JG hagi Osaühingu E vastu alusetult saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.10.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Osaühingu E apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja JG (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Lembit Tedder Kostja Osaühing E (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Kädi Sacik-Korn
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Kinnitada hageja JG ja kostja Osaühingu E vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 JG (isikukood XXXXXXXXXXX) ja OÜ E (registrikood XXXXXXXX) lepivad kokku, et nad lõpetavad kõik omavahelised (sh tsiviilasja nr 2-155775 aluse ja esemega seonduvad) vaidlused selliselt, et OÜ E loobub tingimusteta ning tagasivõtmatult kõigist kuni 28. veebruarini 2017. a tekkinud nõuetest ja pretensioonidest JG vastu ja kõigist kuni 28. veebruarini 2017. a tekkinud nõuetest ja pretensioonidest kõikide isikute vastu seonduvalt sõiduauto XXXXXX parkimisega OÜ E poolt hallatavates parklates, millele vastukaaluks loobub JG kõigist kuni 28. veebruarini 2017. a tekkinud nõuetest ja pretensioonidest OÜ E vastu. 1.2 Pooled kinnitavad, et neil ei ole käesoleva kompromisslepingu jõustumisel ühtegi nõuet ega pretensiooni üksteise vastu ning et ühtegi asjaomast nõuet ei ole loovutatud ka kolmandatele isikutele. Lisaks kinnitab OÜ E, et tal ei ole käesoleva kompromisslepingu jõustumisel ühtegi nõuet ega pretensiooni 1(4)
ühegi isiku vastu seonduvalt sõiduauto XXXXXX parkimisega OÜ E poolt hallatavates parklates ning et ühtegi asjaomast nõuet ei ole loovutatud ka kolmandatele isikutele. Juhul, kui pool eespool toodud kinnitust rikub, kohustub ta hüvitama teisele poolele sellega seonduvalt tekkiva kahju. 1.3 Käesolev kompromissileping ja selle sõlmimise fakt on konfidentsiaalsed, mis ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele. Juhul, kui pool eespool toodud kinnitust rikub, kohustub ta hüvitama teisele poolele sellega seonduvalt tekkiva kahju.
5.Tagastada OÜ-le E apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 50 eurot, OÜ E arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
6.Rahuldada poolte taotlus ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse avalikustamisel arvutivõrgus asendada poolte nimed tähemärgiga ning mitte avalikustada poolte registrikoode ega aadresse.
7.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.JG (hageja) esitas 16.04.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse, millega palus kohustada Osaühingut E (kostja) tagastama alusetult saadud 105 eurot ja hüvitama varalise kahju 835,20 eurot. Hagiavalduse kohaselt parkis sõiduauto numbrimärgiga XXX XXX 07.03.2015 Tallinnas XXX asuvas nn XXX parklas, mida haldab kostja. Kuna auto parkimise eest oli väidetavalt jäetud tasumata, lasi kostja auto teisaldada kinnisesse parklasse. Seejärel esitas kostja hagejale auto teisaldamise akti ja 105 euro suuruse arve teisaldamise eest. Kuna kostja keeldus auto valdust enne arve tasumist hagejale tagastamast, siis maksis hageja arve ära. 25.03.2015 saatis hageja kostjale kirja, milles nõudis alusetult tasutud 105 euro tagastamist ja 835,20 euro suuruse kahju (kohtueelsete õigusabikulude) hüvitamist. Kostja vastas 30.03.2015, et nõue on põhjendamatu. Kostjal ei olnud õigust autot teisaldada ega nõuda hagejalt teisaldamisega seotud kulude hüvitamist. Parkimistingimused ei ole liiklussituatsioonis piisavalt nähtavad, mistõttu need ei ole muutunud lepingu osaks. Parkimistingimuste p 10, mis näeb ette võimaluse auto parkimistingimuste mis tahes rikkumise korral teisaldada, on tühine tüüptingimus. Auto valduse äravõtmine on ebaproportsionaalne meede VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 22 mõttes. Ka auto kinnipidamist võimaldav tüüptingimus on tühine. Kostjal ei olnud õigust autot teisaldada ega kinni pidada ka üürileandja pandiõigust kasutades, kuna tal ei olnud piisavalt suurt (auto väärtusele vastavat) rahalist nõuet hageja vastu. Varasematel parkimiskordadel ei ole tähendust, sest auto mitmes eri parklas parkimine ei ole kestusleping. Kuna nii auto teisaldamine kui ka kinnipidamine olid alusetud, peab kostja VÕS § 1028 lg 1 järgi tagastama
2(4)
teisaldamiskuluna hagejalt saadud 105 eurot. Lisaks peab kostja tasuma hagejale enne kohtumenetlust kantud õigusabikulud 835,20 eurot kui kahjuhüvitise.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Parkimistingimused on parklas paigaldatud nähtavale kohale ja nendega on võimalik enne parkimist tutvuda, seega on need lepingu osa. Hageja autot oli juba enne viimast parkimiskorda neljas erinevas kostja parklas pargitud kaheksa korda ilma selle eest tasumata. Ka viimasel korral oli parkimise eest jäetud tasumata. Hageja on auto vastutav kasutaja, mistõttu tuleb eeldada, et tema sõlmis parkimislepingu kõigil üheksal korral, mille eest kostja võis nõuda leppetrahvi tasumist. Parkimistingimustes on sätestatud, et lepingu rikkumisel on kostjal õigus kohaldada õiguskaitsevahendina auto teisaldamist ning jätta teisaldamisega seotud kulud auto kasutaja kanda. Hageja on leppetrahvid tasunud ja pole neid vaidlustanud ega tagasi nõudnud. Parkimistingimused ei ole tühised tüüptingimused. Kostja ei saa oma õiguste tõhusaks kaitseks kasutada teist poolt vähem piiravaid õiguskaitsevahendeid. Auto teisaldamine ei ole ebaproportsionaalne, sest auto kasutaja rikkus lepingut korduvalt ja kostja hoiatas teda enne auto teisaldamist. Üürileandja pandiõigust ei saa teostada väiksemas mahus, sest auto on tervik. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamise nõude esitamise eeldused ei ole täidetud, sest teisaldamine oli õiguspärane.
3.Harju Maakohus rahuldas 12.10.2015 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 465 eurot (105 euro suuruse teisaldamistasu ja 360 euro suuruse kahjuhüvitise).
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus ei rahuldanud hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet täies ulatuses, ja osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palus ringkonnakohtul teha uue otsuse, millega rahuldada hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue 835,20 euro ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.02.2016 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata.
6.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.26.01.2017 otsusega Riigikohus rahuldas kostja kassatsioonkaebuse ja tühistas ringkonnakohtu 05.02.2016 otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu 12.10.2015 otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 105 euro suuruse teisaldamiskulu ning 360 euro suuruse kahjuhüvitise, ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Maakohtu otsus jõustus osas, millega hagi jäi 475,20 euro suuruse kahju hüvitamise nõude osas rahuldamata. Menetluse käik
8.28.02.2017 esitasid pooled ringkonnakohtule ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Ühtlasi esitas kostja taotluse poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasja lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled avaldavad, et lühendavad kompromissi kinnitava 3(4)
määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani ning et nad soovivad kompromisslepingu ja selle sõlmimise fakti konfidentsiaalsust ning mitteavaldamist kolmandatele isikutele. Ringkonnakohus juhtis e-kirjaga 08.03.2016 poolte tähelepanu asjaolule, et tulenevalt TsMS § 466 lg-st 2 koosmõjus §-ga 462 lg-ga 1 avaldatakse kompromissi kinnitav määrus avalikus andmevõrgus. Pooled avaldasid kohtule 09.03.2017 vastustes soovi, et kohus kohaldaks TsMS § 462 lg-s 2 sätestatut. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte taotlusega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
10.Kostja taotleb kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub taotlus rahuldamisele. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Sellest pool, s.o 50 eurot, tuleb kostjale tagastada.
11.Pooled on taotlenud TsMS § 462 lg-s 2 sätestatu kohaldamist. TsMS § 462 lg 2 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Taotlus on põhjendatud, kuna pooled on avaldanud, et soovivad kompromisslepingu ja selle sõlmimise fakti konfidentsiaalsust ning mitteavaldamist kolmandatele isikutele. Seetõttu tuleb määruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada poole nimed initsiaalide või tähemärgiga ning avalikustada ei tohi poolte registrikoode ega aadresse.
12.Kuna pooled kokkuleppeliselt lühendasid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega, saab käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada 1 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.