Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohustusega kohtule vastata hiljemalt 07.10.2005. Kostja esitas 7. oktoobril 2005.a. kohtule vastuse, milles tunnistab põhivõlgnevust ja esitab maksekorralduse, millest nähtub, et kostja on 6. oktoobril 2005.a. tasunud hagejale põhivõlgnevuse summas 2 658 krooni. Kostja ei ole nõus tasuma viiviseid. 15.03.2006.a. esitas hageja seisukoha kostja vastuse osas. Hageja leiab, et kostja on tasunud põhivõlgnevuse pärast hagi esitamist ja seega on kostja võlgnevust tunnistanud. Kostja ei ole hagejaga ühendust võtnud. Kostja on jätnud tasumata viivised ja menetluskulud. Hageja leiab, et viiviste ja menetluskulude nõue on põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning jääb oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada viiviste ja menetluskulude osas. 10.04.2006.a. esitas kostja kohtule vastuse hageja 15.03.2006.a. esitatud seisukoha osas. Kostja jääb oma seisukoha juurde. Kostja on tasunud põhivõlgnevuse. Kostja ei ole nõus hagejale tasuma viiviseid ja menetluskulusid. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Poolte vahel 08.10.1998.a. sõlmitud Q GSM lepingust nr 10033755 ning teatisest AS Tele2 Eesti ja OÜvahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 5 315,68 krooni, millest põhivõlg moodustab 2 657,84 krooni ja viivised 2 657,84 krooni. Kostja on tasunud 06.10.2005.a. hagejale põhivõlgnevuse summas 2 658 krooni, millel hageja vastu ei vaidle. Kostja on jätnud tasumata viivised ja kohtukulud. Q GSM lepingule allakirjutamisega kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Q-GSM mobiiltelefonisideteenuste Kasutamise tingimusi. Vastavalt nimetatud tingimuste punktidele 4.1.2 ja 7.4. kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Tulenevalt Kasutamise tingimuste punktist 7.4. kohustus kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja arvestas perioodil 27.04.1997 – 28.02.2001 viivisevõlgnevust määraga 0,15% päev. Lepingust tulenevalt võlgneb kostja hagejale viiviseid summas 5 520,61 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2 657,84 krooni. Kostjale on lepingujärgsele aadressile saadetud 10.04.1999 teade lepingu lõpetamisest, 20.04.2005 teatis nõude loovutamise kohta ning 05.05.2005 võlateatis, mida kostja ei ole vaidlustanud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne

lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal on kostja tasunud põhivõlgnevuse summas 2 658 krooni, mida hageja ka ei vaidlusta ja kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Kuivõrd hagi selles osas on rahuldatud, ei mõista kohus käesoleva otsusega seda summat teistkordselt kostjalt välja. Hagi rahuldatud osalt jääb nõue rahuldamata. Kostja ei ole tasunud hagejale viiviseid ja menetluskulusid. Arvestades seda, et kostja on võlgnevuse tasunud hilinemisega, pooled on kokku leppinud viivistes, on hageja viiviste nõue põhjendatud. Kohtupraktika on aktsepteerinud viiviseid põhivõla ulatuses. Selles osas rahuldab kohus hagi kuivõrd kostja on sisuliselt tasuta kasutanud hageja raha (võlgnevuse hagejale mittemaksmise näol) ning peab selle eest kandma kokku lepitud vastutust. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2 657,84 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlg 2 657,84 krooni. Kohus peab võimalikuks hagi rahuldada lihtmenetluses tehtava otsusega. Väljamõistmisele kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 53,16 (5 315,68 x 1%) krooni, kogusummas 473,16 krooni hageja kasuks. TsMS § 62 lg 2 järgi kui kostja rahuldab hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist, on hagejal õigus nõuda kostjalt kohtukulude tasumist. Kostja on tasunud võla pärast hagimaterjalide kättesaamist. Seega on kostja võla varasema mittemaksmisega põhjustanud hageja kohtusse pöördumise ning peab kandma sellega seotud ning eelpool märgitud kohtukulud.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.