Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(3)

2-06-4736

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

01.03.2006.a. esitas AS EMT kohtule hagi G.V vastu võla kokku 1630,60 krooni (s.o põhivõla 815,30 ja viivise 815,30 krooni) väljamõistmiseks. Hageja palub kohtult ka menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel. Nõude aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.09.2001.a. liitumislepingu (edaspidi leping), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust (lisa 1). Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma. Vastavalt Lepingule esitas hageja kostjale arved nr. B03023700768, B03013484925 kokku summas 815,30 (lisa 2). Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja oma kohustust täitnud. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 16.02.2006.a. Kostja on olnud viivituses 1045 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 1277,98 krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,15%päevas x 815,30 krooni = 1,22 krooni/päevas,1,22 krooni x 1045 päeva =1 277,98 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-6605), on hageja huvitatud viivisest põhivõla ulatuses, s.o. summas 815,30 krooni. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh. täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 3). Tingimuste punkti 3.2.1. kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st. vastavalt punktile 3.2.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved lepingus märgitud aadressil: xxx. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 3.2.5. alt 1 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 3.4. arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile

2(3)

2-06-4736 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 1621g 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti tuleb hüvitada vajalikud kohtuvälised kulud, milleks on ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2001.a. lahendi kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 võib kuludokumendiks olla muuhulgas dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg. 1 p-st 4 lähtudes teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 79 lg 1 kohaselt esitatakse füüsilise isiku vastu hagi tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VÕS §-dest 5, 8 lg 2, 76 lg 1,100,101 lg 1 p-d 1 ja 6, 113 lg 1, TsMS §-dest 2, 3 lg. 1, 9 lg 1, 11 lg 1, 79 lg 1, 124 lg 1,133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 144 lg 1 ja 2, 162 lg 1 ja 2, 173 lg 1 ja 3, 362 lg 1, 363 palub hageja 1) hagiavaldus rahuldada; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg summas 1630,60 krooni; 3) esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. 13.03.2006.a. esitas hageja kohtule taotluse hagi hinna vähendamiseks. Taotluse kohaselt on hageja ekslikult märkinud hagiavalduses vale põhiosa, millest tulenevalt on vale ka põhiosalt arvutatud viivis. Õige põhiosa peab olema 793,96 krooni ja põhiosalt arvutatud viivis 793,96 krooni. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes TsMS § 206 lg. 1 vähendab hageja oma nõuet 42,68 krooni võrra. Hageja jääb muus osas oma nõude juurde ja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks põhiosa summas 793,96 krooni ja viivis summas 793,96 krooni, kokku 1587,92 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Menetlusdokumendid on kostja G.V-le väljastatud tema registrijärgsesse elukohta (tl.25). Kostja ei ole kohtule ettenähtud tähtajaks vastanud /t.l 27-29, 30/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 09.03.2006.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 27-29/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule 11.03.2006 /t.l. 30/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. 3(3)

2-06-4736 Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud ja tasuma riigile menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud. TsMS § 174 lg 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1).

Kristel Pedassaar kohtunik

4(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.