Kohtuistungi toimumise aeg ja kohtuistungil osalenud isikud
esindaja:
juhatuse
liige
Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (osaühing Fontala, Ristiku 10, 10612 Tallinn; e-post: [email protected]). 07.03.2017 Võlausaldaja Xxxx Ajutine pankrotihaldur Lembit Ülper
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada XxxxOÜ (registrikood xxxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Lembit Ülperil likvideerida XxxxOÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Lembit Ülper alates XxxxOÜ äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata XxxxOÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx).
2-16-19167
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Lembit Ülperi tasuks 1360 eurot ja ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 250 eurot.
6.Hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Lembit Ülperile ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot (millest vastavalt ajutise pankrotihalduri taotlusele on 147 eurot ajutise halduri tasu ning 250 eurot vajalike kulutuste katteks). Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused summas 397 eurot kanda Lembit Ülper’i arvelduskontole nr EE251010002036692001 AS-s SEB Pank. Ülejäänud pankrotihalduri tasu jätta võlgniku kanda.
7.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, võlausaldajale, ajutisele pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile.
10.Saata kohtumäärus pärast jõustumist kohtumääruse p. 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud
1.Xxxx esitas 22.12.2016 Harju Maakohtule töötaja pankrotiavalduse XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja nõue võlgniku vastu 12 823,40 eurot. Nõude aluseks on töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/816/16. Avaldaja on tasunud riigilõivu summas 10 eurot.
2.Kohus võttis 23.01.2017 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, kohustas võlgnikku esitama pankrotiavaldusele oma vastus ning määras eelistungi toimumise ajaks 14.02.2017. Võlgnik ega võlausaldaja 14.02.2017 eelistungile ei ilmunud, mõlemad olid esitanud taotluse istungi edasilükkamiseks. Kohus määras nimetada asjas ajutine haldur ning vaadata pankrotiavaldus läbi 07.03.2017.
3.15.02.2017 määrusega määras kohus ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi.
4.02.03.2017 esitas Lembit Ülper ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt võlgniku juhatuse liige Xxxx ajutise pankrotihalduri teabenõudele ei vastanud, kuigi sai teabenõude kätte. Võlgniku juhatuse liige on andud ajutisele haldurile suulisi selgitusi telefoni teel ning
2-16-19167 esitanud võlgniku töötajate nimekirja, kuid selles märgitud andmed kohustuste suuruse kohta ei vasta tegelikkusele. Võlgnikul käesoleval ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt likviidset vara ei ole. Kas esinevad varade tagasivõitmise/tagasinõudmise võimalused, ei ole hetkel teada ja tuleb selgitada pankrotimenetluse käigus. Kas võivad esineda võimalused kas või kahjunõuete esitamise vormis võlgniku juhatuse liikme ja/või ainuosaniku vastu, tuleb selgitada pankrotimenetluse käigus. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul käesoleval ajal majanduslikku tegevust ei ole. Millal võlgniku majandustegevus tegelikult lõppes, ei ole ajutisele pankrotihaldurile teada. Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni andmetel on võlgnikul 2016.aastal olnud 3 vaidlust, mille tulemusel otsustati Võlgnikult välja mõista töötajatele saamata jäänud töötasu ja muud hüvitised: töövaidlusasi nr 4-1/816/16, töövaidlusasi nr. 4-1/845/16 ja töövaidlusasi nr. 41/860/16. Sellest järeldub, et võlgnikul oli vähemalt 2016. aasta esimesel poolel majandustegevus, mida võlgniku juhatus oli vastavalt raamatupidamise seadusele kohustatud dokumenteerima ning säilitama selleks vajalikud raamatupidamise algdokumendid. Kuivõrd võlgnik ajutisele haldurile nõutud raamatupidamise dokumente ei esitanud, võib sellest teha järelduse, et võlgnik ei ole 2016. aasta majandusaastal raamatupidamist korraldanud ning tal puuduvad majandustehinguid kajastavad dokumendid. Raamatupidamisarvestuse puudumise tõttu ei ole osutunud võimalikuks kontrollida võlgniku tegelikku majanduslikku tegevust ega anda sellele hinnangut. Need asjaolud tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus ning otsustada nõude esitamine võlgniku juhtorganite vastu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku- ja võlausaldajate huvide kaitsmata jätmise tõttu võlgniku juhtorganite poolt on teadvalt tekitatud olukord, kus ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutise halduri arvates paljusid võlgnikule ja võlgniku võlausaldajatele kahjulikke tagajärgi oleks saanud mõjutada ja ära hoida, kui ettevõtte tegevust oleks seaduses ette nähtud korras ja piisava hoolsusega korraldatud. Olemasoleva dokumentaalse ja muu informatsiooni põhjal on ajutine haldur arvamusel, et võlgnikul puudus reaalne eesmärk ja kavatsus Võlgniku majandusliku tegevuse pikaajalisemaks ja/või püsivamaks arendamiseks. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul materiaalset vara summas 0,96 eurot ning kohustusi kokku summas 18 941,00 eurot. Seega ületavad võlgniku kohustused varade mahtu vähemalt summas 18 940,04 eurot. Ajutine haldur märgib, et võlgnik on rikkunud ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud nõudeid, sest ei ole esitanud ise võlgniku pankrotiavaldust. Ajutine haldur on olemasoleva info põhjal arvamusel, et menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, sest ajutise halduri arvates käesoleval ajal vabalt võõrandatavad ja teadaolevad varad võlgnikul puuduvad, millest katta pankrotimenetluse kulusid, varade võimaliku tagasivõitmise menetlused ei pruugi olla pankrotihalduri poolt tõendatavad ega tuua endaga kaasa soovitud tulemusi pankrotivara suurendamiseks, küll aga toob endaga kassa otseseid kulusid, millede katteallikas puudub. Võlgniku juhtorganid ei ole ettevõtet juhtinud selleks vajaliku hoolsusega, jättes nii ettevõtte kui ka võlausaldajate huvid kaitseta, tekitades varalist kahju võlausaldajatele ja põhjendamatult ka Eesti Töötukassale. Võlgniku võlgade tekkimine on olnud võlgniku juhtorganite teadliku ja/või tahtliku tegevusetuse tagajärg. Kas tegemist on raske juhtimisveaga, tuleb täpsemalt välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur teeb ettepaneku küsida huvitatud isikutelt 3500 eurot kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Nimetatud summa mittetasumisel lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pankrotti väljakuulutamata.
2-16-19167 Lisaks taotleb ajutine haldur trahvida võlgniku juhatuse liiget Xxxx PankrS § 89 lg. 1 p. 1 alusel; Kohustada võlgniku juhatuse liiget Xxxx esitama ajutisele pankrotihaldurile teabenõudes nõutud ja Eesti Töötukassale Võlgniku maksejõuetushüvitiste arvestamiseks vajalikud dokumendid ning anda seejärel kohtul ajutisele pankrotihaldurile täiendav aeg Võlgniku poolt esitatavate dokumentide analüüsimiseks ning käesoleva aruande täiendamiseks. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 17 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1360 eurot ning vajalike kulude katteks 250 eurot. Juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu jätta võlgniku kanda.
5.07.03.2017 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse ja ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud, olles eelnevalt teavitanud kohut, et siirdub haiglasse. Võlausaldajal ajutise halduri tasu ja aruande osas vastuväiteid ei olnud. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 500 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.03.2017. Seisuga 07.03.201713.03.2017 ega ka hiljem ei ole kohtu tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
7.Kohus saatis 07.03.2017 võlgniku seaduslikule esindajale e-kirja, milles kohustas teda 7 päeva jooksul esitama vastus ajutise halduri teabenõudele. Kohus hoiatas, et võib võlgniku juhatuse liiget nimetatud kohustuse täitmata jätmisel trahvida. Samuti kohustas kohus Xxxx esitama arstitõend. Xxxx sai kohtu kirja kätte 07.03.2017 ning 08.03.2017 esitas ta kohtule arstitõendi, mille kohaselt viibib võlgnik ravil xxxx. Vastust teabenõudele võlgnik kohtule teadaolevalt esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused
8.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
9.PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
2-16-19167
10.Kohus on seisukohal, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnikul majandustegevus puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
11.PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. XxxxOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
12.TsÜS § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Kohus leiab, et XxxxOÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule tema seaduslikule esindajale juhatuse liikmele Xxxx(isikukood xxxx).
13.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
14.Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 17 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1360 eurot ning vajalike kulude katteks 250 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja oma arvelduskontole AS-s SEB Pank. Juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest.
15.Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1360 eurot ja kulutusteks 250 eurot.
16.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi
2-16-19167 suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest selliselt, et ajutise halduri tasu moodustab sellest 147 eurot ning vajalikud kulutused 250 eurot. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses. Ülejäänud ajutise halduri tasu mõistab kohus välja võlgnikult.
17.Ajutine haldur on kohtule esitanud taotluse võlgniku juhatuse liikme trahvimiseks, kohustada juhatuse liiget esitama ajutisele haldurile tema teabenõudes nõutud dokumendid ning anda ajutisele haldurile täiendav tähtaeg aruande esitamiseks. Kohus kohustas võlgniku juhatuse liiget esitama ajutisele haldurile nõutud dokumendid, kuid kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik oma kohustust täitnud. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige Xxxxon esitanud kohtule arstitõendi, mille kohaselt ta viibib psühhiaatrilisel ravil, siis ei pea kohus hetkel põhjendatuks ega vajalikuks Xxxxtrahvida. Võttes arvesse, et võlausaldajad ega asjast huvitatud isikud ei ole kohtu deposiiti raugemise vältimiseks vajalikku summat tasunud, tuleb pankrotimenetlus siiski lõpetada raugemisega pankrotti väljakuulutamata.
18.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
19.PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.