Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 20.09.2016. a esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 13.06.2014 sõlmitud töövõtuleping nr 13062014/1, mille esemeks on kortermaja rekonstrueerimistööd aadressiga Xxxx, Tallinn. 27.10.2014 allkirjastati poolte ja omanikujärelevalve Xxxxpoolt viimane rekonstrueerimistööde üleandmise ja vastuvõtmise akt nr 6, millega hageja andis kostjale üle viimase osa Lepingu alusel tehtud töödest summas 65 354,66 eurot, millele lisandub käibemaks. Käesoleva ajani ei ole kostja ega omanikujärelevalve hagejale Akti suhtes mistahes pretensioone esitanud. Akti alusel väljastas hageja kostjale 27.10.2014 arve nr 27102014/68 summas 65 354,66 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastavalt arvel märgitule oli tasumise tähtaeg 30.11.2014, kuid käesoleva ajani on kostja tasunud hagejale ainult 10 000 eurot. 22.10.2014 sõlmisid kostja, hageja ja XxxxOÜ, registrikood xxxx, kolmepoolse kokkuleppe, mille punkti 2 kohaselt KÜ Xxxx tasub punktis 1 nimetatud tööde teostamise eest OÜ-le Xxxxvastavalt XxxxOÜ poolt tasumata lepingulistele kohustustele summas 45 280,00 (nelikümmend viis tuhat kakssada kaheksakümmend eurot), mis sisaldab käibemaksu 20%. Selle summa (45 280,00 eurot) võrra väheneb XxxxOÜ ja KÜ Xxxxvahel sõlmitud Töövõtulepingu nr. 04072014/01 punktis 7.1.1 esialgselt määratletud lepingu hind. Eeltoodud Kokkuleppe alusel väljastas hageja 31.10.2014 kostjale 27.10.2014 arve nr 27102014/68 osas kreeditarve summale 37 733,33 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega jäi kostjal 27.10.2014 arvest nr 27102014/68 tasuda 27 621,33 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 33 145,60 eurot. Arvestades, et kostja on 27.10.2014 arvest tasunud 11.11.2014 10 000 eurot, siis on käesoleva ajani kostja poolt hagejale tasumata 23 145,60 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kostja tasus hagejale täiendavalt 10 000 eurot 17.12.2014, mistõttu on hagi esitamise seisuga kostja põhivõlgnevus hageja ees 13 145,60 eurot. Hageja hinnangul ei saa käesoleval juhul olla vaidlust selles, et kostja on hagejalt tööd ilma pretensioonideta vastu võtnud, kuid on jätnud tööde eest tasumata. Lepingu punkti 8.4 on sätestatud, et juhul, kui tellija viivitab maksete tasumisega on Töövõtjal õigus nõuda viivist null koma kaks protsenti (0,2%) tähtaja ületamise iga kalendripäeva eest, kuid mitte üle 10% Lepingu hinnast. Kuna Lepingu hind oli 224 073,12 eurot, siis on hageja poolt nõutav maksimaalne viivis 22 407,31 eurot. Vastavalt arvel märgitule oleks kostja pidanud hageja 27.10.2014 arve nr 27102014/68 tasuma hiljemalt 30.11.2014. Kuna seisuga 20.09.2016 on kostja arve tasumisega viivituses rohkem kui 500 kalendripäeva, mistõttu ületab hageja viivise nõue hageja põhinõuet, siis vähendab hageja viivise nõuet põhinõudeni ehk 13 145,60 euroni. Kostja vastus 2.Kohtule 29.11.2016. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub kostja vastu nõue, kuivõrd kostja on hageja nõude enda nõudega tasaarvestanud. 13.06.2014 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu nr. 13062014/1. Lepingu kohaselt kohustus hageja teostama Tallinnas Xxxxasuva elamu rekonstrueerimistööd vastavalt töövõtja hinnapakkumisele. Hageja ja kostja sõlmisid siduva eelarvega lepingu. Vastavalt Lepingu punktile 7.1.1 oli tööde kogumaksumus koos käibemaksuga 224 073,12 eurot. Kostja on tasunud hagejale 210 972,52 eurot, mis teeb lepingusumma ja kostja poolt tasutud summa vaheks 13

145.60 eurot. Arveldustest hagejaga annab ülevaate hankija väljavõte. Väljavõtte kreedit veerg näitab hageja nõudeid, deebet veerg kostja poolt hagejale tasutud makseid. Lepingu p 6.1 järgi võttis hageja kui töövõtja kohustuseks teostada kokkulepitud tööd ajaperioodil alates 25.06.2014 kuni 26.09.2014.a. Lepingu täitmise perioodil ilmes, et hageja ei suuda kokkulepitud tähtaegadest kinni pidada. Kostjal oli korduvalt etteheiteid hageja-poolsele töö korraldamisele ning tööde venimisele. Kostja lisab tõendina e-kirja, milles kostja märgib muu hulgas järgmist: „ KÜ-d teeb murelikuks tellija poolt esitatud "XxxxTööde lõpetamise ajagraafik" kuupäevaga 17.09.2014. Ja nimelt, esmaselt tekitab küsimust Fassaadi tööd. Vaadates objektil toimuvat jääb KÜ-le arusaam, et sellise tööde tempo juures, graafikus väljapakutud tähtaegadest kinni pidada ei õnnestu.“ Lepingu järgi oli hageja kohustuseks lõpetada tööd hiljemalt 26.09.2014. Hageja töödega tähtaegselt valmis ei jõudnud, ehitustööd jätkusid ka peale eelmärgitud kuupäeva. Tähtaja ületamist tõendavad ainuüksi hageja enda poolt 22.10.2014 esitatud asjaolud. 22.10.2014 kirjas tõi hageja juhatuse liige nimelt välja, millised tööd on vahetult kirja edastamise kuupäeval lõpetatud ning milliste lõpetamine seisab ees. Muu hulgas märkis hageja: „Vundament- kolm külge valmis; maja ees 22.10 paigaldatud soojustus ja tagasitäide; 23.10 pinnas tihendatakse ja paigaldatakse asfalt (linnapoolsel küljel); Pandus- valatud 22.10; Sokkel- maja ette paigaldatakse soojustus 23.10, armeeritakse 24.10; teise kihi armeering ja linnapoolse külje viimistluskrohv 25.10; maja esine krunditakse ja viimistletakse 26.10; Plekid paigaldatakse sokliakendele 27.10; Uunikivi paigaldus 23-26.10; Vihmaveetoru otsad 23.10 (maja taga), 25.10 (maja ees); Küte/ ventilatsioonpaigaldatakse 23-27.10 kell 13.00. Kõik tööd valmis hiljemalt 27.10.2014 kell 16.00.“. 22.10.2014 teavitas hageja, et objekti ülevaatus toimub esmaspäeval 27.10.2014 kl 16.00. 27.10.2014 edastas hageja kostjale ülevaatamiseks ja allkirjastamiseks tööde lõppakti. Tööde lõppakti allkirjastas kostja 28.10.2014, hageja 27.10.2014 ja omanikujärelevalve 27.10.2014. 17.11.2014 saatis hageja kostjale e-kirja. Kirja manus sisaldas Lepingu tähtaja ületamise kohta erinevaid selgitusi. Kirja lõpus märkis hageja, et ehitustööde lõpetamise tähtajaks on 27.10.2014. Kostja lisab täpsustavalt, et poolte vahel puudus lepingu tähtaja muutmise kokkulepe. Seega ei saa hageja ühepoolselt teadet, milles hageja tõi välja lepingu lõpetamise tähtajana 27.10.2016, lugeda lepingutähtaja muudatuseks. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 13.7 jõustuvad lepingu muudatused nende vormistamisel lisadena ja allakirjutamisel poolte või nende volitatud esindajate poolt. Käesoleval juhul puudub pooltevaheline kokkuleppe, mis näeks ette, et lepinguosalised on Lepingu lisas nr 1 loetletud tööde lõpetamise tähtaega pikendanud kuni 27.10.2014. 07.12.2014 edastas kostja hagejale teate leppetrahvi rakendamisest. Kiri sisaldas ka teavet leppetrahvinõude tasaarvestamisest hageja nõudega. Kostja märkis kirjas järgmist: „Vastavalt lepingu punktile 6.1 kohustus Töövõtja teostama lepingulised ehitustööd ajavahemikul 25.06.2014 kuni 26.09.2014. Tegelikult võib lugeda tööde lõpetamise kuupäevaks 27.10.2014 tinglikult, kuna juba samal päeval esitati arutelule vaegtööde akt, mis sisaldab osaliselt või halva kvaliteediga teostatud tööde loetelu. Eelpool toodust johtuvalt on Tellijal vastavalt Lepingul punktile 8.2 õigus nõuda leppetrahvi 0,2% iga tähtaega ületava kalendripäeva eest. Kui lugeda ehitustööde lõppkuupäevaks 27.10.2014 on leppetrahvi summa 13 892,50 EUR.“ Kirja lõpus tõi kostja välja, et tellijal on õigus tasaarveldada enda nõuded töövõtja nõuetega. Kostja rakendas põhjendatult leppetrahvi nõudeõigust. Vastavalt Lepingu punktile 8.2 on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kui töövõtja viivitab ehitustööde üleandmisega. Sama punkti järgi on tellijal õigus nõuda leppetrahvi null koma kaks protsenti (0,2%) iga tähtaega ületava kalendripäeva eest, kuid kokku mitte üle 10% Lepingu hinnast. Lepingu punkti 7.1.1 järgi on lepingu hinnaks 224 073,12 eurot. Seega arvestades Lepingu hinda, oli tellijal (kostjal) lepingutähtaja ületamisel leppetrahvi nõudeõigus kuni summani 22 407, 31 eurot. Kostja lõplik leppetrahvinõue on 13 444,50 eur. Nõude arvestuskäik: 30 (viivitatud päevade arv) x 448,15 (0,2% lepingu hinnast) = 13 444, 50 eur.

Olgugi, et kostja esindaja allkirjastas 28.10.2014 tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti, ei muuda see VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kuivõrd hageja ei täitnud kohustust vastavalt lepingule s.t rikkus tähtajakokkulepet, oli kostjal õigus hagejalt leppetrahvi nõuda. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-28-08 selgitanud, et arvestades nõude aegumistähtaja pikkust (3 aastat), mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul VÕS § 159 lg 2 mõistliku aja raamidesse. Arvestades, et Lepingu tähtajaks oli 26.09.2014 ning kostja informeeris leppetrahvist 07.12.2014, mahub kostja leppetrahviteade mõistliku aja piiresse. Kostja on leppetrahvinõude tasaarvestanud hageja lõpparvega nr 27102014/68. Tasaarvestatud lõpparve esitati summas 78 425. 60 eurot. 31.10.2014 väljastas hageja lõpparvele kreeditarve summas - 45 280.00 eur. Vastavalt hankija väljavõttele tasus kostja lõpparvet kokku 20 000.00 eurot. Arvestades asjaolu, et kostja tasaarvestusavalduses märgitud leppetrahvisumma ületab hageja nõuet, tuleks tasaarvestuse tulemusel jätta hageja nõue rahuldamata, kuna see on tervikuna kaetud kostja nõudega. Kostja tasaarvestus oli põhjendatud ning tasaarvestuse avalduse tegemise tagajärjel lõppes nõue kostja vastu 13 145. 60 euro ulatuses. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kostja ei ole esitanud hageja nõudele kehtivat tasaarvestusavaldust, palub kostja lugeda käesoleva menetlusdokumendi esitamisega tasaarvestusavaldus esitatuks ning tasaarvestada kostja nõue 13 444.50 eurot hageja nõudega 13 145.60 eurot. Koos põhinõudega on hageja esitanud viivisnõude summas 13145.60 eurot. Viivisenõue on aktsessoorne põhinõudega, s.t viivisenõude kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus. Kuivõrd kostja leiab, et tasaarvestuse tulemusel on lõppenud hageja põhinõue, puudub hagejal ka põhinõudega olemuslikult seotud viivisenõue. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Kostja on seisukohal, et hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur. Juhul, kui kohus on seisukohal, et hagejal on õigus kostjalt viiviseid nõuda, palub kostja jätta viivised välja mõistmata või viiviseid vähendada. Arvestades, et kostja tegevus ei ole orienteeritud kasumi teenimisele, vaid oma liikmetele teenuste vahendamisele, on põhjendamatu koormata kostjat kui mittetulundusühingut põhinõudega samas suurusjärgus kõrvalnõuetega. Tuleks arvestada ka kostja üldist maksedistsipliini. Kõik lepingujärgsed maksed tasus kostja nõuetekohaselt. Hageja on viiviseid arvestanud nõudelt, mille osas leiab kostja, et tal hageja ees kohustused puuduvad. Seega on oluline silmas pidada, et viivisenõue ei oma puutumust kostja pahatahtliku käitumisega, vaid pooltevahelise erimeelsusega (hageja ei ole nõustunud kostja tasaarvestusega). Kohtu põhjendused

Lepingu punktile 7.1.1 oli tööde kogumaksumus koos käibemaksuga 224 073,12 eurot. Kostja on tasunud lepingu täitmisena hagejale kokku 210 927,52 eurot (tl 50).

on hageja esitanud Keskkonnaagentuuri 22.12.2016. a väljastatud meteoroloogiste andmete kohta (tl 76, 109-114, 86, 80-83).

täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja arvest nr 27102014/68 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 1.12.2014. a. Hageja on arvestanud lepingu p 8.4. alusel viivist perioodil 1.12.2014. a kuni 20.09.2016. a 500 kalendripäeva eest, kuid vähendab viivise nõuet põhinõudeni (tl 6). Kostja on palunud jätta viivised välja mõistmata, kuna kostja tegevus ei ole orienteeritud kasumi teenimisele ning viivisenõue koormaks ühistu liikmeid põhjendamatult. Kohtu hinnangul oleks kostjalt viiviste väljamõistmine kostjat ebamõistlikult koormav. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et korteriühistu üldkoosolekul oleks arutatud või otsustatud töövõtulepingust tuleneva tasu maksmist või mittemaksmist hagejale, seega oleks ebaõiglane panna ühistu liikmetele üllatuslikku suuremahulist kohustust. Arvestades lepingu maksumust on kostja suuremas ulatuses oma tasu maksmise kohustuse hageja ees ka täitnud. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hageja viivisenõue rahuldamisele. Menetluskulud

põhjendatud ja vajalikud. Kohus peab põhjendatuks ajakulu 2,90 h hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kostja vastusega tutvumine ja hageja seisukoha koostamine ei saa aga kohtu hinnangul olla töömahukam kui hagiavalduse koostamine, mistõttu on põhjendatud ajakulu 2 tundi. 15.02.2017. a seisukohta ei ole kohus hagejalt küsinud, mistõttu ei ole see ajakulu põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.