lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-2328/10

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 20.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-2328/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1670
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-2328

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Viktor Brügel

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-2328

Tsiviilasi

Xxxxpankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Ajutine pankrotihaldur: Svetlana Pilden (Business Lawfirm OÜ, Liivalaia 21-17, 10118 Tallinn, e-post: [email protected]).

RESOLUTSIOON

Lõpetada tsiviilasjas nr 2-17-2328 Xxxx(isikukood xxxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vabastada Svetlana Pilden võlgniku Xxxxajutise pankrotihalduri ülesannetest.

Määrata ajutise pankrotihalduri Svetlana Pildeni tasu suuruseks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 38 eurot, millele lisandub käibemaks 7,60 eurot.

Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest Svetlana Pildeni ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused summas 476,40 eurot kanda Business Law Firm OÜ (mille kaudu ajutine haldur tegutseb) arveldusarvele AS-is SEB Pank.

Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, ajutisele haldurile ja Rahandusministeeriumile. Saata kohtumäärus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

2-17-2328 avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud

1.Xxxxesitas 13.02.2017 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustused kokku 21744,05 eurot ning vara puudub. Võlgnevuse põhjusena toob võlgnik välja, et see on tekkinud tema oskamatusest hoida tasakaalus sissetulekuid ja kulutusi ning kainelt hinnata oma võimalusi laenude tagasimaksmisel. Võlgnik palub välja kuulutada oma pankrot. Võlgnik on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot.
2.Kohus võttis 15.02.2017 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, nimetaks ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni ning määras pankrotiavalduse läbivaatamise ajaks 08.03.2017.
3.06.03.2017 esitas võlgnik täiendavalt avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
4.06.03.2017 esitas Svetlana Pilden kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluse algatamise ajal võlgniku nimele registreeritud ühtegi kinnisasja. Võlgnik nimele ei ole liiklusregistris sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Alates 06.08.2008 kuni 02.02.2009 kuulus võlgnikule xxxx OÜ, registrikood xxxx, (kustutatud) 40 000 krooni suurune osa. Võlgnik omab arveldusarve SEB Pank AS-s, mille saldo on null. Swedbank AS-is oleva konto jääk on negatiivne. Sissetulek hetkeseisuga puudub. Ajutise haldur poolt on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi kokku summas 22384,96 eurot. Võlgnik on ajutisele haldurile teatanud, et tema makseraskused ilmnesid 2008. aastal, kui ta jäi tööst ilma. Selleks ajaks oli ta võtnud krediidiasutustest laene. Suurem osa laenudena saadud rahast oli ära kulutatud kasiinos ning peale seda on võetud kiirlaene selleks, et refinantseerida olemasolevaid laene. Käesolevaks ajaks on võlgnik juba 6 aastat hasartmängusõltuvusest vaba. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul hooletu finantskäitumine. Ajutise pankrotimenetluse käigus ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastatud. Ajutine haldur tegi ettepaneku kohustada võlausaldajaid tasuma kohtu deposiiti 2000 eurot pankrotimenetluse vajalike kulude katteks ning deposiidi tasumise korral kuulutada välja võlgniku pankrot. Kui aga deposiit ei tasuta, palub ajutine haldur lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 7 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 630 eurot, millel lisandub käibemaks 126 eurot ning vajalike kulude katteks 38 eurot, millele lisandub käibemaks 7,60 eurot. Ajutine haldur palub menetlusabina hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks ning ülejäänud jätta võlgniku kanda.

2-17-2328

5.08.03.2017 kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri. Võlgnik jäi oma avalduse juurde ning selgitas täiendavalt, et võlad tekkisid selliselt, et ta töötas ühes ettevõttes 10 aastat sepana, misjärel läks aga ettevõte pankrotti. Peale seda oli raske sepana töö leida ning tekkisid võlgnevused. Hetkel võlgnikul tööd pole, on üksnes ajutised sissetulekud. Võlgnik märkis, et püüab leida püsivat tööd. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde ning tõi lisaks välja, et võlgnevus on tekkinud siiski võetud kiirlaenudest, mida võlgnik kulutas kasiinodes. Ajutine haldur leiab, et pankroti väljakuulutamist tuleks kaaluda, sest võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hooletu finantskäitumine.
6.Kohus määras 06.08.2015 võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 13.03.2017 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
8.Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri Svetlana Pildeni aruande kohaselt on võlgnikul vara puudub, samal ajal on avaldajal teadaolevaid kohustusi 22384,96 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks saab pidada hooletut finantskäitumist.
9.Kohus on ajutise halduri aruande põhjal tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
10.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
11.Kohus määras 06.08.2015 võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 13.03.2017 kohtu deposiiti makstava summa

2-17-2328 suuruseks 2000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

12.Kuigi võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, siis on kohus seisukohal, et nõustuda tuleb ajutise pankrotihalduriga ning jätta pankrot väljakuulutamata. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hooletu finantskäitumine, st võlgnik on võtnud kiirlaene ning kulutanud suurema osa saadud rahast kasiinodes. Hiljem on võlgnik kohustuste tagasimaksmiseks võtnud uusi kiirlaene. PankrS § 171 lg 11 ja lg 2 p 4 kohaselt ei kuuluta kohus võlgniku pankrotti välja, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Ajutine haldur ei ole küll tuvastanud, et võlgnik oleks viimase aasta jooksul tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, kuid võttes arvesse maksejõuetuse tekkimise põhjuseid, võlgniku varasemat hooletut käitumist ning asjaolu, et kohtu deposiiti ei ole pankrotimenetluse kulude katteks nõutud summat tasutud, peab kohus antud juhul põhjendatuks jätta pankrot välja kuulutamata ning lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu.
13.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
14.Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt taotletava tasu ja kulutuste hüvitise summa on mõistlik ja vastab ajutise pankrotihalduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning tuleb ajutisele haldurile välja mõista. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
15.Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 38 eurot, millele lisandub käibemaks 7,60 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad varalised vahendid ajutise halduri tasu ja kulutuste katmiseks, määrab kohus Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada halduri tasu ja kulutused riigi vahenditest summas 397, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused summas 476,40 eurot kanda Business Law Firm OÜ (mille kaudu ajutine haldur tegutseb) arveldusarvele AS-is SEB Pank.

2-17-2328

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja