üle ka menetluskulude tasumise kohustus.
7.Vastusena hageja vastuväitele, et kostja II menetluskulude nimekiri on esitatud hilinemisega, märkis kohus, et käesolevas tsiviilasjas on viimane kohtuistung toimunud 26.11.2014 ja lahend tehti teatavaks 23.01.2015. Kuigi antud asjas on kohtuotsus tehtud peale 01.01.2015, siis viimane istung toimus ajal, mil veel ei olnud jõustunud kehtivas redaktsioonis TsMS § 176 lg 1, mille kohaselt menetluskulude nimekiri esitatakse enne kohtuvaidlusi. Kohus leidis, et analoogselt Riigikohtu 3-2-1-147-14 lahendis tooduga, peab kohus andma õigustatud menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja ja neid tõendavate dokumentide esitamiseks. Kohus andis 09.11.2015 määrusega 7- päevase tähtaja
menetluskulude nimekirja esitamiseks, kostja II esindaja sai määruse kätte 12.11.2015 ja esitas avalduse 19.11.2015. Seega on menetluskulude nimekiri esitatud tähtaegselt.
8.Esitatud avaldustest nähtub, et kostja I lepingulised esindajad on vastavalt kostja I ja advokaadibüroo vahel sõlmitud õigusabilepingule osutanud õigusteenuseid tunnihinnaga 130 eurot (partneri puhul 170 eurot), millele lisandub käibemaks. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei saa lugeda tsiviilasja niivõrd keerukaks, et oleks põhjendatud advokaadi tunnitasu 170 eurot koos käibemaksuga. Arvestades tsiviilasja keerukust on põhjendatud esindaja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja I esindajal on kulunud hagiavalduse analüüsiks ja hagile vastuse koostamiseks 11,1 tundi (summas 1870,36 eurot käibemaksuga). Kohus nõustus hagejaga, et hagi teksti pikkus on 4 lehekülge, kuid hageja on jätnud tähelepanuta, et vastaspoolel tuleb läbi töötada ka hagi lisad. Kohtutoimikust nähtub, et hagi koos lisadega hõlmab 62 lehekülge. Arvestades koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu leidis kohus, et põhjendatud aeg hagi analüüsiks ja vastuse koostamiseks on 7 tundi (1092 eurot), vähendades toiminguga seotud ajakulu 3,1 tundi, s.o 778,36 (1870,36-1092) euro võrra.
9.Seoses hageja vastuväidetega 02.09.2014, 07.10.2014, 24.11.2014 ja 25.11.2014 toimingutele märkis maakohus, et tsiviilasja toimikust nähtub, et 02.09.2014 on kostja I esindajale kätte toimetatud hagi ja 07.10.2014 on toimunud kohtuistung, kus kostjat I esindas advokaat Raude, mitte advokaat Keres. Kohtutoimikust kohtuga suhtlemist 02.09.2014, 07.10.2014 ja 24.11.2014 ei nähtu, samuti ei ole kontrollitav suhtlus teiste menetlusosalistega ja esindatavaga, mistõttu vähendas kohus ajakulu kokku 1,3 tunni võrra summas 212,40 eurot (0,2*170+20%=40,8 eurot + 0,4*130+20%=62,40 eurot + 0,7*130+20%=109,20 eurot).
10.Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et kuna tagatise määramise taotlus jäeti rahuldamata, siis on sellega seotud toimingud põhjendamatud. Kohus märkis, et menetlusosalise parimaks kaitseks on esindaja õigustatud kohtuvaidluses tegema menetlustoiminguid ja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Asjaolu, et taotlusi või vastuväiteid ei rahuldata, ei tähenda alati, et sellele toimingule kulutatud aeg on põhjendamatu. Kohus leidis, et kuna menetluskulude katteks tagatise määramise taotluse esitamine on menetlusosalise menetluslik õigus, siis on sellega seotud toimingud põhjendatud, kuid nendele toimingutele kulunud aega tuleb vähendada 2 tunni võrra summas 312 (2*130*20%) eurot. Kohus ei nõustunud ka hageja vastuväidetega 07.10.2014, 26.11.2014 ja 19.05.2015 kohtuistungiga seotud ajakulule. Kõikide toimingute puhul jääb kohtuistungi ettevalmistamise aeg 1 tunni ringi, mis on mõistlik ja põhjendatud. Samas leidis kohus, et kahe esindaja ajakulu positiivse kohtuotsusega tutvumiseks ei ole põhjendatud ega vajalik, mistõttu vähendas kohus toimingule kulunud aega 0,2 tundi summas 40,80 eurot (0,2*170+20%). Maakohus asus seisukohale, et arvestades asja keerukust, koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu on ülejäänud toimingutele kulunud aeg esindatava huvide kaitseks põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 3382,04 (4725,60778,36-212,40-312-40,80) eurot.
11.Kostjat II on menetluse kestel esindanud vandeadvokaat tunnihinnaga 135 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi on osutatud 25 tundi summas 4050 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kõik kulukirjed sisaldavad kliendile tõlkimise ajakulu. Kohus leidis, et kuna esindatav ei valda eesti keelt, siis on põhjendatud tavapärasest kõrgem esindaja tunnihind 135 eurot, kuid ei ole põhjendatud tõlkekulude väljamõistmine ajakuluna
õigusabi teenuse hinnaga. Kohus vähendas toimingute ajakulu tõlkimiste võrra. Maakohus leidis, et arvestades hagiavalduse ja vastuse sisu ja pikkust, on 19.09.2014 seotud toimingute põhjendatud ajakulu 5 tundi. Kuivõrd 29.09.2014 kohtumäärus (kostja I taotlus menetluskulude katteks tagatise andmise kohustamiseks) ei puudutatud kostja II õigusi ega huve, siis on määrusega tutvumise põhjendatud ajakulu arvestades määruse sisu ja pikkust 0,1 tundi. Kohtutoimikust ja e-toimikust nähtub, et kostja II on maakohtus esitanud ainult ühe menetlusdokumendi, s.o 19.09.2014 vastuse hagile. Menetluskulude nimekirjas märgitud 31.10.2014 koostatud ja 03.11.2014 esitatud kostja seisukohta kohtutoimikust ei nähtu, mistõttu ei ole see ajakulu 2 tundi põhjendatud. Maakohtus on toimunud 2 kohtuistungit 07.10.2014 ja 26.11.2014. Arvestades istungiteks ettevalmistamise aega ja istungite kestust leidis kohus, et maakohtus toimunud istungitega seotud põhjendatud ajakulu on 2,75 tundi. Harju Maakohtu otsuse analüüsi ja selgituste põhjendatud ajakulu on 0,4 tundi. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on apellatsioonikaebuse analüüsi ja vastuse koostamise põhjendatud ajakulu 5 tundi ning kostja I ja kostja III vastusega tutvumise põhjendatud ajakulu 1 tund. Arvestades ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise aega ja istungi kestust on põhjendatud ajakulu 1,75 tundi ning ringkonnakohtu positiivse otsusega tutvumise põhjendatud aeg 0,5 tundi. Kassatsioonikaebuse esitas hageja, mis jäeti menetlusse võtmata. Toimikust ei nähtu, et kohus oleks kostjalt II vastust või seisukohta küsinud, mistõttu ei ole kassatsioonimenetlusega seotud toimingute (kassatsioonikaebuse ja Riigikohtu määrusega tutvumise) hüvitamise nõue vastaspoolelt põhjendatud ega vajalik. Tulenevalt eeltoodust on kostja II esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 16,5 tundi summas 2673 eurot (sh käibemaks).
12.Vastavalt menetlusosaliste taotlustele ja TsMS § 177 lg 4 märkis kohus, et hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
13.30.11.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 10.11.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja jätta osaliselt rahuldamata kostja I taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja täies ulatuses rahuldamata kostja II taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks või saata asi lahendamiseks tagasi samale maakohtule, kus hagejale antakse võimalus esitada sisulised vastuväited kostja II poolt esitatud menetluskulude nimekirjale.
14.Hageja märkis, et jääb oma seisukoha juurde, et kostja I põhjendatud ajakuluks hagiavaldusega tutvumiseks ja sellele 5 lk vastuse kirjutamiseks on kokku 4,8 tundi. Põhjendamatu on kostja menetluskuluna märgitud 16.09.2014 tagatise määramise taotluse koostamine ja täiendamine 4 tunni ja 1,2 tunni ulatuses, kuna kohus jättis oma määrusega vastava taotluse rahuldamata. Sellega seoses on põhjendamatu ka taotlusele esitatud kostja II 27.09.2014 vastuse ja 29.09.2014 kohtumääruse läbivaatamine 0,3 tunni ulatuses. 26.11.2014 kohtuistung kestis 33 minutit ja ajakulu 1,5 tundi ja 1,7 tundi istungi eest ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud ajakuluks 24.11.2014 suhtlemine kohtuga ja teiste menetlusosalistega seoses 26.11.2014 kohtuistungiga 0,4 tunni ulatuses ja 25.11.2014 kohtumine PB, M. Pihlaku, T. Lindma ja K. Mägiga seoses kohtuistungiga 0,7 tunni ulatuses. Põhjendatud ei ole ka kostja I ajakulu 2 tundi 19.05.2015 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja esindamiseks kohtuistungil, kuna ringkonnakohtu istung kestis 10.05 kuni 10.48.
15.Kostja II lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Pihlak esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 19.11.2015. Hageja on endiselt seisukohal, et vaatamata kohtu poolt 09.11.2015 tehtud määrusele, millega anti kostjale aega 7 päeva menetluskulude nimekirja esitamiseks (määrust ei edastatud hagejale), on kostja kaotanud võimaluse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks. Juhul, kui menetluskulude nimekirja ei esitatud kehtiva TsMS § 176 kohaselt, siis oleks kostja pidanud esitama menetluskulude nimekirja 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ehk kõige hilisemalt 11.11.2015. TsMS ei näe ette võimalust, et kohus pikendab määrusega menetluskulude esitamise tähtaega seadusega võrreldes. Hageja palus kohtul anda täiendav tähtaeg menetluskulude nimekirjale sisuliseks vastamiseks juhul, kui kohus leiab, et kostja II poolt menetluskulude esitamine 19.11.2016 oli menetluslikult õiguspärane, kuid kohus hagejale sellist võimalust ei andnud. Seega ei olnud hagejal tegelikkuses võimalust esitada sisulisi vastuväiteid kostja II menetluskulude nimekirjale.
16.Käeoleval juhul on tekkinud olukord, kus nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväite kaks omavahel seotud äriühingut kostjad I ja II, milliste juhatuse liikmeks on PB. Mõlemad kostjad kopeerisid oma menetluses esitatud seisukohti sisuliselt identselt, kuigi mõlemat esindasid erinevad advokaadibürood. Sellises olukorras ei ole põhjendatud hagejalt mõlema kostja kasuks menetluskulude väljamõistmine. Vastus määruskaebusele
17.Kostjad I ja II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu 3012,80 eurot ületavas osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
20.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on arvutuslikult ebaõigesti mõistnud hagejalt välja kostja I menetluskulud summas 3382,04 eurot. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on kohus vähendanud kostja I lepingulise esindaja ajakulu kokku 7,6 tunni võrra. Seega leidis maakohus, et lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud 21,6 tunni ulatuses. Arvestades põhjendatuks peetud kostja I lepingulise esindaja töötunni hinda, on väljamõistetava menetluskulu suurus vastavalt 3369,60 eurot (21,6*130+20%). Sellele lisandub kostja I menetluskulude nimekirjas märgitud registriväljavõtte kulu 2 eurot, s.o kokku 3371,60 eurot.
21.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus on leidnud, et kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud menetluskulude katteks tagatise määramise taotluse koostamise ajakulu 4 tundi ning sellele taotlusele esitatud hageja 27.09.2014 vastuse ja 29.09.2014 kohtumääruse läbivaatamise ajakulu 0,3 tundi on osaliselt põhjendatud. Maakohus vähendas ajakulu 2 tunni võrra. Kolleegiumi arvates on maakohus eelnimetatud toimingutega seotud kulud mõistnud hagejalt välja
ebaõigesti. Kostja I taotlus, kohustada hagejat andma menetluskulude katteks tagatis, jäeti Harju Maakohtu 29.09.2014 määrusega rahuldamata. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus kostjalt I väljamõistetud menetluskulu täiendavalt 2,30 tunni ulatuses, s.o 358,80 euro võrra (2,3*130*20%).
22.Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostjate lepinguliste esindajate töö mahtu. Maakohus on võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid, keerukust kui ka esitatud menetlusdokumentide mahtu. Samuti on maakohus käsitlenud hageja vastuväiteid ja kostjate poolt taotletud menetluskulusid ka vähendanud.
23.Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostjal I on kulunud hagiavalduse analüüsile ja hagile vastuse koostamisele 11,1 tundi. Maakohus on pidanud ajakulu põhjendatuks kuni 7 tunni ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ekslikult märkinud, et vähendab toiminguga seotud ajakulu 3,1 tundi, tegelikult on kohus ajakulu vähendanud 4,1 tundi (11,1-7). Hageja on määruskaebuses asunud seisukohale, et kuna hagi tekstiosa on 4-l leheküljel ja kostja I vastuse pikkus on 5 lehekülge, saab põhjendatud ajakuluks olla kuni 4,8 tundi. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust menetluskulu täiendavalt vähendada. Käesoleval juhul on maakohus põhjendatult võtnud arvesse, et hagiavaldusele vastuse koostamiseks on vajalik ka hagiavalduse lisade läbitöötamine. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulu põhjendatust ja vajalikust ei saa hinnata üksnes koostatud lehekülgede arvu järgi. Samuti ei saa menetluskulude vähendamise põhjuseks olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12).
24.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kestis 07.10.2014 istung 55 minutit, 26.11.2014 istung 33 minutit ja 19.05.2015 istung 43 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada 07.10.2014 (1,5 tundi), 26.11.2014 (1,7 tundi) ja 19.05.2015 (2 tundi) istungitega seonduvat kostja I ajakulu ülemääraseks, kuna see hõlmab ka istungiks ettevalmistumise aega. Põhjendamatud on ka määruskaebuse väited, mis puudutavad 24.11.2014 ajakulu seoses suhtlemisega kohtu ja teiste menetlusosalistega 0,4 tunni ulatuses ning 25.11.2014 ajakulu seoses kohtumisega PB, M. Pihlaku, T. Lindma ja K. Mägiga seoses kohtuistungiga 0,7 tunni ulatuses. Maakohtu määruse põhjendustest nähtub, et maakohus ei ole eelnimetatud toimingutele kulunud aega põhjendatuks pidanud, ning on nende võrra hagejalt väljamõistetavat menetluskulu vähendanud.
25.Ringkonnakohtu arvates on maakohus leidnud õigesti, et kostja II on esitanud menetluskulude nimekirja tähtaegselt. Kuigi Harju Maakohus on 23.01.2015 otsuse põhjendustes märkinud, et annab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 30 päeva jooksul alates menetlust lõpetava lahendi jõustumisest, ei nähtu vastav korraldus kohtulahendi resolutsioonist. Lisaks võib kohus tema määratud tähtaga omal algatusel pikendada (TsMS § 64 lg 1). Käesoleval juhul andis maakohus 09.11.2015 määrusega 7päevase tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning kostja II on esitanud menetluskulude nimekirja selle tähtaja jooksul. Põhjendamatud on väited selle kohta, et
hagejale ei ole antud võimalust esitada kostja II menetluskuludele sisulisi vastuväiteid. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on maakohus andnud 24.11.2015 kirjaga hagejale tähtaja esitada menetluskuludele kindlaksmääramise avaldusele vastuväited. Samuti oli hagejal võimalik esitada oma vastuväited maakohtu poolt kindlaks määratud kostja II menetluskulude suurusele määruskaebuses. Asjaolu, et hageja ei ole vastuväiteid kostja II menetluskulude suurusele esitanud, ei anna alust maakohtu määrust kostjat II puudutavas osas tühistada.
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka määruskaebuse väited, mille kohaselt on kostjad I ja II omavahel seotud äriühingud. TsMS § 207 lg 2 tulenevalt osaleb iga hageja või kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Käesoleval juhul on kostjad menetluses osalenud iseseisvalt ning neid on esindanud erinevad lepingulised esindajad.
27.Ülaltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Kostja I lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja vajalik 19,30 töötunni (21,6-2,3) osas ning hagejalt kuulub kostja I kasuks välja mõistmisele lepingulise esindaja kulu 3010,80 eurot ning registriväljavõttega seotud kulu 2 eurot, s.o kokku 3012,80 eurot. Kostjat II puudutavas osas jääb maakohtu määrus muutmata.
28.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.