Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Kostjate vastus XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et maaklerlepingu eesmärgiks ei ole kunagi olnud konsultatsiooniteenuse või maaklerteenuse osutamine vaid hagejale võlgniku pankrotimenetluses nõude kunstlik tekitamine ning selle kaudu pankrotivõlgniku rahaliste vahendite suunamine kindlatele isikutele ja/või võlgniku pankrotimenetluse mõjutamine. Pankrotihaldur põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Maalkerleping on sõlmitud 3 tööpäeva enne müügilepingu sõlmimist. On eluliselt ebausutav, et 3 päevaga oli võimalik osutada maaklerlepingus näidatud teenuseid lepingus nimetatud mahus ja väärtuses. Müügilepingu sõlmisid võlgnik ja XXXOÜ. Mõlema isiku juhatuse liikmeks oli XXX, kes allkirjastas müügilepingu nii müüja kui ostja poolt. Müügilepingu sõlmimise läbirääkimisi pidasid XXXOÜ poolt XXX ja võlgniku poolt XXXja XXX. Kõik nimetatud isikud kuulusid XXXOÜ juhtorganitesse, mistõttu on hageja käsitlus müügilepingu sõlmimise vahendamise kohta absurdne. Nii eluliselt kui õiguslikult on võimatu vahendada müüjat ja ostjat samale isikule. Müüja ja ostja juhatuse liige XXX oli suurepäraselt teadlik

kinnistute kuuluvusest, saadavusest, olukorrast ja seisust ning mingisugust konsulteerimist või vahendamist ei ole temal kummagi poole esindajana vaja olnud. Seetõttu maaklerlepingu vajadus puudus ning selles nimetatud teenuseid ei osutatud. Maaklerlepingu pidi esialgselt allkirjastama XXX, kuid tema nimi on ära kustutatud ja asendatud usutavuse suurendamiseks XXX. Mõlemad on aga kostjale kinnitanud, et mingisuguseid konsultatsioone või läbirääkimisi ei ole toimunud ning teenust ei ole maaklerlepingu alusel hageja osutanud. Enne pankroti väljakuulutamist esitas võlgnik hagi maaklerlepingu tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-11-25072), kuid kuna võlgnikul puudusid vahendid riigilõivu tasumiseks ei jõutud asja sisulise arutamiseni. Kostja leiab, et maaklerleping on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 2 alusel tühine, kuna maaklerlepingu pooled ei soovinud lepingut sõlmides tegelikult lepingus kokkulepitud teenuseid osutada ning see on ka õiguslikult ja eluliselt võimatu. Pankrotivõlgnikul ei ole maaklerlepingust tulenevaid kohustusi ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Alternatiivselt märgib kostja, et pankrotivõlgnik ei ole maaklerlepingus märgitud teenuseid saanud ning seetõttu puudub tal ka tasu maksmise kohustus. Hageja nõue ei ole ka I järgu nõue, kuna kinnisasjad, millele hüpoteek seati ei kuulu võlgnikule. Kostja OÜ XXX vaidles hagile vastu. Tsiviilasja nr 2-11-10934 menetluses on jõutud seisukohale, et hageja nõude aluseks olev tehing on tühine. Tehingu tühisust kinnitab see, et väidetavalt 28.01.2009 maaklerleping on tegelikult Alessandro Olivieri väitel sõlmitud oktoobris 2009, müügitehing oli sõlmitud ühe ja sama isiku esinduses, mistõttu ei ole põhjendatud konsultatsiooniteenuse või läbirääkimiste pidamine, müüja ja võlgnik ei vajanud maaklerteenust. Samuti oli maaklerlepingu sõlmimisel ostja juba teada. A. Olivieri ei teadnud maaklerlepingu sõlmimisel millega on tegemist ja tegemist on võlgnikule äärmiselt ebasoodsa tehinguga. Kostja leiab, et tegemist on tühise tehinguga. Võlgnik ei ole ka maaklerlepingus märgitud teenust saanud. Hageja nõue ei ole ka I järgu nõue, kuna kinnisasjad, millele hüpoteek seati ei kuulu võlgnikule. Kostja XXX OÜ vaidles hagile vastu. Hageja viidatud 30.08.2007 e-kiri ei ole seotud maaklerlepinguga. XXXOÜ ostis 18.07.2007 kinnistud. 30.08.2007 e-kirjas märgitud vahendustasu ei saanud võlgnikku puudutada, sest võlgnikku ei olnud sellel ajal olemas. Seetõttu võis vahendustasu kokkulepe olla hageja ja XXXOÜ vahel. Pankrotivõlgnik ei vajanud maaklerteenust, samuti ei ole vastavat teenust tegelikult osutatud. Kostja leiab, et maaklerleping on näilik, võlgnikul puudus tahe maksta vahendustasu ning hagejal puudub võlgniku vastu nõue. Samuti ei ole hageja nõue I rahuldamisjärgu nõue. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu põhjendused 08.07.2014 toimus XXXOÜ pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Hageja esitas esimeses järgus nõude summas 322 585,45 eurot. Hageja nõude vaidlustasid täies ulatuses kostjad (I kd, t lk 7-19). Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi esitati kohtule 08.08.2014, s.o tähtaegselt. Hageja nõue tuleneb 28.01.2009 sõlmitud maaklerlepingust (I kd, t lk 20-26). Maaklerlepingu kohaselt kohustus hageja osutama võlgnikule konsultatsiooniteenust, pidama müügilepingu

sõlmimise eelseid läbirääkimisi võlgniku ja XXXOÜ vahel seoses XXX asuva XXX ja XXX kinnistutega. Võlgnik kohustus maksma hagejale maaklertasu nimetatud teenuse osutamise eest. Hagejal oli õigus maaklertasule peale notariaalse tehingu sõlmimist ja kinnisvara omandiõiguse üleminekut hageja poolt XXXOÜ-le. Maaklertasu suurus oli 3% müügihinnast, mis on kirjas notariaalselt sõlmitud müügilepingus pluss käibemaks. Nimetatud kinnistute müügileping ja asjaõigusleping on sõlmitud 03.02.2009, müügihind oli 109 150 000 krooni (I kd, t lk 28-40) ning võlgnik on kantud kinnistusraamatusse kinnistute omanikuna (I kd, t lk 41-42). Hageja on esitanud võlgnikule 17.06.2010 maaklertasu arve summas 3 929 400 krooni (I kd, t lk 43). Arve on tasumata (I kd, t lk 44-49). Nendes faktilistes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kostjad leiavad, et maaklerleping on näilik tehing ja seetõttu tühine. Alternatiivselt leiavad kostjad, et võlgnik ei ole maaklerteenust saanud ning seetõttu ei tule maaklertasu tasuda. Kohus analüüsib kostjate vastuväiteid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Tehingu näilikkuse üle otsustamisel on Riigikohus rõhutanud lepingupoolte tahteavalduste hindamise vajadust (näiteks lahendid nr 3-2-1-137-09, 3-2-1-95-11). Antud lepingus olid pooled avaldanud tahet selles, et hageja osutab kahe kinnistu osas võlgnikule konsultatsiooniteenust ja peab müügilepingu sõlmimise eelseid läbirääkimisi. Kostjad peavad neid toiminguid eluliselt ja õiguslikult võimatuteks. Kohus nõustub kostjatega. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Kinnistute müügilepingu on sõlminud nii müüja kui ostja (pankrotivõlgniku) poolt mõlema äriühingu juhatuse liige XXX (I kd, t lk 104-111). Kohus peab eluliselt võimatuks, et hageja vahendab müügilepingu sõlmimise eelseid läbirääkimisi ja osutab konsultatsiooniteenust samale isikule. Kuigi ostja ja müüja puhul on tegemist kahe erineva juriidilise isikuga, ei ole ka õiguslikult sellise maaklerteenuse osutamine võimalik, sest TsÜS § 133 järgi tuleb juhatuse liikmele teadaolevat teavet omistada vastavale juriidilisele isikule. Nii ostjale kui müüjale oli kinnistutega seotud asjaolud ning lepingupoolte tahe teada, mistõttu puudus igasugune vajadus maaklerteenuse järele. Eluliselt ebausutav on ka see, et sellise hinnaga kinnistute puhul saaks maakler osutada nõuetekohast teenust niivõrd lühikese aja jooksul (maaklerleping oli sõlmitud 28.01.2009, müügileping 03.02.2009). Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt toimus teenuse osutamine juba enne maaklerlepingu sõlmimist; hageja osutab siinkohal 03.08.2007 XXXi e-kirjale XXXja XXX (viimane kirjutas maaklerlepingule alla ja on ka hageja juhatuse liige), kus arutletakse maaklertasu suuruse üle (I kd, t lk 27). Kohtu hinnangul ei saa antud e-kiri puudutada pankrotivõlgnikku, sest viimane ei olnud sellel hetkel veel olemas (võlgnik asutati 13.11.2007). Samuti ei kajasta maaklerleping enne lepingu sõlmimist tasutatavaid tegevusi, vaid märgib, et käsundiandja nõustub maksma tasu maaklerile nimetatud teenuse osutamise eest (s.o konsultatsiooniteenuse ja müügilepingu sõlmimise eelsete läbirääkimiste eest). Kohus märgib täiendavalt, et maaklerlepingule hageja poolt alla kirjutanud XXXon ka müüja (XXXOÜ, praeguse ärinimega XXXOÜ) nõukogu liige ning ka tema kui äriühingu juhtorgani liikme teadmist tuleb vastavalt äriühingule omistada. Seetõttu puudus vajadus ka müüjale osutada maaklerteenust. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et maaklerlepingus märgitud teenust ei saanud hageja osutada, sest see oli eluliselt ja õiguslikult võimatu.

Seega oli maaklerlepingus kajastatud poolte tahe realiseerimine võimatu, sest ühele ja samale isikule (ostja ja müüja seadusliku esindajana) ei saa osutada konsultatsiooniteenust ega vahendada läbirääkimisi. Maaklerlepingu tahte realiseerimise võimatus oli lepingupooltele lepingu sõlmimisel teada. Seetõttu leiab kohus, et pooled soovisid tehingu tegemisel jätta mulje maaklerlepingu olemasolust. Võlgniku pankrotihaldur leiab, et maaklerlepingu pooled soovisid maaklerlepingust tuleneva nõudega tekitada pankrotimenetluses kunstliku nõude eesmärgiga mõjutada pankrotimenetlust suunates pankrotivõlgniku rahalisi vahendeid kindlatele isikutele ja/või muul viisil. Erialakirjandus on pidanud võimalikuks makseraskustes oleva isiku huvi jätta näiliku tehinguga ekslik mulje pankrotihaldurile ja võlausaldajatele (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2010, lk 293). Kohus nõustub kostja sellise seisukohaga ja leiab, et maaklerlepingu näol on tegemist näiliku tehinguga, millega sooviti tekitada võlgniku pankrotimenetluses kuntslik nõue ning seeläbi mõjutada pankrotimenetlust. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine. Tühisest tehingust ei tulene õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Seetõttu puudub hagejal maaklerlepingust tulenev nõue ning kohus jätab hagi rahuldamata. Eeltoodud seisukohast tulenevalt puudub vajadus analüüsida hageja nõude rahuldamisjärku, samuti kostjate alternatiivseid vastuväiteid ja nendega seotud tõendeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta selgitab kohus järgmist. Kuivõrd kohtuistung toimus enne praegukehtivat menetluskulude rahalise kindlaksmääramise korda, jäävad menetluskulud käesoleva otsusega rahaliselt kindlaks määramata. Praegukehtiva TsMS § 174 lg 4 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist mõistliku aja jooksul ning menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlust esitama ei pea (TsMS § 174 lg 1). Menetlusliku selguse huvides annab kohus tähtaja menetluskulu nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks 30 päeva menetlust lõpetava lahendi jõustumisest. Pärast seda tähtpäeva määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks lähtudes tsiviilasja materjalidest (TsMS § 174 lg 1) küsides eelnevalt ka vastaspoole seisukohta (TsMS § 176 lg 8). /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.