Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.06.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-14-55671
Kohtuasi
Duo Invest OÜ hagi Ivaski 1 OÜ, OÜ EST Development Group ja Valgeranna Building OÜ pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks Valgeranna Building OÜ pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.01.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Duo Invest OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja OÜ Duo Invest (registrikood 10619404, asukoht Tartu mnt 14 10117 TALLINN), hageja lepinguline esindaja adv Anton Variku Kostja I Ivaski 1 OÜ (registrikood 11987601, asukoht Pirita tee 26f-44 10127 TALLINN), lepinguline esindaja adv Martin-Johannes Raude. Kostja II OÜ EST Development Group (registrikood 11404597, asukoht Pirita tee 26f-44 10127 TALLINN), lepinguline esindaja adv Monica Pihlak Kostja III Valgeranna Building OÜ (registrikood 11447419) pankrotihaldur TL (Maria Mägi Advokaadibüroo, asukoht Tatari 25 10116 TALLINN), lepinguline esindaja adv Kristjan Mägi
Istungi toimumise aeg
19.05.2015
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23.01.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta Duo Invest OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.OÜ Duo Invest esitas 08.08.2014 hagi Ivaski 1 OÜ, OÜ EST Development Group ja Valgeranna Building OÜ pankrotihaldur TL vastu nõude tunnustamiseks Valgeranna Building OÜ pankrotimenetluses summas 322 585,45 eurot esimese järgu nõudena.
2.Hageja nõue tuleneb 28.01.2009 maaklerlepingust. Maaklerlepingu kohaselt kohustus hageja nõustama ja vahendama pankrotivõlgnikule „Xxxxxxx“ kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) ja „Xxxxxxxxxx xxxxxxx“ kinnistu (registriosa nr xxxxxxx) ostutehingut ning võlgnik kohustus maksma selle eest tasu. Eelnimetatud kinnistute võlaõiguslik müügileping ja asjaõigusleping sõlmiti 03.02.2009 kui CT OÜ võõrandas lepingus nimetatud kinnistud võlgnikule hinnaga 109 150 000 krooni ehk 6 975 956 eurot ning võlgnik kanti omanikuna kinnistusraamatusse 09.02.2009.
3.Nõustamisteenus kulges pikaajaliselt enne tehingut ning hõlmas mh kinnistute detailplaneeringu kehtestamiseks vajalike toimingute ja eellepingute sõlmimist. Hageja poolt tehtud töö andis CT OÜ-le võimaluse müüa kinnistud pankrotivõlgnikule hinnaga 109 150 000 krooni. Enne maaklerlepingu sõlmimist kinnitas pankrotivõlgniku seaduslik esindaja 30.08.2007 e-kirjas üle kõik kokkulepped vahendustasu osas, mis on fikseeritud 28.01.2009 maaklerlepingus (8% müügihinnast kui ostja leiab EG-i kuuluv ettevõte ja 3% müügihinnast kui ostja leiab CT OÜ ise). Pankrotivõlgnik kinnitas oma nõustumust tasu maksmiseks. Tasumäär 3% müügitehingu mahust on mõistlik ja turul tavaliselt makstav tasu.
4.Hageja saatis 17.06.2010 võlgnikule arve maksetähtajaga 20.06.2010. Võlgnik arvet tähtajaks ei tasunud. Hageja saatis pankrotivõlgnikule pretensiooni ja andis tasu maksmise uueks tähtajaks 20.07.2010 lubades hakata arvestama ka viiviseid. Hageja on arvestanud viiviseid VÕS § 113 lg 1 alusel perioodi 20.07.2010 – 12.02.2014 eest summas 71 476,59 eurot.
5.Hageja esitas oma nõude maksmapanemiseks Harju Maakohtule hagi (tsiviilasi nr 212-22687). Maakohus jättis hagi läbi vaatamata seoses võlgniku pankroti väljakuulutamisega, kuid enne seda tagas 14.01.2013 määrusega hagi ja seadis „Xxxxxxx“ kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 41 150 eurot ja „Xxxxxxxxxx xxxxxxx“ kinnistule summas 250 000 eurot. Kuivõrd Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-14310 kohaselt jääb kohtulik hüpoteek antud juhul püsima, tuleb hageja nõuet vaadelda kui Pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuet.
Kostjate vastuväited
6.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja viidatud 30.08.2007 e-kiri ei ole seotud maaklerlepinguga. 30.08.2007 e-kirjas märgitud vahendustasu ei saanud võlgnikku puudutada, sest võlgnikku ei olnud sellel ajal olemas.
7.Maaklerleping on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 2 alusel tühine, kuna maaklerlepingu pooled ei soovinud lepingut sõlmides tegelikult lepingus kokkulepitud teenuseid osutada ning see on ka õiguslikult ja eluliselt võimatu.
8.Alternatiivselt märgivad kostjad, et pankrotivõlgnik ei ole maaklerlepingus märgitud teenuseid saanud ning seetõttu puudub tal ka tasu maksmise kohustus.
9.Hageja nõue ei ole ka I järgu nõue, kuna kinnisasjad, millele hüpoteek seati ei kuulu võlgnikule. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Maakohus tuvastas, et vaidlus puudub järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) Hageja nõue tuleneb 28.01.2009 sõlmitud maaklerlepingust. Maaklerlepingu kohaselt kohustus hageja osutama võlgnikule konsultatsiooniteenust, pidama müügilepingu sõlmimise eelseid läbirääkimisi võlgniku ja CT OÜ vahel seoses Audru vallas, Valgeranna külas asuva Xxxxxxx ja Xxxxxxxxxx xxxxxxx kinnistutega. 2) Võlgnik kohustus maksma hagejale maaklertasu nimetatud teenuse osutamise eest. 3) Hagejal oli õigus maaklertasule peale notariaalse tehingu sõlmimist ja kinnisvara omandiõiguse üleminekut hageja poolt CT OÜ-le. 4) Maaklertasu suurus oli 3% müügihinnast, mis on kirjas notariaalselt sõlmitud müügilepingus, pluss käibemaks. 5) Nimetatud kinnistute müügileping ja asjaõigusleping on sõlmitud 03.02.2009, müügihind oli 109 150 000 krooni ning võlgnik on kantud kinnistusraamatusse kinnistute omanikuna. 6) Hageja on esitanud võlgnikule 17.06.2010 maaklertasu arve summas 3 929 400 krooni. Arve on tasumata.
12.Kostjad leiavad, et maaklerleping on näilik tehing ja seetõttu tühine. Alternatiivselt leiavad kostjad, et võlgnik ei ole maaklerteenust saanud ning seetõttu ei tule maaklertasu tasuda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tehingu näilikkuse üle otsustamisel on Riigikohus rõhutanud lepingupoolte tahteavalduste hindamise vajadust (lahendid nr 3-2-1-137-09, 3-2-1-95-11).
13.Antud lepingus olid pooled avaldanud tahet selles, et hageja osutab kahe kinnistu osas võlgnikule konsultatsiooniteenust ja peab müügilepingu sõlmimise eelseid läbirääkimisi. Kostjad peavad neid toiminguid eluliselt ja õiguslikult võimatuteks. Kohus nõustub kostjatega.
14.Kinnistute müügilepingu on sõlminud nii müüja kui ostja (pankrotivõlgniku) poolt mõlema äriühingu juhatuse liige PB. Kohus peab eluliselt võimatuks, et hageja vahendab müügilepingu sõlmimise eelseid läbirääkimisi ja osutab konsultatsiooniteenust samale isikule. Kuigi ostja ja müüja puhul on tegemist kahe erineva juriidilise isikuga, ei ole ka õiguslikult sellise maaklerteenuse osutamine võimalik, sest TsÜS § 133 järgi tuleb juhatuse liikmele teadaolevat teavet omistada
vastavale juriidilisele isikule. Nii ostjale kui müüjale oli kinnistutega seotud asjaolud ning lepingupoolte tahe teada, mistõttu puudus igasugune vajadus maaklerteenuse järele.
15.Eluliselt ebausutav on ka see, et sellise hinnaga kinnistute puhul saaks maakler osutada nõuetekohast teenust niivõrd lühikese aja jooksul (maaklerleping oli sõlmitud 28.01.2009, müügileping 03.02.2009). Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt toimus teenuse osutamine juba enne maaklerlepingu sõlmimist; hageja osutab siinkohal 03.08.2007 PB e-kirjale EL ja RL-le (viimane kirjutas maaklerlepingule alla ja on ka hageja juhatuse liige), kus arutletakse maaklertasu suuruse üle. Kohtu hinnangul ei saa antud e-kiri puudutada pankrotivõlgnikku, sest viimane ei olnud sellel hetkel veel olemas (võlgnik asutati 13.11.2007). Samuti ei kajasta maaklerleping enne lepingu sõlmimist tasutatavaid tegevusi, vaid märgib, et käsundiandja nõustub maksma tasu maaklerile nimetatud teenuse osutamise eest (s.o konsultatsiooniteenuse ja müügilepingu sõlmimise eelsete läbirääkimiste eest).
16.Kohus märgib täiendavalt, et maaklerlepingule hageja poolt alla kirjutanud RL-i on ka müüja (CT OÜ, praeguse ärinimega PHM OÜ) nõukogu liige ning ka tema kui äriühingu juhtorgani liikme teadmist tuleb vastavalt äriühingule omistada. Seetõttu puudus vajadus ka müüjale osutada maaklerteenust.
17.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et maaklerlepingus märgitud teenust ei saanud hageja osutada, sest see oli eluliselt ja õiguslikult võimatu.
18.Seega oli maaklerlepingus kajastatud poolte tahe realiseerimine võimatu, sest ühele ja samale isikule (ostja ja müüja seadusliku esindajana) ei saa osutada konsultatsiooniteenust ega vahendada läbirääkimisi. Maaklerlepingu tahte realiseerimise võimatus oli lepingupooltele lepingu sõlmimisel teada. Seetõttu leiab kohus, et pooled soovisid tehingu tegemisel jätta mulje maaklerlepingu olemasolust.
19.Võlgniku pankrotihaldur leiab, et maaklerlepingu pooled soovisid maaklerlepingust tuleneva nõudega tekitada pankrotimenetluses kunstliku nõude eesmärgiga mõjutada pankrotimenetlust suunates pankrotivõlgniku rahalisi vahendeid kindlatele isikutele ja/või muul viisil. Erialakirjandus on pidanud võimalikuks makseraskustes oleva isiku huvi jätta näiliku tehinguga ekslik mulje pankrotihaldurile ja võlausaldajatele (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2010, lk 293).
20.Kohus nõustub kostja sellise seisukohaga ja leiab, et maaklerlepingu näol on tegemist näiliku tehinguga, millega sooviti tekitada võlgniku pankrotimenetluses kuntslik nõue ning seeläbi mõjutada pankrotimenetlust. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine. Tühisest tehingust ei tulene õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Seetõttu puudub hagejal maaklerlepingust tulenev nõue ning kohus jätab hagi rahuldamata.
21.Eeltoodud seisukohast tulenevalt puudub vajadus analüüsida hageja nõude rahuldamisjärku, samuti kostjate alternatiivseid vastuväiteid ja nendega seotud tõendeid.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda.
23.Kuivõrd kohtuistung toimus enne praegu kehtivat menetluskulude rahalise kindlaksmääramise korda, jäävad menetluskulud käesoleva otsusega rahaliselt kindlaks määramata. Praegu kehtiva TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist mõistliku aja jooksul ning menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlust esitama ei pea (TsMS § 174 lg 1). Menetlusliku selguse huvides annab kohus tähtaja menetluskulu nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks 30 päeva menetlust lõpetava
lahendi jõustumisest. Pärast seda tähtpäeva määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks lähtudes tsiviilasja materjalidest (TsMS § 174 lg 1) küsides eelnevalt ka vastaspoole seisukohta (TsMS § 176 lg 8). Apellatsioonkaebus
24.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning saata asi uueks lahendamiseks Harju Maakohtule ning jätta menetluskulud esimeses astmes ja apellatsioonimenetluses kostjate kanda.
25.28.02.2009 sõlmitud lepingule eelnes hageja ning võlgniku seaduslike esindajate AO-i ja PB-i vahel pikk koostöö. CT OÜ, mis alates 31.12.2009 kannab nime PHM OÜ omandas 18.07.2007 kinnistud AS-lt P. Hageja tutvustas tema poole pöördunud AO-le ja PB-ile „Xxxxxxx“ ja „Xxxxxxxxxx xxxxxxx“ kinnistute omandamise võimalust ning viis AO-i ja PB-i kokku AS P esindajatega. Hageja esindas CT OÜ-d läbirääkimistel ja kinnistute omandamisel. Selle tehingu ettevalmistamise ja vahendamise eest hagejale mingisuguseid tasusid ei makstud, kuna hageja ja AO-i ning PB leppisid juba algselt kokku, et vahendustasu makstakse kasumi saamisel kinnistute edasivõõrandamisel. Hageja tõendas kohtule, et PB saatis 30.08.2007 enne maaklerlepingu sõlmimist hagejale e-kirja, milles kinnitab üle kõik kokkulepped vahendustasu osas, mis on fikseeritud 28.01.2009 sõlmitud maaklerlepingus (8% müügihinnast kui ostja leiab EG-i kuuluv ettevõte ja 3% müügihinnast kui ostja leiab CT OÜ ise).
26.CT OÜ poolt kinnistute esialgse omandamise eesmärgiks P AS-lt oli nende edasivõõrandamine investorite grupile, kes hiljem moodustasid Valgeranna Building OÜ osanikeringi.
27.Kuna hageja viitas kinnistute omandamise võimalusele ning hageja poolt tehtud ettevalmistused ja töö andsidki CT OÜ-le võimaluse võõrandada 03.02.2009 kinnistud võlgnikule suurema hinnaga kui oli kinnistute omandamise hind, leiab hageja, et ta on õigustatud saama 28.02.2009 sõlmitud lepingu kohaselt tasu 3% müügihinnast s.o. 251 108,86 eurot.
28.Hageja ei eita, et pooltele oli maaklerlepingu sõlmimise hetkel teada, et kinnistute võõrandajaks võlgnikule on CT OÜ, mille juhatuse liikmeks oli PB. Eelnev kinnitab, et poolte tegelikuks tahteks oli maaklerilepingu sõlmimine ja hagejale tasu maksmine.
29.Kuigi nii CT OÜ kui ka võlgniku seaduslik esindaja on PB, siis nende kahe äriühingu osanike ring on erinev. Eelneva tõttu ei ole õige kostjate käsitlus, mis ei erista seaduslikku esindajat äriühingu osanikeringist ning kindlasti ei ole seetõttu põhjust rääkida „tehingu tegemisest iseendaga“.
30.Asjaolu, et pooled pani lepingule pealkirja „maaklerleping“, ei tähenda, et poolt vahel ei oleks olnud mingisugust võlasuhet, mille alusel ei oleks hageja saanud nõuda tasu maksmist. Isegi juhul kui eeldada, et hageja ja võlgniku vahel olev õigussuhe ei ole käsitletav maaklerlepinguna, siis tuleks 28.01.2009 sõlmitud lepingu puhul lähtuda poolte tegelikust tahtest ning hinnata poolte vahel teostatud tehinguid ja tõendeid kogumis. Tegemist võis olla, vaatamata poolte poolt lepingule antud pealkirjale, näiteks käsunduslepinguga. Antud juhul ei ole kohus nendele asjaoludele hinnangut andnud. Kohus ei analüüsinud lepingu sõlmimisel poolte tegelikku tahet ning ei hinnanud poolte kinnitusi ja tehinguid kogumis.
31.Hageja viitab veelkord PB-i poolt 30.08.2007 saadetud e-kirjale, milles kinnitatakse kokkulepet hageja tasu osas, mis on fikseeritud 28.01.2009 sõlmitud lepingus. Nimetatud e-kiri sisaldab hagejale ka edasisi näpunäiteid ja kohustusi kinnistute edasiseks arendamiseks, et need müügiks ette valmistada. Hageja soovis nimetatud asjaolude kohta esitada PB-ile küsimusi 26.11.2014 toimunud eelistungil, kuid kostjad
loobusid kohtuistungil tema vande all ülekuulamise taotlusest, mille kohus rahuldas ilma hageja arvamust küsimata.
32.Asjaolu, et hageja on õigustatud saama tasu on oma e-kirjades kinnitanud mõlemad võlgniku juhatuse liikmed. Lisaks juba eelmainitud PB e-kirjale kinnitas AO-i hageja seaduslikule esindajale RL-le 30.05.2009, et 03.02.2009 kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingust tuleneva tehingu hageja tasu on 3% kinnistute müügihinnast ning vastavalt kokkuleppele ei ole mingit kahtlust selle tasumises. Nimetatud e-kirja esitas hageja kohtule 25.11.2014, kuid kohus keeldus selle vastuvõtmisest.
33.Samuti on võlgniku seaduslike esindajate AO-i ja PB-i ning hageja seadusliku esindaja RL volitatud esindaja FR vahel toimunud kohtumine ja edasiste tegevuste arutelu, mille käigus on muuhulgas tunnistatud hageja nõuet võlgniku vastu seoses kinnistute müügiga.
34.Käesolevaks ajaks on kostjad I ja II, kelle ainsaks seaduslikuks esindajaks on PB, asunud eitama igasuguste võlasuhete olemasolu hagejaga.
35.Kostjad on esitanud ka seisukoha, et tehing on tühistatud tühistamisavalduse alusel, kui eksimuse mõjul tehtud tehing.
36.Kohus on jõudnud väärale seisukohale, et leping oli tulenevalt TsÜS § 84 lg-st 1 ja § 89 lg-st 2 tühine selle näilisuse tõttu. Otsuse lk-l 5 on kohus jõudnud arusaamatule järeldusele, et leping sõlmiti eesmärgiga mõjutada pankrotimenetlust, milline järeldus ei vasta mingilgi määral käeolevas menetluses poolte poolt esitatud tõenditele ja kõikide menetlusosaliste poolt avaldatud seisukohtadele. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud võlgnik maksejõuetu ning kohus ei ole antud seisukohta põhistanud.
37.Hageja lepinguline esindaja saatis võlgniku juhatuse liikmetele AO-le ja PB-ile 28.06.2010 nõude ja andis täiendava tähtaja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku juhatuse liikmed ei esitanud ühtegi vastuväidet hageja nõudele kuni 06.04.2011, kui hageja esitas Valgeranna Building OÜ (pankrotis) vastu pankrotiavalduse ning seda menetleti tsiviilasjas nr 2-11-10934.
38.Isegi juhul kui eeldada, et võlgnikull oleks olnud õigustus lepingu tühistamiseks, siis TsÜS § 99 lg 1 sätestab tehingu tühistamise tähtajaks kuus kuud eksimusest teadasaamisest, millest kostja ei ole kinni pidanud. Tegelikkuses ei ole kostjad senini viidanud ka ühelegi tühistamise materiaalsele eeldusele.
39.Hageja soovis lepingu kohaselt teostatud töid ja enese rolli sisustada ning vande all üle kuulata hageja juhatuse liikme RL-i ja P AS juhatuse liikmena tegutsenud RM. Hageja esitas vastava taotluse 25.11.2014 enne eelistungit, kuid kohus leidis, et taotlus on esitatud hilinemisega ning ei rahuldanud taotlust. Hageja leiab, et asja piisava, igakülgse ja objektiivse lahendamise sisukohast lähtuvalt oleks kohus pidanud hageja taotluse rahuldama. Ringkonnakohtu põhjendused
40.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
41.Hageja on hagiavalduse märkinud, et tema nõude aluseks võlgniku vastu on nõue, mis tuleneb 28.01.2009 sõlmitud maaklerilepingust ja on kirjeldanud maaklerilepingus märgitud tahteavaldusi. Maaklerilepingus olid pooled avaldanud tahet selles, et hageja
osutab kahe kinnistu osas võlgnikule konsultatsiooniteenust ja peab müügilepingu sõlmimise eelseid läbirääkimisi.
42.Maakohus on õigesti leidnud, et 28.01.2009 maaklerilepingu puhul on tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõistes, mistõttu TsÜS § 89 lg 2 alusel on leping tühine. Kohus on seejuures piisavalt põhjendanud, miks on eluliselt ebausutav, et 28.01.2009 lepingu alusel võidi maakleriteenust osutada või et pooltel võis üldse olla selline tahe.
43.Riigikohus on selgitanud, et kui pooled lepingut sõlmides ei soovi tegelikult lepingus kokkulepitud töid teha, kuid soovivad siiski, et üks lepingu pool maksaks teisele poolele tasu, on töövõtuleping näilik, sest poolte tegelik tahe ei ole suunatud töövõtulepingu olemuseks oleva töö tegemisele (3-2-1-87-07, p 17).
44.Hageja on apellatsioonkaebuses kinnitanud, et ta ei eita, et pooltele oli maaklerilepingu sõlmimise hetkel teada, et kinnistute võõrandajaks võlgnikule on CT OÜ, milliste mõlemate äriühingute juhatuse liikmeks oli PB. Olukorras, kus võlgnikule oli teada, et ta omandab kinnistud CT OÜ-lt ning võlgnik ja CT OÜ tegutsesid kinnistute omandamisel samas isikus, ei saanud maaklerilepingu õiguslikuks tagajärjeks olla seal märgitu. Hageja on ise möönnud, et poolte tegelik eesmärk ei olnud hageja poolt võlgniku ja CT OÜ vahel ostu-müügitehingu sõlmimiseks maaklerteenuse osutamine, vaid CT OÜ ja AS P vahelise ostumüügitehingu vahendamise eest tasu saamine. Võlgnik ei saanud tellida teenust CT OÜ ja AS P vahelise ostu-müügitehingu vahendamiseks, kuna võlgnik asutati neli kuud hiljem, kui toimus CT OÜ ja AS P vaheline ostu-müügitehing. Kuna maaklerlepinguga mis tahes muu tehingu väidetavat varjamist hageja väitnud ei ole, ei olnud ka muud tehingut, mille kohta sätestatut oleks maakohus pidanud maaklerlepingule TsÜS § 89 lg 3 järgi kohaldama. Apellant ei ole esitanud ühtki kohast tõendit, mis lubaks väita, et 28.01.2009 lepingu alusel osutas hageja võlgnikule mingit teenust.
45.Maakohus ei ole menetlusnorme rikkunud, jättes hageja poolt vahetult enne 26.11.2014 istungit esitatud tõendid vastu võtmata, kuna hageja pidi need esitama hiljemalt 24.10.2014. Hageja ei ole põhistanud tõendite hilisemaks esitamiseks mõjuva põhjuse olemasolu ning tõendite vastuvõtmine oleks põhjustanud istungi edasilükkamise ja menetluse viibimise, mis on lubamatu, arvestada eelkõige seda, et tegamist on pankrotimenetluse raames toimuva kohtumenetlusega, kus menetluse venitamisse tuleb suhtuda eriti kriitiliselt.
46.Maakohus asus õigele järeldusele, et maaklerleping ei kajasta enne lepingu sõlmimist tasustatavaid tegevusi, vaid märgib, et käsundiandja nõustub maksma tasu maaklerile nimetatud teenuse osutamise eest. Kuna hageja maaklerina mis tahes teenuseid ei osutanud ning pooled maaklerlepingu sõlmimisel tehtud tahteavaldustele vastavaid õiguslikke tagajärgi ei soovinud, jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.
47.Maakohus on õigesti hinnanud hageja poolt viidatud 30.08.2007 e-kirja ja põhjendatult leidnud, et antud e-kiri ei saa puudutada pankrotivõlgnikku, sest viimane ei olnud sellel hetkel veel olemas (võlgnik asutati 13.11.2007).
48.Maakohus ei ole oma otsuses tuginenud tehingu tühistamisele eksimuse tõttu, mistõttu hageja viide apellatsioonkaebuses TsÜS § 99 lg-le 1 on asjakohatu.
49.Ringkonnakohus nõustub pankrotihalduri arvamusega, et hageja soovib tunnustada nõuet, mida ta ei ole pankrotimenetluses esitanud ning mis tegelikult ei ole suunatud üldse võlgniku vastu. Menetluskulude jaotus ja selgitus
50.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
51.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
52.Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.