lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-24568/1

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 31.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-24568/1
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1590
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113ViivisVÕS § 110 lg 1Kohustuse täitmisest keeldumineVÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Andrus Miilaste, sekretär Sigrid Huik juuresolekul

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2006.a Tartu

Viimase kohtuistungi aeg

1. märts 2006. a

Tsiviilasja number

2-05-24568

Tsiviilasi

OÜ Dom Pharma hagi X vastu 160 000 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

hageja: OÜ Dom Pharma; registrikood: 10683980; asukoht: Peterburi tee 81, Tallinn; hageja esindaja: Maiu Paloots; kostja: X ; kostja esindaja: Riho Friedrichs

esindajad

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS §-dest 435, 436, 438, 439, 441, 442 ja 452 kohus otsustas:

1.Hagi rahuldada.
2.Mõista välja X elt 160 000 (sadakuuskümmend tuhat) krooni OÜ Dom Pharma kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista X elt OÜ Dom Pharma kasuks riigilõiv 9000 krooni ja õigusabikulu 5000 krooni. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

22.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 13.08.20262-26-116524/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.08.20262-26-3973/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-12665/9Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 12.08.20262-26-115493/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-26-115353/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-19-15672/152Riigikohtu tsiviilkolleegium
detsembril 2003. a sõlmisid OÜ Dom Pharma (hageja) ja X (kostja) laenulepingu, mille alusel hageja laenas kostjale 160 000 krooni. Vastavalt laenulepingu punktile 2.3 (tl 9) kohustus kostja laenusumma tagastama 10. juulil 2004. a. Kokkulepitud tähtajal kostja laenusummat ei tagastanud. Nimetatud põhjusel esitas kostja hagi Tartu Maakohtusse 160 000 krooni nõudes. Tartu Maakohtu 20. mai 2005. a otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 160 000 krooni ja kohtukulud. Kostja tasus kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevuse ja kohtukulud lõplikult 18. juulil 2005. a. Kostja ei täitnud kohustust õigeaegselt, mistõttu tekib hagejal tulenevalt VÕS §-st 113 õigus nõuda kostjalt viivist alates nõude sissenõutavaks muutumise päevast kuni kohase täitmiseni. Vastavalt laenulepingu punktile 3.1. (tl 9) on viivisemääraks 0,5% päevas. Laenusumma tagastamisega viivitamisel perioodil 11. juuli 2004. a – 18. mai 2005. a on arvestatud viivist 245 600 krooni. Hageja on viivisenõuet vähendanud ja nõuab seda põhivõla ulatuses, s.o 160 000 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja vahel oli lisaks käesolevale laenulepingule sõlmitud ka käendusleping, mille sai hageja kohustuse täitmata jätmise tõttu kostja vastu pöörata. Vaidlusaluse laenulepingust tuleneva võlasumma mittetasumine oli kostja ainuke õiguskaitsevahend sundimaks hagejat käendusega tagatud võlga tasuma. Selline õigus tuleneb VÕS § 110 lg-st 1, mille kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti.

HAGEJA VASTUS

Oma vastuses kostja vastusele märgib hageja, et hageja ja AS M & A vahel on 28. jaanuaril 2003. a sõlmitud laenuleping, mille punktist 8 (tl 41) nähtub, et käesoleva laenulepingu tagamiseks on sõlmitud käendusleping Valter Gartvichiga (tl 42). AS M & A ei ole X elt väidetava kohustuse täitmist nõudnud, samuti ei ole X väidetava käenduslepingu alusel käendajana AS-le M & A kohustusi täitnud. Seega ei olnud X el ka sissenõutavaks muutunud nõuet Dom Pharma vastu ning tal puudus õigus ja alus keelduda kohustuse täitmisest hagejale VÕS § 110 lg 1 alusel. OÜ Dom Pharma kohustused AS M & A ees on Valter Gartvichi kui käendaja poolt täidetud 4. aprilli 2005. a seisuga. X on tasunud hageja ja kostja vahelisest laenulepingust tuleneva põhinõude alles 18. mail 2005. a. Seega on X peale tema poolt väidetud takistuse ära langemist kohustuse täitmisega viivitanud.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäävad pooled oma kirjalikus menetluses esitatud seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus tegi otsuse tuginedes järgmistele tõenditele.

1.Dom Pharma ja X e vahel 22. detsembril 2003. a sõlmitud laenuleping nr 22/12 (tl 9).
2.Rahaliste väärtuste üleandmise vastuvõtmise akt (tl 10).
3.5. novembril 2004. a OÜ Dom Pharma poolt X ele saadetud hoiatus (tl 11).
4.Tartu Maakohtu 20. mail 2005. a tehtud otsus tsiviilasjas nr 2-379/05 OÜ Dom Pharma hagi X e vastu 160 000 krooni nõudes (tl 12-13).
5.Viivisearvestus laenulepingult nr 22/12 (tl 14).
6.31. mail 2005. a OÜ Dom Pharma poolt X ele saadetud nõudeavaldus (tl 15).
7.28. jaanuaril 2003. a AS-i M & A ja X e vahel sõlmitud käendusleping (tl 30).
8.28. jaanuaril 2003. a AS-i M & A ja OÜ Dom Pharma vahel sõlmitud laenuleping (tl 40-41).
9.28. jaanuaril 2003. a AS-i M & A ja Valter Gartvichi vahel sõlmitud käendusleping (tl 42).
10.AS-i M & A poolt OÜ Dom Pharmale ja Valter Gartvichile saadetud pretensioon ja pankrotihoiatus (tl 43-45).
11.4. märtsil 2004. a Tallinna Linnakohtule esitatud taotlus AS-i M & A, OÜ Dom Pharma ja Valter Gartvichi vahel sõlmitud kokkuleppe kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas nr 23-8937/03 (tl 47-49). Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, leidis järgmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. On tuvastatud, et hageja ja kostja vahel on 22. detsembril 2003. a sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja laenas kostjale 160 000 krooni. Kostja kohustus mainitud summa tagastama 10. juulil 2004. a. Tulenevalt lepingu punktist 3.1. kohustus laenusaaja tasuma viivist õigeaegselt tagastamata laenusummalt 0,5% päevas juhul, kui ta ei tagasta kõnealust summat kokkulepitud tähtajal. Kostja tasus põhivõla 18. mail 2005. a. Seega kohustus kostja tasuma viivist perioodi 11. juuli 2004. a-18. mai 2005. a eest. Viivisesummaks kujunes 245 600 krooni, mida hageja on vähendanud põhivõla summani, s.o 160 000 kroonini. Kostja leiab, et ta ei ole kohustatud viivist tasuma ja seda järgneval põhjusel. AS M & A ja OÜ Dom Pharma vahel sõlmiti laenuleping, mille käendajaks oli kostja . Nimetatud isikute vaheline võlg muutus sissenõutavaks, mis tähendas, et käenduslepingu alusel oli võlausaldajal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostja väidab, et hagi esemeks oleva võla tasumata jätmine oli VÕS § 110 lg-st 1 tulenev õiguskaitsevahend, mida ta kasutas hageja vastu, et sundida teda tasuma AS-ga M & A sõlmitud laenulepingust tulenevat võlga. Hageja on nimetatud argumendile vastu vaielnud. Hageja oma kirjalikus vastuses kostja vastusele on juhtinud tähelepanu asjaolule, et 28. 01. 2003 pole hageja ja kostja vahel mingit käenduslepingut sõlmitud. Leping sõlmiti AS M & A ( laenuandja) ja OÜ Dom Pharma ( laenusaaja ) ja Valter Gartvichi kui käendaja vahel. Kostja X pole hagejaga lepingut sõlminud. Hageja esindaja on osundanud , et kostja ja AS M & A juhatuse liige Andreas Metsamaa on sõbrad ja on alust arvata , et nad sõlmisid käenduslepingu tagantjärgi , et põhjendada kohustuste rikkumist hageja Dom Pharma ees. Sellele viitab ja AS M & A tegevus võla sissenõudmisel OÜ-lt Dom Pharma ja laenu käendanud Valter Gartvichilt . Vaidluse jooksul pole esitatud AS M & A ja X , kui väidetavale käendaja vastu mingeid nõudeid. (tl. 38-39. ) vt. pretensioon (tl. 43-45) ja Tallinna Linnakohtule esitatud hagi 04. 03. 2004 (tl 47 ) . Kohus leiab , et olukorras, kus laenusaaja ehk antud protsessis hageja ei tea 28. 01. 2003 a. käendusest midagi, ei pea kohus vajalikuks tuvastada, kas AS M& A ja X e vahel on sõlmitud käendusleping , sest tegemist on hoopis teise õigussuhtega , mille pooled ei kattu käesolevas asjas hagejaks ja kostjaks olevate pooltega. Siiski peab kohus asjakohaseks selgitada VÕS § 110 mõtet ja tähendust käesoleva tsiviilasja kontekstis. VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest,

lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Sätte mõtteks on pakkuda võlausaldajale kaitset võlgniku vastu juhul, kui poolte vahel on vastastikuseid võlasuhteid, millest tulenevalt on ka võlgnikul sissenõutavaid nõudeid võlausaldaja vastu. Niisugune olukord leidnuks aset siis, kui oleks tõendatud, et kostja on käenduslepingust tulenevalt võlausaldajale hageja võla tasunud ning kostjal on seega tekkinud nõudeõigus hageja vastu. Sellisel juhul olnuks tegu vastastikuste kohustustega, mis oleksid andnud kostjale alust VÕS § 110 lg 1 kohaldamiseks. Antud juhul aga hagejal kostja ees sissenõutavat kohustust ei tekkinud, mistõttu ei olnud kostjal seadusest tulenevat õigustust hagi esemeks olevat võlga õigeaegselt tasumata jätta. Eelmainitust tulenevalt ei olnud kostjal õiguslikku põhjust lepingust ja VÕS § 396 lg-st 1 tulenevat kohustust täitmata jätta. Seega on kostja oma käitumisega laenulepingut rikkunud, mis annab hagejale aluse nõuda viivist tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1, mille esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täimiseni. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks 160 000 krooni viivist välja mõista.

KOHTUKULUDE JAOTUS

1.jaanuaril 2006. a jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kehtib menetluskulude jaotamise osas enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus kummagi poole kohtukulud jätta tema enda kanda. Kohus rahuldas hagi. Vastavalt TsMS §-dele 47 ja 48 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud, milleks on riigilõiv ja õigusabikulud. Hageja on tasunud riigilõivu 9000 krooni ja õigusabi eest 5000 krooni. Nimetatud kulud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-26-115585/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.08.20262-26-115117/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja