Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tasumata arveid, milliste bilansiline väärtus on 759 eurot. Sealhulgas pole teada, kas XxxxAS tasub arve summas 216 eurot – lepingutingimuste kohaselt võib ta saadud kauba igal ajal ka tagastada. Võlgniku puudub muu vara, sealhulgas puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Seega on ajutise halduri esialgsel hinnangul on võlgniku vara väärtus kuni 4400 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetluse kulud saab katta võlgniku vara arvelt. Võlgniku pankrotiavalduses oli võlgade suuruseks märgitud 163 920,17 eurot. Bilansis seisuga 8.02.2017 on kohustused järgmised: 60 287 eurot kohtutäituri menetluskulude nõue; 157 846 eurot võlad tarnijatele; 22 893 eurot võlg töövõtjate ees ja 54 432 eurot maksuvõlg. Haldur täpsustab, et 54 432 euro suurusest maksuvõlast on juba deklareeritud 48 677,53 eurot (46 694,37 + intress 1983,16). Muid täitmata kohustusi ei ole haldur tuvastanud. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad jätkuvalt veel viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Finantsandmetest nähtub, et sisuline majandustegevus toimus vaid 2016. aastal. See lühike ning edutu majandustegevus tekitas ülisuure kahjumi, mis muutis omakapitali negatiivseks. Majandusaastate aruandeid ei ole võlgnik äriregistrile esitanud. Nende aruannete mitteesitamisega ei ole mingit rikkumist toime pandud, sest võlgnik asutatuna 2015. aasta teises pooles) ei pidanudki 2015. aasta eest majandusaasta aruannet esitama. Ning 2016. aasta majandusaruande esitamistähtaeg ei ole veel saabunud. Ajutisele haldurile esitatud selgitused, bilansid ja kasumiaruanded on korrektsed, kuigi esineb mõningast ebaselgust - näiteks kajastub bilansi omakapitali real hoopis osakapital jne. Finantsarvestuse omapära on ka see, et kuigi reaalset majandustegevust 2017. aastal ei toimunud, tekkis mõningate ümberarvestuste koostoimel 2017. aastal isegi kasum summas 9839 eurot. Ning nagu tavapärane, ei kajasta võlgniku bilanss võlausaldajate poolt arvestatavaid viiviseid. Kuid üldpilti ja tulemust need asjaolud siiski mitte mingil määral ei muuda. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et juhtorgani liikmed oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Võlgnikul puudub arvestatav vara ja netovara suurus ei vasta äriseadustiku nõuetele. Võlgnikul on vara vaid ca 4300 euro väärtuses, kuid kohustusi enam kui 163 920 eurot, mistõttu netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks. Võlgniku töölepingud ja kogu majandustegevus lõppes detsembris 2016. Majandustegevuse jätkamiseks puudub raha ja äriplaan. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse - PankrS § 31 lg 4. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku nõrk äriplaan ning liiga väike (sisuliselt olematu) osakapital – puudus oli käibevahenditest, mistõttu ei saanud õigeaegselt hankida vajalikke tootmismaterjale ja tuli võtta laene. Kuid tihe konkurents turul ja planeeritust väiksem käive ning tootmiskulude tõus (kasvas üüri- ja palgakulu) muutis võimatuks laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise. Võlad aina kasvasid ja kahjum muutis omakapitali negatiivseks. Püsiv maksejõuetus selgus juhtkonnale detsembris 2016 - pärast seda, kui tervikvara müügist saadu jäi alla ootusi ja sellest ei piisanud isegi suurima võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Võlgnik esitas pankrotiavalduse detsembris 2016, s.o. mõistliku tähtaja jooksul. Kuna kogu võlgniku vara müüdi kohtutäituri korraldatud enampakkumisel tervikvarana, siis

PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XxxxOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid vähemalt 163 920 eurot. Võlgnikul on vara vaid ca 4300 euro väärtuses. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige Xxxx.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.