Muud › CMR

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 12.10.2016 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 07.11.2016 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista 738 eurot. Hagi kohaselt esitas kostja hagejale 04.12.2015 e-posti teel kauba veotellimuse kauba vedamiseks Eestist Rootsi. Pealelaadimine 04.12.2015 Client Is King ladu Punane 42, ladu nr. 31 13619 Tallinn, Eesti, saatja XXXXOÜ, mahalaadimine 07.12.2015 Solnas, Rootsi. Kaup 6 eur pll/ ümbrikud. Veohind: 325 + km, 35 päeva makse. Hageja laadis 04.12.2015 kauba suurele veoautole. Kuivõrd veotellimuses ei olnud väljatoodud eritingimused veokile, siis hageja kasutas oma tavapärast transpordivahendit ja ei osanud arvestada erinõuetega. Kaup tuli saajale kätte toimetada 07.12.2015. Hagejal tekkis kahtlus saajale veose üleandmiseks ettenähtud koha suhtes ning hageja esindaja (veokorraldaja Xxxx) pöördus samal päeval e-posti teel kostja poole küsimusega, kas seal saab suurt autot laadida. Kostja palus aadressi, mida hageja ka täpsustas. Seejärel vastas kostja: „Skatteverket Solna, Solna Strandsväg 48– öeldi maja taga on neil rampa olemas ja ei tohiks probleeme olla. Ainult tagant mahalaadimine muidugi“. Kohale jõudes selgus, et aadressil asuvale laohoonele ei pääse hageja oma suure veokiga ligi ning samuti puudub mehaanilise mahalaadimise võimalus sihtkohale lähimas kohas. Hageja selgitas olukorda kostjale telefoni teel ja lepiti kokku, et hageja ladustab kauba oma Rootsis asuva partnerettevõtte Xxxx AB laos ning tellib alltöövõtu kauba kohale toimetamiseks väiksema veoautoga, millel on mehaaniline mahalaadimise võimalus (luuktõstuk). Hageja selgitas enne teenuse tellimist välja ka selle hinna – 140 eurot ning palus kostjal täiendav kulu kirjalikult – e-posti teel üle kinnitada. Kostja kinnitas 140 eurose täiendava kulu 08.12.2015 e-posti teel, misjärel kaup toimetati Xxxx AB lattu. 09.12.2015 (kolmapäeval) sõitis Xxxx veoauto kaubaga aadressile Skatteverket Solna, Solna Strandsväg 48. Veo üleandmiseks ettenähtud hoone kõik uksed olid suletud ning kohapeal ei olnud kedagi, kes võtaks kauba vastu. Xxxx AB teavitas olukorrast koheselt hagejat ja hageja omakorda kostjat. 10.12.2015 kooskõlastas hageja e-posti teel kauba vastuvõtmise aja ja täiendava kulu 60 eurot, mis oli tekkinud seoses 09.12.2015 tehtud tühja sõiduga. Saanud kostjalt täiendavale kulule kinnituse, edastas hageja Xxxx palve kaup kohale toimetada. 11.12.2016 toimetas Xxxx AB kauba soovitud kohta ning andis selle üle vastavalt saatelehele nr 6743051424. 16.12.2015 väljastas hageja kostjale arve nr 13862 summas 630 eurot (325 + 140 + 60 =525 eurot + km). Kostja ei ole arvet tasunud. 30.03.2016 edastas kostja e-posti teel kauba veotellimuse Soomes Lahtis asuvast XxxxOY laost Eestisse. Hageja kinnitas tellimuse ja esitas ka oma hinnapakkumise 30.03.2015 e-kirjaga, pakkudes veohinnaks summa 90 eurot + käibemaks 20%. Pakkumine ei eeldanud antud juhul täiendavat kinnitust, kuivõrd tellimus oli juba vastu võetud. Hageja võttis kauba vastu Lahtis sama päeva pärastlõunal. 31.03.2015 väljastas hageja kauba kaubasaajale hageja laos Tallinnas, xxxx, vastavalt lao väljamineku orderile. 04.04.2015 väljastas hageja kostjale veo eest arve nr 12390 summas 108 eurot (90 eurot + km). Kostja ei ole arvet tasunud. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja nõue põhineb raamatupidamisdokumentidel (arvetel), mis pole võlasuhte ega kohustuse tekkimise aluseks. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kostja on täiendava kulu summas 140 eurot heaks kiitnud ja kooskõlastanud, puudub kostja selgesõnaline aktsept ning seda pole võimalik hageja viidatud 08.12.2015 e-kirjast välja lugeda. Niisamuti pole kostja kinnitanud ega kooskõlastanud

täiendavat kulu summas 60 eurot. On arusaamatu seisukoht, mille järgi ei pidanud kostja andma aktsepti hageja pakkumisele summas 90 eurot + km. Kostjale on arusaamatu, miks peaks tema tasuma teenuse eest, kui veokirja ning väljamineku orderi järgi on kaup väljastatud Xxxx OÜ-le ning kostja pole kaupa ega teenust saanud. Lisaks puudub veokirjal saaja allkiri, mistõttu pole kindel, kas väidetavat kaupa on üldse veetud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja esitas nõude kostja vastu veotasu saamiseks. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. Kostja esitas hagejale 04.12.2015 e-posti teel kauba veotellimuse kauba vedamiseks Eestist Rootsi, veotasuga 325 + km (t.lk 26). Hageja laadis kauba Eestis 04.12.2015 (t.lk 27). 04.12.2015 tellimusest (t.lk 26) nähtub, et tellimuses ei ole eritingimusi veokile. Hageja esindaja (veokorraldaja Xxxx) pöördus 07.12.2015 e-posti teel kostja poole küsimusega, kas mahalaadimiskohas saab suurt autot laadida (t.lk 25). Kostja vastas samal päeval, et Skatteverket Solna, Solna Strandsväg 48 – öeldi maja taga on neil ramp olemas ja ei tohiks probleeme olla. Ainult tagant mahalaadimine muidugi (t.lk 25). Hageja selgitas, et kuna laohoonele ei pääsenud suure veokiga ligi ja puudus mehaanilise mahalaadimise võimalus sihtkohale lähimas kohas, ladustas hageja kostjaga kooskõlastatult kauba Rootsis asuva partnerettevõtte Xxxx AB laos, kes pidi kauba kohale toimetama väiksema autoga. 08.12.2015 e-kirjaga on kinnitust leidnud, et kostja on täiendava veoraha 140 eurot heaks kiitnud (t.lk 24). Kuna 09.12.2015 ei õnnestunud kaupa üle anda, siis kooskõlastas 10.12.2015 hageja e-posti teel kauba vastuvõtmise aja ja täiendava kulu 60 eurot, mis oli tekkinud seoses 09.12.2015 tehtud tühja sõiduga (t.lk 29-31). Kostja on 60 euro kinnitamisest teavitanud 10.12.2015 e-kirjas. Nii on hageja pöördunud kostja poole 60 euro lisakulu küsimuses ja kostja vastanud, et kinnitati ära (t.lk 29-30). 11.12.2016 toimetas Xxxx AB kauba soovitud kohta ning andis selle üle vastavalt saatelehele nr 6743051424 (t.lk 36). 16.12.2015 väljastas hageja kostjale arve nr 13862 summas 630 eurot (t.lk 37). Kohus leiab, et kuna eelnevaga on tõendatud, et vedu on toimunud, tuleb kostjal veo eest tasuda 630 eurot. Kostja esitas hagejale 30.03.2016 e-posti teel kauba veotellimuse Soomes Lahtis asuvast XxxxOY laost Eestisse (t.lk 38-40). Hageja kinnitas tellimuse ja esitas hinnapakkumise 30.03.2015 e-kirjaga, pakkudes veohinnaks summa 90 eurot + käibemaks 20%. Hageja võttis kauba vastu Lahtis sama päeva pärastlõunal (t.lk 41). 31.03.2015 väljastas hageja kauba kaubasaajale (t.lk 42). Kaup on üle antud OÜ-le Xxxx, kuna kostja oma tellimuses saajaks märkinud Xxxx OÜ. Ka on kostja oma tellimuses teavitanud, et klient tuleks ise Teie lattu järgi homme kaubale, kas ok (t.lk 39). Kohus leiab, et kostja veotasuga nõustumine nähtub kostja

käitumisest. Nii on hageja kinnitanud veotellimuse ja teavitanud veohinna (t.lk 38-40). Kostja küll otsesõnu veotasu kinnitanud ei ole, kuid on samal päeval vahetanud kostjaga e-kirju kauba laadimisest. Kostja on vastanud hageja kirjale, milles hageja teatas veotasu suuruse. Kostja ei ole kordagi veotasule vastu vaielnud. 04.04.2015 väljastas hageja kostjale veo eest arve nr 12390 summas 108 eurot (t.lk 43). Kohus leiab, et kuna eelnevaga on tõendatud, et vedu on toimunud, tuleb kostjal veo eest tasuda 108 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on taotluse kohaselt hagilt tasutud riigilõiv 125 eurot ja kulu õigusabile 1440 eurot (ilma km). Hageja esindaja töötunni hind on 120 eurot ilma km. Kõik kulud on hageja kinnitusel kantud antud kohtumenetlusega seoses. Hageja esindaja on kulutanud antud tsiviilasjas hagiavalduse koostamisele 6 tundi ja kostja vastusele vastamiseks 6 tundi. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu, mis tuleb kostja poolt hagejale hüvitada summas 125 eurot. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seega esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Lisaks on Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Maakohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja õigusabikulud on osaliselt ülemäärased. Hagiavalduse koostamisele eelneb vaidluse asjaoludega tutvumine, asja materjaliga kurssi viimine ja õigusliku positsiooni kujundamine ning selle kirjalik formuleerimine. Võttes arvesse konkreetse vaidluse tsiviilasja keerukust ja mahtu, leiab maakohus, et hagi koostamise põhjendatud ajakuluks võib pidada 4 tundi. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et kostja vastusele seisukoha koostamisel ei saanud kuluda 6 tundi. Võttes arvesse kostja vastuse sisu ja mahtu (sisuline pikkus 1 lk), mis tuli eelnevalt läbi töötada ning hageja esitatud seisukoha sisu ja mahtu (sisuline pikkus 2 lk), leiab kohus, et seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks on 2 tundi. Kokku on hagejale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 6 tundi, mis teeb õigusabikulude suuruseks 720 eurot. Väljamõistetav õigusabikulu suurus on kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-4-15 avaldatuga. Kokku tuleb kostjal hageja menetluskuluna hüvitada 845 eurot.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.