Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

paaril korral. Kuna hagejal peavad olemas olema kõik asjassepuutuvad dokumendid, palub kostja võrrelda allkirju. Kohtu põhjendused 15.02.2006 toimunud eelistungil jäi hageja hagi juurde. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei ole lepingul tema allkiri ja tema ei ole lepingule alla kirjutanud. Kostja soovis ekspertiisi. Kostja on teadlik, et kui selgub, et allkiri on kostja kirjutatud, lisandub nõudele ka eksperditasu. Hageja väitel on lepingut sõlminud isik tuvastatud passi alusel. Hageja esitab passi koopia, millel olev allkiri on identne lepingus oleva allkirjaga. Kostja tunnistab, et see on tema passi koopia. Kostja andis notari kaudu passi maaklerile. Maakler pettis kostjat, müüs korteri ja kasutas kostja passi. Politseis on algatatud selle kohta kriminaalasi. Kostja ei ole oma passi vähemalt 5 aastat näinud. Kohus rahuldas ekspertiisitaotluse ja teatas, et menetleb asja edasi kirjalikus menetluses. Pooled olid nõus, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses pärast eksperdi arvamuse saamist. Kohus määras 23.02.2006 käekirjaekspertiisi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Võttes arvesse hagihinda 4 986 krooni, otsustas kohus menetleda asja lihtmenetluses. Kostja ei tunnista hagi. Kostja väidab, et ei ole vaidlusalustele lepingutele alla kirjutanud. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisiaktist nr DK-0092-06/1324 nähtub, et mõlemale 24.07.2001 Q-GSM lepingule kliendinumbriga 10136335 ja ettemaksu arvele nr T106124 tõenäoliselt kirjutas alla LP. Eksperdi hinnangul on kostja oma käe- ja allkirja tahtlikult muutnud või omab nüüd teistsugust käe- ja allkirjavarianti. Samas pidas ekspert esitatud materjali piisavaks, et hinnang anda. TsMS 229 lg-te 1 ja 2 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla muuhulgas eksperdiarvamus. 24.07.2001 sõlmitud Q-GSM lepingutest kliendinumbriga 10136335 ning teatisest AS Tele2 Eesti ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Kohus on hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustanud oma siseveendumuse kohaselt. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 2 493 krooni ja nõutavad viivised 2 493 krooni. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud. Kohus leiab, et LP tuleb välja mõista hageja kasuks 4 986 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Väljamõistmisele kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420 krooni, ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 249,30 (4 986 x 5%) krooni, kogusummas 669,30 krooni hageja kasuks. TsMS § 46 p-de 1-3 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt on kohtukulud: riigilõiv, asja läbivaatamiskulud ja kassatsioonikautsjon. TsMS § 52 p 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt on asja läbivaatamiskulud muuhulgas eksperdi-, tõlgi- ja tunnistajatasu. TsMS § 54 lg-te 1 ja 4 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt tasub tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui pool, kes pidi ette maksma eksperditasu, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, tuleb läbivaatamiskulud mõista välja kohtuotsusega protsessiosaliselt. Ekspertiisi läbiviimist taotles kostja. Kostjalt tuleb välja mõista eksperditasu 1 980 krooni ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapanka või 10220034800017 SEB Eesti Ühispanka, viitenumber 2800049777, märkides selgituseks Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi 2-05-8218, eksperditasu.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.