Võlaõigus › Töövõtulepingud

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 15.05.2016 esitas Xxxx Harju Maakohtusse hagi OÜ Xxxx(endine ärinimi XxxxOÜ) vastu. Hageja suurendas 11.11.2016 oma nõuet, paludes lõpliku nõudena kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 4987,44 eurot ja viivise 8% aastas. Hageja oli sõiduki VOLVO XC90 (registrinumber xxxx) vastutav kasutaja alates 10.08.2009. Liisingleping lõppes 25.11.2013, peale mida sai hageja sõiduki omanikuks. Omanikuvahetus Maanteeameti registris teostati 23.05.2014. 2013 aprillis vahetati sõidukil mootor. Hageja soovis, et sõidukile paigaldatakse olemasolevad sissepritse pihustid. Otsuse ebamõistlikkuse eest hoiatati. 2014 aprillis purunesid esimese pihusti poldid. Sõiduk töötas korralikult, kuid ebamugavuseks oli väljaheitegaaside lõhn salongis, mis oli tingitud poldi purunemisest. Vahetust vajas plokikaas, mis võeti eelmiselt mootorilt. Kostja leidis, et vajalik on teha plokikaane lihvimine. Seetõttu pöördus hageja kostja poole sõiduki remontimiseks. Pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu mootori remonttööde teostamiseks (plokikaane vahetus, plokikaane lihvimine ja klappide remont), käigukasti vahetamiseks ning starteri ja hooratta vahetuseks. Hageja tasus kostjale tööde eest 1000 eurot. Aprillis 2014 teostas kostja mootori remonttööd. 2014 aprilli lõpus purunes sõiduki käigukast. Uue käigukasti soetas XxxxOÜ autolammutusest Xxxx. Käigukast vahetati 2014 märtsis/aprilli keskel/mais. 2014 mai lõpus teostas kostja starteri ja hooratta vahetuse. Peale remonti suitses auto oluliselt vähem, töötas imelikult, kuid ei kuumenenud üle. Hageja soovis viia sõiduki Tallinnasse Volvo esindusse täiendavaks kontrolliks. Tallinnani hagejal sõita ei õnnestunud - 100 km pärast auto võimsus kadus, auto hakkas suitsema. Volvo esinduses näitas diagnostika viga, kuid mitte põhjust. Kostja tegi järgmised vead käigukasti töö teostamisel: vaakumtorustiku (voolikute) vale ühendamine, turbiini juhtimise solenoidi vale paigaldus, turbiini (rõhu) atakinurga reguleerimise vaakumklapp, AIR BAG–i andurite juhtmed katki, MAP sensori (absoluutse rõhu andur) vaakumvoolikud valesti ühendatud, MAP sensori (õhu kulumõõdik) juhtmed katki, paigaldatud pikemad pihustite kinnituspoldid, millest igaühe all oli kolmekaupa pihustiseibid, mis rikkus pihustite õige töö. Märgitud vead viisid liigse rõhu tekkimiseni turbokompressoris ja selle rivist välja langemiseni, õhu vahejahutusradiaatori lõhkemiseni, pihustiotsikute rivist välja langemiseni ja pihustite maabumiskohtade läbipõlemiseni. Eelnev on tõendatud XxxxOÜ aktiga. XxxxOÜ teostas juulis 2014 täiendavad remonttööd kogumaksumusega 2432,88 eurot (arve 2015 veebruar arve 835,90 eurot ja juuni 2014 arve 1596,98 eurot). XxxxOÜ diagnostika käigus ei avastatud vigu plokikaane lihvimisel. Plokikaas on osaks mootorist ning selle vigu ei saa diagnostikaga avastada. Samuti ei saa diagnostikaga tuvastada jahutusvedeliku väikest kadu. Oktoobris 2014 sõitis hageja autoga Norrasse, kus detsembris 2014 tekkisid probleemid jahutusvedelik kadus. Norra autoremondiettevõtte Autoklinikk juures selgus, et jahutusvedeliku kadumise põhjuseks oli ebakompetentselt teostatud mootori remont, plokikaane lihvimine ja paigaldus. Auto läbis peale mootori remonti aprillist 2014 kuni detsembrini 2014 3500 km. Autoklinikk 03.02.2015 selgitas kirjas, et mootori plokikaane paigaldamine ja lihvimine olid tehtud valesti, plokikaas oli lihvitud käsitsi nurklihvijaga, mida edasi lihvida ei ole võimalik. Hageja on kandnud auto remondiga seonduvalt Norras kulusid 13 213,75 NOK ehk 554,56 eurot.

See, et plokikaane lihvimine oli tehtud valesti, ei saanud selguda XxxxOÜ diagnostika käigus, kuna diagnostikaseadmed seda ei näita. Seetõttu tuvastati vead alles Norras. Hageja otsene varaline kahju on 4987,44 eurot, millest 1000 eurot on tasutud kostjale, 2432,88 eurot XxxxOÜ-le ja 1554,56 Autoklinikkule. Kostja ei keeldus kohtuväliselt kahju hüvitamisest (I kd lk 35). Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole kahju hüvitamise nõude esitamiseks nõutavaid asjaolusid eelkõige võlasuhet, lepingulise kohustuse rikkumist ega põhjuslikku seost tõendanud. Poolte vahel ei ole lepingulist suhet. Hageja sõiduk asus küll kostja territooriumil, kuid kostjale remondiks toodud sõiduk oli sedavõrd ebarahuldavas olukorras, et kostja seda remontida ei võtnud. Kostja ei võtnud sõidukit remontida ka põhjusel, et Denis Neproš soovis, et kostja paigaldaks sõidukile autolammutusest saadud ja kasutatud käigukasti. Kostja ei olnud nõus täiendavate riskide tõttu kasutatud varuosi sellises remontöös kasutama. Kostja ei ole hagejalt tasu saanud. Iseenesest on õige hageja väide sellest, et XxxxOÜ diagnostika käigus ei saanud XxxxOÜ avastada vigu plokikaane lihvimisel. Samas ei seisnenud takistus mitte diagnostika meetodi piiratuses vaid selles, et XxxxOÜ ülevaatuse käigus ei olnud vaidlusaluseid mootori remonttöid veel teostatud. Käesoleval juhul vaidluse all olev plokikaane remont, sh kaane lihvimine teostati alles juulis 2014 XxxxOÜ enda poolt. Norra autoremondi ettevõtte selgitustes oli võimalik anda hinnang üksnes viimati juulis 2014 sõidukile mootori remonti teostanud XxxxOÜ tööle plokikaane lihvimisel ja paigaldamisel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning kuulanud ära pooled ja tunnistajad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja oli sõiduki VOLVO XC90 (registrinumber xxxx) vastutav kasutaja alates 10.08.2009 ja alates 25.11.2013 sõiduki omanik. Omanikuvahetus Maanteeameti registris teostati 23.05.2014 (I kd lk 6, 118). Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et kõnealune sõiduk asus kostja territooriumil. Kohus on pooltele tõendamiskohustust selgitanud 01.11.2016 kohtuistungil (I kd lk 179 pöördel). Pooltel on vaidlus selles, kas pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes sõiduki VOLVO XC90 (registreerimisnumbriga xxxx) mootori remonttööde teostamiseks (plokikaane vahetus, plokikaane lihvimine ja klappide remont) ja käigukasti vahetamiseks. Hageja on märkinud, et leping sõlmiti ka starteri ja hooratta vahetuseks (I kd lk 58, lk 67), kuid hageja ei ole sellega seoses kostja vastu nõuet esitanud, mistõttu kohus ei hinda, kas leping sõlmiti ja kahju tekkis ka nende töödega seoses. Kostja vastuväitel ei ole poolte vahel lepingulist suhet. Hageja sõiduk asus küll kostja territooriumil, kuid kostjale remondiks toodud sõiduk oli sedavõrd ebarahuldavas olukorras, et kostja seda remontida ei võtnud. Lepingulise kahju hüvitamise üle otsustamisel tuleb esmalt tuvastada lepingu olemasolu (praegusel juhul VÕS § 635 jj), selle rikkumine (VÕS § 100) ja tekkinud kahju (VÕS § 128) ning põhjuslik seos lepingu rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Vastavalt VÕS § 9 lg-le l sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud

konsensuse. Lepingu võib lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. VÕS § 20 lg 1 lubab nõustumust (aktsepti) lepingu sõlmimiseks väljendada mh ka teoga. Seega lepingu sõlmimiseks on vaja sellekohaseid tahteavaldusi, mida saab TsÜS § 68 lg 3 järgi väljendada ka tegudega. VÕS § 11 lg l kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seadus ei sätesta töövõtulepingu kohustuslikku vormi. Kohus selgitas 18.05.2016 e-kirjas ja 03.06.2016 e-kirjas ning 01.11.2016 istungil hagejale kohustust esile tuua ja tõendada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh, milles pooled kokku leppisid, mis oli töö hind, mille eest pidi tasuma, kui suur summa tasuti, mis ajaks pidi töö valmis olema, milliseid puudusi hageja töö juures avastas, millal ta puudustest teavitas ja millal andis täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (I kd lk 51, 65, 179 pöördel). Hageja selgitused sündmuste osas on vastuolulised ja sellele juhtis kohus tähelepanu juba 01.11.2016 istungil (I kd lk 180). Hageja on soovinud lepingu olemasolu tõendada esitatud tõenditega ja tunnistajate ütlustega (I kd lk 179 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole võimalik asjas esitatud tõenditega ja tunnistaja Xxxxja Xxxxütlustega tuvastada, et pooled on sõlminud suulise töövõtulepingu hageja poolt märgitud tööde teostamiseks. Tunnistajate ütlused puudutavad vaid väidetavaid käigukasti töid. Muude väidetavalt teostatud tööde osas tunnistajad ütlusi ei andnud. Tunnistaja Xxxxkinnitusel (II kd lk 31 ja 31 pöördel) viis ta vaidlusaluse sõiduki käigukasti autolammutusest kostja autoremondikohta. Isegi, kui asuda seisukohale, et tunnistaja viis käigukasti kostja töökotta, ei nähtu tunnistaja ütlustest lepingu sõlmimise fakt või tingimused. Tunnistaja Xxxx(II kd lk 10 ja 10 pöördel) sõnul käis ta koos hageja abikaasaga mais 2014 kostja juures sõiduki ära toomiseks. Hageja selgitused ja tunnistaja ütlused kuupäevade osas on vastuolulised. Lisaks tunnistaja ütlustest ei selgu, milliseid töid kostja väidetavalt hageja auto juures teostas ja milline töö oli tehtud ebakvaliteetselt, mille tõttu hageja töö vastuvõtmisest väidetavalt keeldus. Lisaks on vastuolulised hageja selgitused, millal käigukasti vahetus teostati. Hagis on hageja väitnud, et see teostati mais 2014, 27.05.2016 esitatud hagi täpsustuses, et 2014 aprilli keskel, 01.11.2016 istungil ja 11.11.2016 menetlusdokumendis, et märtsis 2014. XxxxOÜ aktiga, millel puudub kuupäev (I kd lk 8, tõlge lk 38), XxxxOÜ 15.02.2015 arvega (I kd lk 9) ja Autoklinikk arve ning tšekiga (I kd 10-11, tõlge 39-40) ei saa tõendada poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut ja selle tingimusi. Samuti ei saa lepingu sõlmimise fakti või selle asjaolusid tõendada hageja OÜ Xxxx seadusliku esindajana sõlmitud äriruumi üürilepinguga (I kd lk 104-108) või aerofotoga (I kd lk 109) kostja töökojast ja selle väikesest parklast, kuna vaidlusaluse sõiduki hoidmise võimalusi tõendavad dokumendid ei kinnita ega lükka ümber töövõtulepingu sõlmimist. Samuti ei saa hageja abikaasa poolt detsembris 2014 kostjale saadetud e-kirjaga lugeda tuvastatuks, et pooled on sõlminud töövõtulepingu mootori remonttööde teostamiseks (plokikaane vahetus, plokikaane lihvimine ja klappide remont) või muude hagis märgitud tööde teostamiseks (I kd lk 14-19, tõlge lk 42-43). Kostja vastusest ei nähtu kostja teadma pidamine väidetavast hageja probleemist. Kostja on selgelt soovinud teada saada, millisest tööst räägitakse ja mis töö osas on hagejal pretensioone. Kostja nõustumist või omaksvõttu kirjas kirjeldatud probleemide osas ei nähtu. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja German Jakovlevi ütlustega (II kd lk 11) tõendatud ka kostja poolt remonttööde mitteteostamine. Vaidlust ei ole selles, et Xxxx on viinud erinevaid sõidukeid hageja juurde remonti OÜ Xxxx esindajana. Kostja on remondi eest väljastanud arveid OÜ-le Xxxx(I kd lk 155-169). Tavapärase praktika järgi väljastas kostja teostatud tööde eest arveid. Hagejale või tema abikaasale ei ole vaidlusaluse sõiduki remondi eest arvet esitatud. Kohus nõustub kostjaga, et on ebausutav hageja

väide, et kostja teostas tavapäraselt töid arveid esitamata või lepingut sõlmimata. Eelmärgitud tõendid kinnitavad, et kostja väljastas tehtud tööde eest arveid ja puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks ta lepingu olemasolu korral ei väljastanud hagejale remondiarvet. Hageja ei ole suutnud tõendada, et pooltel oli leping ja millistes lepingu olulistes tingimustes pooled suuliselt kokkuleppe saavutasid. Samas on võimalik, et pooled soovisid töövõtulepingu sõlmist, sest hageja sõiduk asus kostja territooriumil. Ei ole välistatud, et kostja mingeid töid hageja sõidukile siiski ka teostas, kuid kuna puudub kirjalik leping, tööde vastuvõtuakt ja vahetult peale remonti puuduseid fikseeriv dokument, siis käesoleval hetkel ei ole võimalik enam tuvastada, kas ja milliseid töid kostja teostas ja kas tööd olid puudustega. Isegi, kui lugeda tõendatuks, et pooled sõlmisid töövõtulepingu mootori remonttööde teostamiseks (plokikaane vahetus, plokikaane lihvimine ja klappide remont) ja käigukasti vahetamiseks, ei ole kohtu hinnangul tuvastatud lepingu rikkumine, hagejal kahju tekkimine ja põhjuslik seos rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Sellise nõude rahuldamiseks tuleb kontrollida, kas võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1) ja kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav, kas võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1173-12, p 15; otsus nr 3-2-1-5-12, p 27). VÕS § 641 lg 1 tulenevalt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi ja kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Hageja on seisukohal, et kostja on lepingut rikkunud ning et tal on õigus nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist kogusummas 4987,44 eurot, millest 1000 eurot on tasutud kostjale, 2432,88 eurot XxxxOÜ-le ja 1554,56 Autoklinikkule. Kostja vaidleb nimetatud hageja nõudele vastu ning leiab, et ta ei ole lepingut rikkunud, sest leping poolte vahel puudub. Hageja leiab, et kostja tegi järgmised vead käigukasti töö teostamisel: vaakumtorustiku (voolikute) vale ühendamine, turbiini juhtimise solenoidi vale paigaldus, turbiini (rõhu) atakinurga reguleerimise vaakumklapp, AIR BAG–i andurite juhtmed katki, MAP sensori (absoluutse rõhu andur) vaakumvoolikud valesti ühendatud, MAP sensori (õhu kulumõõdik) juhtmed katki, paigaldatud pikemad pihustite kinnituspoldid, millest igaühe all oli kolmekaupa pihustiseibid, mis rikkus pihustite õige töö. Märgitud vead viisid liigse rõhu tekkimiseni turbokompressoris ja selle rivist välja langemiseni, õhu vahejahutusradiaatori lõhkemiseni, pihustiotsikute rivist välja langemiseni ja pihustite maabumiskohtade läbipõlemiseni. Eelnev on tõendatud XxxxOÜ aktiga (I kd lk 8, tõlge lk 38). Hageja on kohtu ette toonud, et oktoobris 2014 sõitis hageja autoga Norrasse. Auto läbis peale mootori remonti aprillist 2014 kuni detsembrini 2014 3500 km. Probleemid tekkisid Norras detsembris 2014 - jahutusvedelik kadus. Norra autoremondiettevõtte Autoklinikk NUF juures selgus, et jahutusvedeliku kadumise põhjuseks oli ebakompetentselt teostatud mootori remont, plokikaane lihvimine ja paigaldus. Autoklinikk NUF 03.02.2015 selgitas kirjas (I kd lk 12, tõlge

lk 41), et mootori plokikaane paigaldamine ja lihvimine olid tehtud valesti, plokikaas oli lihvitud käsitsi nurklihvijaga, mida edasi lihvida ei ole võimalik. Aprillist 2014 kuni detsembrini 2014 on hageja sõiduk läbinud 3500 km. Asjas ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks esitanud kostjale sel perioodil pretensioone seoses mootori remondiga. Seega võib järeldada, et kuni detsembrini 2014 töötas hageja sõiduk tõrgeteta ja töö vastas lepingutingimustele ning kvaliteedile. Kohtu hinnangul ei saa heita kostjale ette, et ta on teostanud plokikaane remondi ebakvaliteetselt, kuna kinnitust pole leidnud, et kostja selle töö üldse on teostanud. Plokikaane remont ja sellega seonduvad tööd on teostatutud suvel (juunis/juulis) 2014 XxxxOÜ enda poolt (I kd lk 9, 194-196). Norra autoremondi ettevõtte selgitustes oli võimalik anda hinnang üksnes viimati sõidukile mootori remonti teostanud XxxxOÜ juulis 2014 teostatud tööle plokikaane lihvimisel ja paigaldamisel. Kohtu hinnangul ei ole võimalik akti alusel tuvastada, et eelmärgitud puudused tekkisid kostja poolt väidetud tööde teostamisest. Seega isegi juhul, kui oleks tõendatud hageja ja kostja vahel lepingu olemasolu, ei ole võimalik tuvastada hagejal kahju tekkimist, kostja poolt kohustuse rikkumist ning põhjuslikku seost rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Osundatust tulevalt tuleb Xxxxhagi OÜ Xxxxvastu kahju hüvitamiseks summas 4987,44 eurot ja alates 15.05.2016 viivise saamiseks määras 8% aastas jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kostja menetluskuluks on kulu õigusabile summas 2904 eurot, õigusabi on osutatud kokku 21 tundi ja 10 minutit. Kuni 25.08.2016 esindas kostjat menetluses lepinguline esindaja xxxx ja peale seda advokaat Liisi Kents. Lepinguline esindaja xxxx on menetluses osutanud õigusabi kokku 6 tundi, millest materjalide analüüsiks kulus 30 minutit, kostja 17.06.2016 vastuväite koostamiseks 1 tund ja 30 minutit, kostja täiendava seisukoha koostamiseks 1 tund ja 30 minutit, kostja vastuse koostamiseks hagile 2 tundi ja täpsustava vastuse koostamiseks 30 minutit. Hageja esindaja töötunni hind on 120 eurot ilma km ja õigusabikulud moodustavad taotluse kohaselt 720 eurot. Advokaadi poolt on osutatud õigusabi 15 tundi ja 10 minutit, millest materjalide läbitöötamiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks on kulunud 20 minutit, täiendava seisukoha koostamiseks 4 tundi ja 50 minutit, istungiks ettevalmistumiseks ja sellel osalemiseks 4 tundi ja 30 minutit (01.11.2016 protokolli kohaselt kestis istung 2 tundi ja 20 minutit), vastuse koostamine hageja seisukohale 2 tundi, istungiks ettevalmistumiseks ja selle osalemiseks 2 tundi ja 10 minutit (13.12.2016 istungi kestus 42 minutit) ja 22.02.2017 istungiks ettevalmistumiseks ja seal osalemiseks 1 tund ja 20 minutit (istung kestis 30 minutit). Õigusabi on osutatud hinnaga 120 eurot tund ilma km. Kõik kulud on kostja kinnitusel kantud antud kohtumenetlusega seoses. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Maakohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, samuti asjas peetud istungite arvu ja nende kestust, leiab, et kostja menetluskulud on osaliselt ülemäärased.

Asjas on peetud kokku 3 istungit ja kostja esindajal on kulunud istungiteks ettevalmistumiseks ja neil osalemiseks taotluste järgi kokku 8 tundi. Istungite kestus protokollide järgi on kokku 3 tundi ja 32 minutit. Kohtupraktikas peetakse põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistumisele maksimaalselt 1 tund. Kohus, arvestades istungite arvu ja nende kestust, leiab, et istungiks ettevalmistumise ja neil osalemise põhjendatud ajakulu on 6 tundi ja 30 minutit. Kohtu hinnangul on muudele õigusabitoimingutele kulunud aeg kooskõlas tsiviilasjas esitatuga. Seega on kostjale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 19 tundi ja 40 minutit. Hagejal tuleb hüvitada kostjale õigusabikulud summas 2688 eurot (720 + 1968). Kostja taotleb TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.