Tsiviilasi nr.2-05-16805
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.märts 2006.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-16805
Tsiviilasi
L.T. hagi I.B. vastu laenuvõlgnevuse, summas 12 000 krooni väljamõistmise nõudes. Hageja: L.T. Kostja: I.B.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §30, §76 ja §396 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada Ljubov TARASSOVA hagi Irina BOLTUNOVA vastu täies ulatuses. Välja mõista I.B. laenuvõlgnevus summas kaksteist tuhat (12 000) krooni ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat viiskümmend (1 050) krooni ja kohtutäituri tasu summas kaheksasada kaheksakümmend viis (885) krooni; L.T. kasuks. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (30.03.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 14.05.2003.a. on kostja andnud hageja kasuks võlakirja, millega kinnitab hagejalt 12 000 krooni suuruse laenu saamist ja kohustub selle laenu hagejale tagastama 14.07.2005.a.. Hageja kinnitab, et kostja pole lepingut täitnud ja hagejale võlga tagastanud, mistõttu hageja palub välja mõista kostjalt laenuvõlgnevus summas 12 000 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1050 krooni /tl.1-2/. 29.09.2005.a. on kohtule laekunud tõend selle kohta, et hageja on tasunud kohtutäitur A.K. hagi tagamisega seotud täitetoimingute (kostja pangakontodel olevate rahasummade arestimine) eest 885 krooni /tl.10,11/. Menetluse käik 31.01.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.25-26/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.3,4/ on tõendatud, et 14.05.2003.a. on kostja andnud hageja kasuks võlakirja, millega kinnitab hagejalt 12 000 krooni
suuruse laenu saamist. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §30 lg.1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul laen) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon VÕS §396 lg.1 sätestab laenusaaja kohustuse laenuna saadud rahasumma tagasi maksta. VÕS §76 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil vastavalt seadusele või lepingule. Võlatunnistus sätestab kostja kohustuse tasuda hagejale laen 14.juuliks 2005.a. /tl.3,4/. Hageja on kohtule kinnitanud, et kostja ei ole kokkulepet täitnud ja hagejale võlgnevust tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS §101 lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt võla tasumist ja kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenuvõlgnevus summas 12 000 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud oma menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1050 krooni /tl.5/ väljamõistmist ning on asja menetluses tasunud kohtutäitur A.K. hagi tagamisega seotud täitetoimingute (kostja pangakontodel olevate rahasummade arestimine) eest 885 krooni /tl.10,11/. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 1 050 krooni ja menetlusvälise kuluna (TsMS §144 p.5) kohtutäituri tasu summas 885 krooni, hageja kasuks. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
H.Ilisson kohtunik 30.03.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.