Määrata kindlaks XXXX maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXXX’lt XXXX kasuks välja menetluskulud 378,60 eurot.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest (14.03.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõuded
1.XXXX (hageja) esitas 20.10.2016 hagi XXXX (kostja) vastu, milles palub hüvitada varaline kahju summas 1976 eurot ning mittevaraline kahju kohtu äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt avaldati XXXX ajalehes XXXX artikkel pealkirjaga „XXXX“, mille autoriks on hageja. Artiklit on XXXX kell XXXX kommenteerinud anonüümne isik „XXXX“ järgmiselt: „XXXX“. Kommentaar sisaldab ebaõigeid andmeid ja on hageja au teotav, XXXX. Kommentaar sisaldab ebaõiget faktiväidet, et hageja on XXXX. 13.02.2014 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas number 2-13-50520 otsuse, milles leidis, et „[...] XXXX. Seetõttu ei ole õige väide, et XXXX sai XXXX.“ Seega on üheselt tõendatud asjaolu, et hageja XXXX. Tsiviilasjas nr 2-15-8798 on kindlaks tehtud, et IP-aadress, millelt kommentaar kirjutati, kuulub isikule XXXX. 03.09.2015 esitas hageja pretensiooni XXXX’le, milles palus XXXX’l esitada vabandus hageja kohta au teotavate ja ebaõigete andmete esitamise pärast ja hüvitada hagejale juba tekkinud õigusabikulud summas 1402 eurot. 15.09.2015 esitas XXXX hagejale vabanduse, milles märkis, et kommentaari kirjutas XXXX abikaasa. Hagejale on kostja isiku välja selgitamisega tekkinud otsene varaline kahju õigusabikulude näol summas 1976 eurot. Kostja poolt ebaõigete ja hageja au teotavate andmete avaldamisega on tekkinud hagejale mittevaraline kahju, XXXX. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Avaldatud kommentaar ei ole hageja au ega nime teotav. Kostja viitab XXXX’le kui allikale (XXXX), mille kohaselt: „XXXX.“ XXXX. Mingit vihjet või süüdistust hagejale raha omastamises see küsimus ei sisalda. Kostja leiab, et kulutused õigusabile ei ole vajalikud ega põhjendatud. Kommentaar oli üleval neli päeva ning kostja ja teised lugejad said selle lihtsalt eemaldada, vajutades nuppu „sobimatu“. Ühtegi varasemat hageja pretensiooni kostja saanud ei ole. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
4.Hageja on esitanud kostja vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mis tuleneb au teotava ebaõige kommentaari avaldamisest. Esmalt hindab kohus mittevaralise kahju nõuet. Nõude eeldusena tuleb tuvastada, kas kostja poolt avaldatud andmete näol on tegemist hagejale õigusvastaselt kahju tekitamisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 alusel, e isiklike õiguste kahjustamisega. VÕS § 1047 lg 1 järgi isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi
andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
5.Puudub vaidlus, et XXXX on avaldatud ajalehes XXXX artikkel „XXXX“ ning selle artikli juures on XXXX kell XXXX avaldatud kommentaar (kirjapilt muutmata kujul): „XXXX“ (tl 8-10, 11). Hageja leiab, et hageja au teotav faktiväide on „XXXX“. Kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega, mis on hageja au teotav. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p 10; nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18).
6.Järgnevalt tuleb hinnata, kas avaldatud faktiväide on õige. Kohtu hinnangul tuleneb avaldatud faktiväitest, XXXX. Kohus märgib, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 21). See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 13).
7.Kohtuistungil avaldas kostja esmakordselt väite, et tema pole kommentaari kirjutanud. Kostja sellist vastuväidet oma vastuses ei ole esitanud. Kohus jätab hilinenult esitatud vastuväite tähelepanuta.
8.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja on kommentaari kirjutajaks (tl 41). XXXX, kellele kuulub kommentaari avaldamise IP-aadress, on vastuseks hageja esindaja pretensioonile kirjutanud, et kommentaari on kirjutanud kostja (tl 41, 45). Samuti on kostja esitanud vandeadvokaadi vahendusel vabanduse (tl 46).
9.Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud avaldatud asjaolu tegelikkusele vastavust. Kostja väidab, et ta tugineb hageja enda avaldatud asjaoludele, kuid kostja sellekohased väited on tõendamata. Seevastu on hageja tõendanud, et kostja poolt avaldatud väide on ebaõige. Hageja on esitanud 13.02.2014 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-12-50520, millega saab lugeda tõendatuks, et XXXX XXXX (tl 12-19).
10.Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on kostja oma õigusvastase käitumisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt VÕS § 1050 lgle 2 arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Süü kindlakstegemine toimub delikti üldkooseisu puhul põhimõtteliselt kahes etapis: esmalt tuleb kindlaks teha, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (VÕS § 1050 lg 1), mittetahtliku delikti puhul tuleb seejärel veel hinnata, kas esineb sisemine hooletus, st kas väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2).
Kohus leiab, et kostja on käitunud kommentaari kirjutamisel vähemalt hooletult. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus (välise hooletuse tähenduses) käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et nimetatud rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav.
11.Edasiselt käsitleb kohus küsimust, millisel määral väärib hagejale tekkinud mittevaraline kahju rahalist hüvitamist. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule temalt vabaduse võtmisest, kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks peab kohus kohtupraktikast järelduvalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel poolte taotlustest sõltumata arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-83-10, p 15; nr 3-2-1-152-09, p 16). VÕS § 127 lg 6 esimesest lausest tuleneb kohtu diskretsiooniõigus mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõte sisaldub ka TsMS § 233 lg-s 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kohus märgib, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-19-08, p 13; nr 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24).
12.Kohus, arvestades kommentaari sisu, rikkumise raskust ja asjaolusid, et: kostja on hageja ees vabandanud (tl 46), kommentaar oli nähtav neli päeva, selle eemaldamine oli võimalik ebasobivast kommentaarist teatades, hageja on ettevõtja ja majanduslikult paremini kindlustatud kui pensionärist kostja, peab kohus mõistlikuks hüvitise suuruseks sümboolselt 50 eurot.
13.Hageja on esitanud varalise kahju nõude summas 1976 eurot (tl 57-58). Kohus on tuvastanud, et kostja on hageja isikuõigusi rikkunud. VÕS § 131 järgi isikult vabaduse ebaseadusliku võtmise, isiku au teotamise või muu isikuõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada talle põhjustatud kulutused, samuti hüvitada tema sissetuleku vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud kahju. Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-10, p 26). Kohtu hinnangul on täidetud kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused. Kostja leiab, et kulutused ei ole vajalikud ega põhjendatud.
14.Osa kulutustest on seotud eeltõendamismenetlusega (tsiviilasjas nr 2-15-8798 taotluse koostamine kohtule 346,67 eurot, täiendav taotlus kohtule 260 eurot, tl 25-30, 35-39). Nõude
esitamisega seotud kulude hüvitamiseks on ette nähtud eriregulatsioon TsMS § 174 lg-s 7, mille järgi ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Seega ei saa hagiga nõuda selliste nõude esitamisega seotud kulude hüvitamist, mille väljamõistmist saab menetlusosaliselt nõuda kohtuotsuses tehtud menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (TsMS § 174). Sellisteks kuludeks, mida ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt nõuda, on TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi ka lepingulise esindaja kulud menetluses. Need on kulud alates hagiavalduse või muu kohtule esitatava menetlusdokumendi koostamisest (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-10, p 12). Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kahju hüvitamise nõue, mis on seotud eeltõendamismenetlusega, summas 606,67 eurot (käibemaksuta).
15.Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-13, p 11). Muude kulude osas leiab kohus, et need ei ole vajalikud ega põhjendatud kulutused, kuna selliste toimingute tegemiseks ei vajanud hageja professionaalset õigusabi (pretensiooni esitamine XXXX kommentaari eemaldamiseks, pöördumine AS-i XXXX poole, pretensiooni koostamine) ja hageja oli võimeline ise oma õigusi tõhusalt kaitsma. Selliseid toiminguid (ebasobivast kommentaarist teatamine, pöördumine AS-i XXXX poole isiku välja selgitamiseks, pöördumine kommentaari avaldaja poole) oleks saanud teha hageja ise, kuna need ei vaja õigusteadmisi. Seega jätab kohus hageja varalise kahju hüvitamise nõude täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
16.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Hagi osalisel rahuldamisel kannavad pooled menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1). Kohtu hinnangul on hagi rahuldamise ulatus 20%. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud 20% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 80% ulatuses hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 1 p 2 järgi on asja läbivaatamise kuluks mh dokumentaalse tõendi kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 425 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulud (tsiviilasjas nr 215-8798 taotluse koostamine kohtule 346,67 eurot, täiendav taotlus kohtule 260 eurot) 728 eurot (koos km-ga) ja lepingulise esindaja kulud 1040 eurot (tl 25-30, 35-39, 57, 88). Kostja vaidleb hageja menetluskulude suurusele vastu. Hagiavalduse koostamisele ei saanud kuluda rohkem aega kui 30 min ja istungiks ettevalmistamine 15 min.
18.Kohus leiab, et riigilõiv ja dokumentaalse tõendi saamise kulud on põhjendatud menetluskulud, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 230,60 eurot (1153 x 20%).
19.Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1145-13). Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 130 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 156 eurot tunnis) ja õigusabi on osutatud kokku 6 tundi ja 40 min. Arvestades asja olemust (tegemist ei ole keskmisest keerukama õigusvaidlusega), on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale osutatud õigusabi mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuga). Hageja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).
20.Kohus ei nõustu osaliselt hageja ajakuluga. Kohus vähendab 22.02.2017 kohtuistungiks ettevalmistuse ajakulu vajaliku ja põhjendatud suuruseni, milleks kohtu hinnangul on 30 min. Ülejäänud osas on hageja esindaja ajakulu põhjendatud. Kohus loeb menetluses kantud esindajakulud põhjendatuks osaliselt, s.o 6 tunni ja 10 min ulatuses, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 148 eurot (740 x 20%).
21.Kostja ei ole menetluses lepingulist esindajat kasutanud ning seetõttu väljamõistetavad menetluskulud kostjal puuduvad.
22.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.