Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

krooni päevas. Laen lubati hagejale tagastada ja tasu raha kasutamise eest maksta hiljemalt 9. oktoobriks 2004.a. Oma jutu kinnituseks esitas Y hagejale väidetavalt Z poolt Tallinna Peapostkontorist saadetud vastava sisuga faksi. Kokkulepitud tähtajaks 9.oktoobriks 2004.a Z hagejale laenuraha ei tagastanud ega maksnud ka kokkulepitud tasu raha kasutamise eest. Kontakteerudes Z , väitis nimetatud isik hagejale, et kuna tema ei ole mingit laenu saanud, siis pea ta ka midagi maksma. Hageja pöördus õigusabi saamiseks Kalle Voogla poole, kes hageja nimel kostjatega kontakti astus. Kõigepealt pöördus Kalle Voogla Z poole. Z väitis, et Ta ei tea laenulepingust midagi, ega taha sellest midagi teada. Tallinna Peapostkontorist saadetud faksi kohta ei soostunud Ta mingeid selgitusi andma. Kalle Voogla pöördus selgituste saamiseks ka Y poole. Viimane kinnitas kirjalikult, et sai hagejalt raha ja kandis selle väidetavalt Z poolt viidatud arveldusarvele. Y esitas hageja esindajale laenuraha väidetavat liikumist tõendavad maksedokumendid ning lubas “asjad korda ajada”. Hageja on seisukohal, et Y poolt esitatud maksedokumendid ei kinnita, et ta oleks vahendanud laenu. Pigem vastupidi, maksedokumendid kinnitavad, et raha on kasutanud Y oma huvides. Selleks ajaks oli hagejale selge, et vaatamata asjaolule kumb kostjatest on raha saanud, näitab mõlema kostja käitumine, et nad tegutsesid koos ja lepingut sõlmides ei olnud neil kummalgi kavatsust raha tagasi maksta. Isegi, kui laenu sai Z , siis puudus Z ́al kavatsus saadud laenu tagasi maksta. Samuti ei teavitanud Y hagejat, et hagejalt saadud laen makstakse Peurawood OÜ-sse või OÜ-sse Tippen Grupp. Vastasel juhul ei oleks hageja andnud laenu Z ́ale. Y on korduvalt väitnud, et saadud raha maksti ettevõttese “käibe näitamiseks” ning OÜ-st Tippen Grupp uste ja akende ost oli tegelikult laenu edasiandmine. Isegi, kui see on nii, siis Peurawood OÜ ja OÜ Tippen Grupp vahel tehtud majandustehing on näilik tehing, mis oli suunatud finantsasutusele ebaõige ettekujutuse tekitamiseks ning seega tulenevalt TsÜS § 89 tühine algusest peale. Kui hageja oleks teadnud, et temalt saadud rahaga soovitakse teha näilikke tehinguid ei oleks hageja ka sellistel tingimustel laenu andnud. Hagejal on nimetatud tehingute tegemiseks tahe puudunud. Samuti on hageja saanud teada asjaolu, et Y oli tehingu sõlmimise ajal suures ulatuses isiklikke kohustusi OÜ Peurawood ees ning hagejalt saadud rahaga vähendas Y oma isiklikku võlgnevust OÜ Peurawood ees. Hagejale tekitati teadvalt vale ettekujutus saadud laenu tegelikust kasutamise eesmärgist. Seega Y ei ole mitte ainult esitanud ebaõigeid andmeid, vaid ka varjanud tegelikke asjaolusid. Hagejale oli selge, et tegelikult ei olnud kostjate eesmärgiks laenulepingu sõlmimine, vaid hagejalt raha kätte saada nii, et viimasel seda keeruline tagasi nõuda oleks. Käesoleval juhul on kostjate poolt tekitatud olukord, milles on ebaselge, kellelt tuleb raha nõuda. Ainuüksi selline käitumine kinnitab pettuse toimepanemist kostjate või vähemalt ühe kostja poolt. Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõele vastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt 40 000 krooni hageja kasuks, samuti kohtukulud summas 9549 krooni.

KOSTJA Z SEISUKOHT

Kostja Z ei ole kohtule kirjalikult vastanud ega ka kohtuistungitele ilmunud. Seega ei ole Z kostjana hagile ka vastu vaielnud. Telefonikõnes kohtuistungisekretäriga on Z avaldanud, et tegemist ei ole tahtliku võla tasumata jätmisega. Võla tagastamata jätmise põhjuseks on OÜ Tippen Grupp tegevjuht. Kostja üritab Saksamaal leida võimalusi, et tagastada hagejale laenusumma ( tl. 77).

KOSTJA Y SEISUKOHT (tl. 56-57, 161) Kostja Y vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole saanud antud tehingust mingit tulu, tema ainus eesmärk oli aidata Z , keda loomaarstist Y tunneb seoses viimase koerte ravimisega. Z palus abi seoses äri alustamisega. Z oli võimalus osta pankade abiga tootmiskompleks Kilingi-Nõmmel Pärnumaal, kuid firma laenusuutlikkuse näitamiseks oli vajalik, et firma arvel oleks teatud rahasumma ( väidetavalt 200 000 krooni) ning tal puudus sellest 40 000 krooni, siis pöördus Z selle raha leidmiseks Y poole. Y rääkis asjast X ja peale viimaselt loa saamist andis hageja telefoninumbri Z e ja palus neil omavahel rääkida. Mõne aja pärast küsis X Y, kas Z on vara. Y teadis, et Z l on maja Vaikne 28, Tartus. Samuti rääkis Y X , et tal on olnud varem Z rahalisi tehinguid( 2000-4000 krooni) ja on saanud need rahad tagasi. Raha oli vaja kanda ühe firma arvele teise firma arvelt käibe näitamiseks ja kuna eelnevalt oli juttu Z, et Kilingi-Nõmmes asuv puidutööstus on võimeline tegema ka uksi ja aknaid vastavalt tellimusele ja OÜ Peurawood, mille juhatuse liige Y tol ajal oli, võis vajada tulevikus neid firmas ehitatud palkmajades, siis pani Y selle rahaülekandel selgituseks. 04.oktoobri hommikul andis X Hansapanga kontori juures Y 38 000 krooni ja lubas järgmine nädal tuua 2000 krooni, mida ta ka tegi ning palus see summa üle kanda Oü Tippen Grupp pangaarvele. Y täitis antud juhised. Y ei ole tahtnud kedagi petta. Tekivad kahtlused, et hoopis hageja ja kostja Z teevad koostööd kostja Y petmiseks. Kostja Y esindaja advokaat Laansalu on 14.02.2006.a. esitanud täiendava kirjaliku vastuse hagile( tl. 161). Kostja esindaja leiab, et tõsiasi, et raha üleandmine toimus ebatraditsioonilisel viisil, ei tähenda pettust. See oli asjaolude kokkulangemine. Z ei ole vaidlustanud laenulepingut selle rahatuse pärast. Väide, et Y ei olnud laenulepingu sõlmimisel kavatsust raha tagasi maksta, on õige, kuid asjakohatu, kuivõrd selline kohustus oli Z . Y ei olnud ega saanud olla tõest ülevaadet Z maksevõimest ja kavatsustest ning ta ei saanud ka seda hagejale avaldada. Hageja vastupidised vihjed on omakasust ajendatud fantaasia. Kuivõrd hageja andis laenu sihtotstarbeta, tagatiseta ja intressiga, mis on ümberarvestatud aastaintressiga 912,5 % ehk 50 korda suurem kui krediidiasutuse poolt küsitav intress maksekaardiga seotud väikelaenudel, siis võttis ta teadlikult suurema riski ka laenusaaja maksevõime ja usaldusväärsuse hindamisel. Hagejat vaevalt huvitas, kuidas saadud raha kasutati. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT ( tl. 70) Kohus kaasas määrusega 29.11.2005.a. ( tl. 109-110) kolmanda isikuna menetlusse OÜ Tippen Grupp. Kolmas isik ei ole pärast kaasamist kohtuistungile ilmunud ega asja kohta kirjalikku arvamust avaldanud. Samas on Oü Tippen Grupp juhataja R eelnevalt, 24. mail 2005.a. kohtule iseseisvalt teatanud, et X andis laenu OÜ-le Tippen Grupp ja mitte Z . OÜ Tippen Grupp tasub võla, kui on saanud Saksamaa esindaja käest raha kätte, millest on ka X t informeeritud( tl. 70).

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. X seletas täiendavalt, et enne laenu andmist kutsus Y ta ühel päeval Tartu pubisse Ristiisa, kus seltskonnas viibis ka Z. See on ainus kord, kus hageja on Z näinud. Hageja leiab, et kutsumise ainsaks põhjuseks oli soov näidata hagejale Z , et hagejalt oleks kergem laenu välja petta ( tl.154). Y seletas, et kokkusaamine Ristiisas toimus seoses sellega, et Eestis viibis T. , kelle juures X ja Y olid Soomes käinud, kuna hageja soovis osta Soomest ekskavaatorit( tl. 165p.). Hageja ei eitanud, et Ristiisas T. viibis, kuid kopajuttu seal ei räägitud ( tl. 165 p.).

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele üksnes kostja Z osas.

TSÜS §90 lg.1 ja 2 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud pettuse mõjul seaduses sätestatud korras ( TSÜS § 98 lg.1) tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TSÜS §91 kohaselt kui isik tehingu tühistamise aluse olemasolust teadis või pidi teadma, siis loetakse tehingu tühistamise korral, et isik teadis tehingu kehtetusest. TSÜS §94 lg.1 ja 2 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. TSÜS § 95 kohaselt selleks, et kindlaks teha, kas käesoleva seaduse §-s 94 nimetatud juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused. Käesoleva hagi on tinginud asjaolu, et hageja andis kostja Z e 04.10.2004.a. tagatiseta laenu, mis on kostja poolt tähtajaks tagastamata. 10.01.2005.a. on hageja laenulepingu kirjalikus vormis tühistanud( tl. 16). Laenulepingu tühistamise põhjuseks on väidetav pettus, millega mõlemad kostjad koos tegutsedes kallutasid hagejat nimetatud lepingut sõlmima. Peale lepingu sõlmimist ilmsiks tulnud asjaolud annavad hagejale alust järeldada, et kostjad teadsid juba lepingut sõlmides, et kostja Z ei kavatsegi lepinguga võetud kohustusi täita. Kostja Z ei ole hagile vastuväiteid kogu menetluse jooksul esitanud. Kostja Y vaidleb hagile vastu ja eitab enda poolset hageja petmist. TSMS § 436 lg.4 kohaselt on kohus asja lahendamisel poolte poolt esitatud asjaoludega seotud. Käesolevas menetluses ei ole keegi vaielnud vastu hageja väitele, et kostja Z on hagejat petnud ja ei olegi soovinud laenuks saadud raha tagastada, mistõttu tuleb nimetatud hageja väidetega Z osas arvestada ja hagi Z vastu hageja poolt esitataud alusel rahuldada. Z lt tuleb välja mõista 40 000 krooni hageja kasuks. TSMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsÜS § 90 lg-st 1 on hageja tõendamiskoormiseks asjaolud, et teda kallutati tehingut tegema ebaõigete asjaolude avaldamise teel või avaldaja vaikis tõest eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema s.t., et talle loodi sõlmitavast tehingust sootuks teine ettekujutus mida ebõigete asjaolude avaldaja poolt tegelikult tehti. Hageja seletuse kohaselt seisnes kostja Y poolne pettus selles, et Y isikuna, kes teadis, et hagejal on raha, vahendas laenuraha Z le väidetava kiire äritehingu finantseeirmiseks. Eelnevalt avaldas Y hagejale, et K.Pkk on edukas ärinaine ja ta on ka ise varem Z le väiksemaid summasid laenanud ja alati raha tagasi saanud. Hageja leiab, et asjas ei ole tõendatud, et laenuraha üldse Z ni jõudis, sest Y kandis saadid raha hoopis OÜ Peurawood arveldusarvele ja vähendas saadud rahaga enda kohustusi OÜ Peurawood ees. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kohtule järgmised tõendid: hageja enda vande all antud ütlused; tunnistajate K.Voogla, M.Möller ja H.Salf ütlused, dokument sularaha sissemakse kohta summas 40 000 krooni Y poolt OÜ Peurawood arvele 04.10.2004.a.( tl. 14) ja OÜ Peurawood maksekorraldus OÜ-le Tippen Grupp summas 40 000 krooni samast kuupäevast ( tl. 15). Kohus leiab, et nimetatud tõendid koos ega eraldi ei tõenda, et kostja Y tegutses koos Z ga ühise tahtlusega hagejat eksimusse viimisel, avaldades hagejale ebaõigeid asjaolusid, jättes teatamata asjaoludest, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada või avaldades tõesena asjaolusid, mille tõelevastavust ta ei olnud kontrollinud ja mis hiljem osutusid ebaõigeks, eesmärgiga kallutada hagejat tehingut tegema.

Pooltel puuudub vaidlus selles, et enne laenu andmist vestles hageja ise ka Z ga. Z on ise allkirjastanud ka võlakirja. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selles, et kostja Y enne laenuandmist 04. oktoobril 2004.a. oli või pidi olema teadlik Z maksekäitumisest ja asjaolust, et Z ei pruugi saadud laenu tagastada. Kohtutoimikus lk. 68-69 asuvast Ametlike Teadaannete väljatrükist nähtuvalt on ka teistel isikutel peale hageja rahalisi nõudeid Z vastu, kuid asjas puuduvad tõendid, et nimetatud asjaolu oli teada enne 04.10.2004.a. ka kostja Y. Esimene kohtukutse AT kaudu on avaldatud Z le 22.11.2004.a, seega pärast laenu andmist. Y väitel tundis ta Z lühikest aega. Z ja Y tutvusid seoses sellega, et Y loomaarstina ravis Z koeri. Hageja ei ole nimetatud kostja Y väidet ümber lükanud. Samuti ei saa lugeda ebaõigeks asjaoluks Y väidet selles, et Z on ärinaine. AT-s avaldatud kohtukutsest nähtub, et Z on füüsilisest isikust ettevõtja. Samuti tõendavad tunnistajate S.Aavik ja H.Sepma ütlused ( tl. 131-132), et Z tegeles või vähemalt püüdis tegeleda ettevõtlusega. Kohus leiab, et Y poolset pettust ei tõenda ka asjaolu, et hagejalt saadud raha kandis Y kõigepealt OÜ Peurawood arvele ja seejärel samal päeval OÜ Peurawood kaudu OÜ Tippen Grupp arvele koos seletusega: uksed –aknad. Y seletuse kohaselt tegi ta nimetatud ülekanded Z palvel, et näidata käivet OÜ-le Tippen Grupp. Tegelikult OÜ Tippen Grupp OÜ-le Peurawood uksi-aknad ei müünud. Hageja ei ole nimetatud väidet ümber lükanud. Ka tunnistajate S.Aaviku ja H.Sepma ütlused kinnitavad Y ütlusi selles, et Z soovis liisida OÜ Tippen Grupp kaudu Kilingi-Nõmmel puiduettevõtte seadmeid ja põhjendas raha laenamise vajadust sellega, et näidata OÜ-le Tippen Grupp käivet, et võita liisingfirma usaldust. Ka Z ise ei ole eitanud oma seotust OÜ-ga Tippen Grupp. Ka OÜ Tippen Grupp ei ole eitanud raha saamist ja kohustust see tasuda. Hageja poolt antud laen ei olnud sihtotstarbeline, seega oli laenu saajal Z l õigus seda raha vabalt käsutada. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga ka selles, et laenuraha arvelt vähendas kostja Y oma kohustusi OÜ Peurawood ees. Kahte 04.oktoobri 2004.a. tehingut OÜ-ga Peurawood tuleb vaadelda koos ja tuvastada nimetatud tehingute eesmärk. Kirjalike dokumentidega on tõendatud, et samal päeval 04.10.2004.a., kui kostja Y kandis 40 000 krooni OÜ Peurawood arvele, on samasuur rahasumma kantud kohe OÜ Peurawood arvelt OÜ Tippen Grupp arvele. Asjas puudub vaidlus, et OÜ Peurawood OÜ-lt Tippen Grupp uksi-aknaid nimetatud raha eest ei saanud ja tegemist oli näiliku teginguga TSÜS § 89 lg.1 alusel, mis on tühine. Kuigi OÜ Peurawood raamatupidaja H.Salfi tunnistajana antud ütluste kohaselt ( tl. 153-154) tasus Y nimetatud 40 000 krooni kassajäägi katteks, möönab ka tunnistaja, et samas on OÜ-l Peurawood tekkinud nõue Y vastu seoses alusetu ülekande tegemisega OÜ-le Tippen Grupp. Seega kogumis Y ei vähendanud oma võimalikke kohustusi OÜ Peurawood ees, vaid muutus üksnes Y vastu suunatud OÜ Peurawood võimaliku nõude võimalik õiguslik alus. Seega on tõendamata Y poolt laenuraha omastamine või oma kasuks pööramine. Hagi Y vastu on esitatud solidaarnõudena kui alusetult saadu tagastamise nõue. VÕS § 65 lg.2 kohaselt tekib solidaarkohustus siis, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Hageja alusetu rikastumise nõue Z vastu tekkis seoses hageja poolse tehingu tühistamisega. Tehingu, mille hageja tühistas, teiseks pooleks oli üksnes Z , kes peab TSÜS § 90 lg.2 kohaselt tühistatud tehingu järgi saadu tagastama vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Alusetut rikastumist reguleerivad VÕS §§-d 1027-1042. VÕS § 1028 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Eelnevalt on kohus juba tuvastanud, et Y, kes esindas Z raha vastuvõtmisel ja raha ülekandmisel Z poolt näidatud isikule OÜ-le Tippen Grupp vastavalt volitaja juhenditele, ei ole ise hagejalt midagi alusetult saanud. Hageja andis raha üle Y kui tehingu teise poole Z esindajale vastavalt Z lt saadud juhtnööridele. Puuduvad tõendid, et Y

oleks tegutsenud kostjate ühistes huvides, küll on Y tegutsenud hagejalt Z esindajana raha vastuvõttes ja ülekandeid tehes käsundiandja Z huvides. Hageja soovib Y poolset pettust tõendada üksnes enda vande all antud seletusega, mida ei saa lugeda pettuse tõendamisel piisavaks. Samas ei eita ka hageja ise, et tal puudus laenu andes huvi raha laenamise eesmärgi vastu ( tl. 164p.), mistõttu ei ole asjakohased hageja väited selles, et laenu kasutamise eesmärgist vaikimine oli hageja tahtlik eksimusse viimine. Kuna Z ei ole ettenähtud korras võlakirja vaidlustanud, siis on selge, et raha tuleb hagejal nõuda Z lt. Hageja väide selles, et isik, kellelt raha tagasinõuda, on muutunud ebaselgeks, ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Tunnistajad K.Voogla ja M.Möller oskasid anda ütlusi üksnes raha laenamise järgse ajaperioodi kohta ja need ei tõenda kostja Y tahtlikku tegevust hageja eksimusse viimisel või eksimuses hoidmisel hagejale ebaõigete asjaolude avaldamise teel. Tehingu tühistamine hageja poolt ei muutnud Z ja tema esindajat Y solidaarvõlgnikeks. Puudub õiguslik alus hagi rahuldamiseks Y vastu.

KOHTUKULUD

Hageja on esitanud kohtukulude nimekirja ( tl. 162), mille kohaselt on hageja kohtukuludeks riigilõiv summas 2800 krooni; tasu ajalehes kutse avaldmise eest ( Z ) summas 200 krooni; kohtutäituri tasu summas 885 krooni ja õigusabikulud summas 5664 krooni. Kokku on hageja kohtukulud summas 9549 krooni. Kostja Y hageja kohtukuludele vastuväiteid ei esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi üksnes kostja Z vastu, siis tuleb põhjendatud kohtukulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ja TSMS ( redaktsioon kuni 31.12.2005.a) § 60 lg.1 alusel välja mõista kostja Z lt. Kohus peab põhjendatud kohtukuluks riigilõivu, sh. riigilõivu kohtukutse avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes ja kohtutäituri tasu. Kohus ei pea põhjendatud kohtukuluks Z vastu õigusabi kulu hageja poolt nõutud suuruses. Z ei ole hagile vastu vaielnud ja tagaseljaotsusele 30.08.2005.a., millega kohus hagi Z vastu rahuldas, kaja esitanud. Tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud kohtuistungil pidas hageja põhjendatud õigusabikuluks 2000 krooni ehk 5 % hagihinnast ( tl. 83,89). Ülejäänud õigusabikulu on hageja kandnud hagedes Y, kelle osas jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus peab jätkuvalt põhjendatud õigusabikuluks Z vastu 2000 krooni. Kokku tuleb kohtukuluna Z lt välja mõista hageja kasuks 5885 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.