lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-102362/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 13.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-102362/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2851
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS MiniCredit11551909(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-102362

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

13. märts 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-16-102362

Tsiviilasja hind

1 242 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS MiniCredit (pankrotis, registrikood 11551909, asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn), lepinguline esindaja Ingrid Nook (e-post [email protected]) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta

AS-i MiniCredit (pankrotis) hagi Xxxxvastu võla saamiseks

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xxxxpõhinõue 315 (kolmsada viisteist) eurot, intress 0,02 (0 eurot ja 2 senti) eurot ja viivis 45,02 (nelikümmend viis eurot ja 2 senti) eurot AS-i MiniCredit (pankrotis) kasuks.
3.Välja mõista Xxxxviivis põhinõudelt (315 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.03.2017 kuni põhinõude tasumiseni AS-i MiniCredit (pankrotis) kasuks. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Jätta menetluskulud 31% ulatuses Xxxxkanda ja 69% ulatuses AS-i MiniCredit (pankrotis) kanda.
5.Välja mõista Xxxxmenetluskulud 99,20 (üheksakümmend üheksa eurot ja 20 senti) eurot AS-i MiniCredit (pankrotis) kasuks.
6.Jätta AS-ilt MiniCredit (pankrotis) menetluskulud nende puudumise tõttu Xxxxkasuks välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva

2-16-102362 jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.04.05.2015 esitas kostja hagejale laenutaotluse (tl 37-40). Pooled sõlmisid samal päeval laenulepingu nr xxxx / xxxx, mille alusel sai kostja laenu 400 eurot 30 päevaks intressiga 80 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama ja tasuma intressi hiljemalt 03.06.2015 (tl 41-51). Hageja kandis kostjale laenu üle samal päeval (tl 55).
2.05.10.2016 määrusega kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-16-11518 välja hageja pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Martin Kruppi. 27.01.2017 kirjaga palus kohus pankrotihaldur Martin Kruppil teada, kas pankrotihaldur soovib astuda menetlusse hageja asemel (tl 94). Pankrotihaldur kohtu poolt antud tähtajaks ei vastanud. Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 400 eurot, intressi 16 eurot, viivised 400 eurot, meeldetuletustasud 26 eurot, viivise põhinõudelt (400 eurolt) 1,5% päevas alates 23.03.2016 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 400 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1 ja 3, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 397 lg 1.
4.Hageja märgib, et kostja ei ole tagastanud laenu ega tasunud intressi. Hageja on saatnud kostjale mitmeid meeldetuletusi võla tasumiseks. Kostja vastuväited
5.Kostja märgib, et ei tunnista tema vastu esitatud nõuet täielikult, kuna see on ilmselgelt suur. Kostja märgib, et võttis laenu 400 eurot, millest tagasi maksnud 85 eurot. Kostja palub kohtul teha otsus ja välja mõista reaalselt võlgu olev summa. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.Pankrotiseaduse § 43 lg 1 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik,

2-16-102362 kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. Pankrotihaldur Martin Krupp on menetlusest teadlik, kuid ei ole menetlusse astunud.

8.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1027 kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
12.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 04.05.2015 esitas kostja hagejale laenutaotluse (tl 37-40). Pooled sõlmisid samal päeval laenulepingu nr xxxx / xxxx, mille alusel sai kostja laenu 400 eurot 30 päevaks intressiga 80 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama ja tasuma intressi hiljemalt 03.06.2015 (tl 41-51). Hageja kandis kostjale laenu üle samal päeval (tl 55).
13.Kohus leiab, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 400 eurot ning kostja kohustus selle koos intressiga tagastama.
14.Riigikohus on 30.10.2013 otsuse 3-2-1-106-13 punktis 24 selgitanud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 32-1-32-06, p 14). Riigikohus on leidnud, et kohus saab omal algatusel hinnata tehingu heade kommete vastasust (nt Riigikohtu 15.11.2000 otsus 3-2-1-118-00 ja 24.05.2001 otsus tsiviilasjas 32-1-76-01).
15.Kohus märgib, et kuna laenuleping sõlmiti 04.05.2015, kohaldab kohus käesolevas asjas laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) redaktsiooni. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,

2-16-102362 kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või; 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

16.VÕS § 406 lg 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. VÕS § 406 lg 6 kohaselt kehtestab krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra rahandusminister Euroopa Liidu nõuetest lähtudes.
17.Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud rahandusministri 13.10.2010 määruse „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ nr 51 Lisas toodud krediidi kulukuse määra arvutamise valemi kohaselt on käesoleva laenulepingu krediidi kulukuse määr 819,11%. Vastavalt Eesti Panga kodulehel avaldatud andmetele oli eraisikutele antava tarbimislaenude kulukuse määr laenulepingu sõlmimise ajal, so 2015.a mais 26,57%. Seega on antud juhul tegemist enam kui 30 korda suurema krediidi kulukuse määraga kui Eesti Panga kodulehel avaldatud krediidi kulukuse määr. Hageja on hagiavalduse tekstis märkinud, et intress oli 16 eurot ja arvutanud hagis krediidi kulukuse määra selle järgi. Kohus märgib, et vaatamata sellele, et hageja nõuab hagis intressi 16 eurot, tuleb krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtuda intressist, mis oli hagi aluseks olevas laenulepingus kokku lepitud. See, et laenulepingujärgne intress oli 80 eurot, nähtub nii laenulepingust (tl 41), hageja poolt kostjale saadetud nõuekirjadest (tl 77-81) kui ka maksekorralduselt, millega hageja on kostjale laenu üle kandnud (tl 55).
18.Riigikohus on 03.12.2014 määruse 3-2-1-133-14 punktis 9 märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda hindamata TsÜS § 86 lg 1 alusel. Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda.
19.Kohus leiab, et tulenevalt TsÜS § 86 lg-st 3 ja Riigikohtu 3-2-1-133-14 p-s 9 väljendatud seisukohast on 04.05.2015 laenulepingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, kuna laenulepingu krediidi kulukuse määr on Eesti Panga poolt avaldatust 30 korda suurem. Vastavalt Riigikohtu poolt viidatud lahendis väljendatud seisukohale õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Seega ei hinda kohus seda, kas kostja oli laenulepingu sõlmimisel sundolukorras või mitte ning kas hageja teadis seda või mitte. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 04.05.2015 sõlmitud laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 ja lg 3 kohaselt tühine, kuivõrd tegemist on heade kommete vastase tehinguga.
20.TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna laenuleping on tühine, puudub hagejal õigus nõuda laenu tagastamist lepingu täitmise sätete, so VÕS § 108 alusel. TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

2-16-102362 rahuldamisele. TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et kostja kohustub hagejale laenuna saadud raha tagastama TsÜS § 84 lg 1, VÕS § 1027 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel.

21.Kostja märkis esitatud vastuses, et on laenu tagasi maksnud 85 eurot. Kostja on vastava maksekorralduse summas 85 eurot esitanud. Nimetatud maksekorralduses on selgituseks märgitud „arve nr 25001110 rando tiido, laenu pikendamine 30 päeva“ (tl 83). Kuna laenuleping on tühine, puudub alus käsitleda nimetatud summat laenulepingu pikendamise tasuna. Kohus leiab, et 85 eurot tuleb arvestada tagastatava laenusumma katteks. Ringkonnakohus on 04.05.2015 otsuses 2-1252657 sarnases vaidluses sellisel viisil juba tasutud summa arvelt võlgnetava kohustuse katteks arvestamist kohaldanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks rohkem kui 85 eurot hagejale tagastanud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 315 eurot, so 400-85.
22.Riigikohus on 17.06.2011 määruse 3-2-1-49-11 punktis 11 leidnud, et kui kohus tuvastab tehingu tühisuse TsÜS § 86 lõike 3 järgi, siis kohalduvad tehingule TsÜS § 86 lg-s 4 nimetatud õiguslikud tagajärjed: kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.
23.Eelnevast tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda lepingus kokku lepitud intressi ega vähendatud kujul intressi summas 16 eurot. Tulenevalt TsÜS § 86 lg-st 4 oli kostjal kohustus laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Leping sõlmiti 04.05.2015 ja laen tuli tagastada 03.06.2015 (tl 41). Nimetatud ajavahemikul oli VÕS § 94 lg 1 kohane intressimäär 0,05% aastas. Seega on hageja õigustatud nõudma 30 päevaks antud laenult intressi 0,02 eurot, so 0,05/100/365x400x30. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 0,02 eurot.
24.Hageja palub välja mõista lepingujärgsed võla tasumiseks saadetud meeldetuletustasud summas 26 eurot. Kohus leiab, et kuna hagi aluseks olev laenuleping on tühine, puudub hagejal meeldetuletuste tasu nõue. Kohus jätab selle nõude osas hagi rahuldamata.
25.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
26.Hageja on arvestanud alates 04.06.2015 kuni 22.03.2016 viivist lepingulise viivisemäära 1,5% päevas alusel viivist 1 752 eurot ja vähendanud seda põhinõude summani, so 400 euroni (tl 33). Kohus leiab, et kuna laenuleping on tühine, puudub hagejal õigus nõuda viivist lepingus kokku lepitud viivisemäära alusel. Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgse viivisemäära alusel. Kohus märgib, et ajavahemikul 04.06.2015-30.06.2016 oli seadusjärgne viivisemäär 8,05% aastas ning alates 01.07.2016 on see olnud 8% aastas. Võttes arvesse, et kostja tasus 20.06.2015 laenusummast tagasi 85 eurot, on hageja õigustatud nõudma viivist perioodi 04.06.2015-22.03.2016 eest summas 20,47 eurot, so 8,05/100/365x400x16+8,05/100/365x315x276.
27.Lisaks nõuab hageja alates hagi esitamisest, so 23.03.2016 kuni põhinõude tasumiseni viivist 1,5% päevas kuid mitte rohkem kui 400 eurot. Kuna leping on tühine, puudub alus lepingujärgset viivist välja mõista. Kohus mõistab kostjalt alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana välja viivise ja sealt edasi protsendina seadusjärgse viivisemäära alusel. Seega lisandub kohtuotsuse päeva tegemise seisuga täiendav viivis 355 päeva eest 24,55 eurot, so

2-16-102362 8,05/100/365x315x100+8/100/365x315x255. Seega mõistab kohus kostjalt otsuse tegemise seisuga välja viivise 45,02 eurot, so 20,47+24,55 ja edasi viivise põhinõudelt 315 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.03.2017 kuni põhinõude tasumiseni.

28.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 315 eurot, intressi 0,02 eurot, viivise 45,02 eurot ja viivise põhinõudelt (315 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.03.2017 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
29.Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud 31% ulatuses kostja kanda ja 69% ulatuses hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
31.23.03.2016 esitatud taotluses palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 320 eurot, so 200 eurot riigilõivuna ja 120 õigusabikuluna. Hageja ei ole rohkem menetlustoiminguid menetluses teinud. Seega võtab kohus menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks hageja 23.03.2016 taotluse.
32.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. Hageja poolt riigilõivu tasumine kogusummas 200 eurot nähtub kohtutoimikust (tl 3, tl 54). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Arvestades esitatud hagiavaldust ja asja õiguslikku keerukust peab kohus hageja õigusabikulusid summas 120 eurot põhjendatuks ja vajalikuks. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 320 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 99,20 eurot, so 31% 320-st.
33.Nähtuvalt toimiku materjalidest ei ole kostjale menetluskulusid tekkinud. Eelneva tõttu jätab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja