Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
05.04.2006.a, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-05-24227 (endine number 2/231-5159/05)
Tsiviilasi
DR hagi MR vastu võla väljamõistmiseks .
Menetuse liik, menetlusosalised ja nende
Kirjalik menetlus
esindajad
Hageja DR esindajad vandeadvokaat LL, advokaat MM, Kostja MP esindaja vandeadvokaat AH
Hagi rahuldada. Välja mõista MP`lt 617 969,69 (kuussada seitseteist tuhat üheksasada kuuskümmend üheksa krooni ja 69 senti) krooni DR kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista MP`lt kohtukulu 32 000 (kolmkümmend kaks tuhat) krooni David Rebase kasuks. Välja mõista MP`lt 61,60 (kuuskümmend üks krooni ja 60 senti) krooni kohtukulu riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja arutada kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse kohaselt on hageja sõlminud AS`iga nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega hageja omandas AS`lt nõude kostja MP`i vastu. Nõue tulenes AS`i ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingust , millega AS andis kostjale laenu summas 44 766 EUR intressiga EURO kuue
AS kiri võla tasumiseks hoiatusega lepingu ülesütlemise kohta, väljavõte laepingu alusel kostja poolt tasutud maksete kohta ja laenujäägi kohta, hageja 2 ettepanekut kostjale võla tasumiseks , tähtkirja kviitung, nõude loovutamise leping, selle lisa koos dokumentide üleandmis-vastuvõtu aktiga , laenuleping koos üldtingimustega.
Kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostjale kuulus elamu . Kostja võttis elamu remondiks laenu AS-st . teatas kostja pangale, et ei suuda laenu tähtaegselt tagasi maksta ja palus maksepuhkust. Kostja oli sunnitud hagejalt võtma 2.8 miljonit krooni laenu kostjale kuuluvate äriahingute OÜ ja OÜ likviidsusprobleemide katteks ning laenu katteks soovis hageja vormistada oma nimele kostjale kuuluva elamu . Kostja vormistas asuva elamu hagejale vallasasjana, hiljem toimus kinnistamine. Pank nõustus kostjale andma maksepuhkust, kuid nõudis elamule panga kasuks hüpoteegi seadmast, kuid hageja keeldus panga kasuks hüpoteegi vormistamisest, mistõttu pank maksepuhkust ei andnud. oli kostja sunnitud asuvast elamust välja kolima. Hageja müüs panga eest varjates elamu JE. Pank esitab kohtusse E vastu hagi ja teatas kostjale, et lõpetab ühepoolselt laenulepingu ning nõuab elamu müüki, hageja sai pangaga kokkuleppele ja tasus kostja laenu 505103 krooni Kostja leiab, et hageja, keeldudes panga kasuks hüpoteeki seadmast, põhjustas olukorra, kus pank ei andnud kostjale maksepuhkust ning kostja ei ole suuteline pangale laenu tasuma. Kui hageja oleks elamule seadnud panga kasuks hüpoteegi, oleks hageja saanud maksepuhkust ning suutnud hiljem laenu tagasimaksmist jätkata ning kodu säilitada.
Lisaks märkis menetluse käigus, et viiviste ja leppetrahvi põhjustas hageja ise, mistõttu hagi märgitud osas rahuldamisele ei kuulu. Nõudeõiguse loovutamise lepingu p-st 1.3 nähtub, et pank on esitanud kohtusse hagi J ja PE vastu hüpoteegi seadmise nõudes. Panga esitatud leppetrahvi nõue tuleneb hüpoteegi esitamata jätmise eest, milles kostja ei saanud kaasa rääkida. Kui hageja oleks hüpoteegi seadnud, oleks kostja saanud maksepuhkust ning viiviste arvestamine oleks peatatud.
Kostja tugines hageja tõenditele.
Poolte nõusolekul määras kohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Vaidlust ei ole selles, et AS`i ja MP’i vahel on sõlmitud laenuleping , millega AS andis kostjale laenu summas 44 766 EUR intressiga EURO kuue kuu euribor + marginaal 7,5% aastas, tagastamise tähtajaga , viivise määraga 0,1% päevas. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud ajal vastavalt seadusele, lepingule ning § 174 järgi ei ole lubatud ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine. Vastavalt TsK § 190 lg 1 võidakse kohustuse täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga, pandiga või käendusega ning § 194 lg 1 järgi on leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustes mittetäitmise või mittenõuetekohasel täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Laenulepingu ülesütlemine toimus AS`i poolt . Vaidlust ei ole selles, et DR sõlmis AS`iga nõudeõiguse loovutamise lepingu, millega hageja omandas AS`lt nõude kostja MP`i vastu. Vaidlust ei olnud ka selles, et AS loovutas nimetatud laenulepingust tuleneva nõude D R koos kõigi laenulepingust tulenevate õigustega ja et hageja nõudeõigus kostja vastu koosneb laenulepingust tuleneva nõude põhiosast summas 30 965 EUR ehk 484 496,97 krooni, viivis summas 3851,89 EUR ehk 60 268,98 krooni perioodi eest kuni nõude loovutamiseni ja viivis summas 0,1% päevas ehk 30,97 EUR päevas summas 2136,93 EUR ehk 33 435,69 krooni perioodi eest alates nõude loovutamisest kuni hagi esitamiseni, intressist summas 1845,36 EUR ehk 28 873,61 krooni, leppetrahvist summas 10 894,44 krooni. Kooskõlas VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kohustust ei saa selle sius muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldaja. Kooskõlas VÕS § 164 lg 2 asutab nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kooskõlas VÕS § 167 lg 1 lähevad nõude loovutamisega nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused üle uuele võlausaldajale ning eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ja nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused ja lg 3 järgi lähevad nõude loovutamise uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressidele, leppetrahvile. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik esitada uue võlausaldaja vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Eeltoodu alusel on hageja õigus kooskõlas TsK § 173 lg 1 ja 174 ja § 191 lg 1, § 194 lg 1 ning VÕS § 164 lg 2 ja 176 lg 1 ja lg 3 alusel uue võlausaldajana nõuda laenulepingust tulenevaid õigusi, sh õigus nõuda trahvi, viivist ja kohustuse täitmist. Võla suuruse, leppetrahvi suuruse ning viivise suuruse ning nende aluseks olevate asjaolude üle puudus samuti vaidlus.
Kostja ei ole nõus võlga, leppetrahvi ja viivist tasuma põhjusel, et talle ei andnud pank maksepuhkust, mistõttu oleks viivisenõue ning trahv õigustamata või väiksem ja mille eest ei saa kostja vastutada. Samas ei ole kostja tõendanud, et pank talle maksepuhkust ei andnud ning et pank oleks jätnud oma kohustused kostja ees täitamata, mille eest ei saa kostja vastutada ja mis võiks mõjutada kostja kohustusi panga kui ka uue võlausaldaja ees. Kostja poolt märgitud ja nõudeõiguse lepingu p 1.3 kohaselt on hageja nõuded tagatud pandiga ehitisele , AÜ krunt ning et hagi on esitatud Jüri ja Pille Eenmaa vastu hüpoteegi seadmise nõudes. Nimetatu on kooskõlas VÕS § 167 lg 6, mille kohaselt peab senine võlausaldaja tegema kõik vajaliku, et uus võlausaldaja saaks tagatistest, kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi teostada, sh välja andma ka tema käes oleva pandi eseme uuele võlausaldajale ning hüpoteegi või registerpandiga tagatud nõude üleminekul peab nõude loovutanud võlausaldaja kaasa aitama pandiõiguse ülemineku registreerimisele. Seega puudutab nõudeõiguse loovutamise lepingu p-S 1.3 sätesetu hageja ja eelmise võlausaldaja (panga) omavahelisis suhteid, mis ei tähenda võlgniku kohustusest vabanemist. Asjaolu et laenu tagatiseks on seadmata hüpoteek, ei tähenda, et võlausaldajal poleks õigus nõuda lepingu järgset viivist, trahvi. Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud, et kohustus oleks eelmise võlausaldaja või hageja ees täidetud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud, tõendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kooskõlas TsMS RakS § 3 ning senikehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 32 000 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. Tulenevalt TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 61,60 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk pooltele kohtuotsuse kättetoimetamise kulus.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.