Tsiviilasi nr.2-05-21680
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.märts 2006.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-21680
Tsiviilasi
X AS hagi A.D. vastu hoolduslepingu järgse võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Hageja : X AS Hageja volitatud esindaja : E.P. /tl.6/ Kostja : A.D.
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning KomS §13 ning AÕS §75 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3,6 ja §113 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi A.D. vastu täies ulatuses. Välja mõista A.D. hoolduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus summas kaks tuhat nelisada kaheksakümmend üheksa (2 489) krooni 45 senti ja viivis summas kakssada viiskümmend kolm (253) krooni 70 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas kakssada kaheksakümmend (280) krooni; X AS-i kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (28.03.2006.a.).
Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil : Valga linn. Poolte vahel on 05.10.2004.a. sõlmitud hooldusleping, mille alusel osutas hageja eelnimetatud korteri ning selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa osas hooldus- ja kommunaalteenuseid (küte, soe vesi, külm vesi, kanalisatsioon, prügivedu jms.). Hageja kinnitab, et ta on teostanud elamu haldamist, sealhulgas kostjale kuuluva eluruumi hooldamise (hoolduslepingu täitmise) raames tasunud kommunaalmaksed vastavat teenust ostutanud ettevõtetele, kuid kostja on jätnud tasumata hoolduskulud ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Hageja märgib, et perioodil 01.10.2004.a. kuni 30.11.2005.a. jättis kostja hagejale tasumata hoolduskulud ja kommunaalmaksed kogusummas 2 489.45 krooni, millise võlgnevuse koos viivisega summas 253.70 krooni palub hageja kostjalt välja mõista. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 280 krooni. Menetluse käik 07.12.2005.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 28.destembriks 2005.a.. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.9/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti
õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil : Valga linn. Poolte vahel on 05.10.2004.a. sõlmitud hooldusleping, mille alusel osutas hageja eelnimetatud korteri ning selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa osas hooldus- ja kommunaalteenuseid (küte, soe vesi, külm vesi, kanalisatsioon, prügivedu jms.) /tl.3/. Seega eksisteerib poolte vahel tehingul põhinev kohustis, millist täiendavalt reguleerivad allnimetatud materiaalõigusnormid. Materiaalõiguslik põhistus “Korteriomandiseaduse” (KomS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ... . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; RT 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hoolduslepingu /tl.3/ punkt 3.5. sätestab korteriomaniku kohustuse tasuda elamu hooldajale iga kuu maksed vastavalt elamuhooldajalt saadud makseteatistele. Asja materjalidega /tl.4/ on tõendatud, et kostja ei täitnud maksekohustusi nõuetekohaselt ning kostja võlgnevus hageja ees (perioodi 01.10.2004.a. kuni 30.11.2005.a. eest on 2 489.45 krooni). Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe. Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustisi “Võlaõigusseadus”
VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja menetluses on leidnud tõendamist, et kostja ei tasunud hageja poolt esitatud hooldustasu ja kommunaalteenuste arveid ning perioodi 01.10.2004.a. kuni 30.11.2005.a. eest võlgneb hagejale 2 489.45 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt hoolduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumist. VÕS §113 lg.1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hoolduslepingu punkt 3.5. sätestab, et arvete tasumata jätmise või tasumisega viivitamise korral on haldajal õigus nõuda alates jooksvale kuule järgneva kuu 01.kuupäevast viivist 0,2% tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest /tl.3/. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud määrast ja –tingimustest, saades seisuga 01.12.2005.a.viivise suuruseks 253.70 krooni. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ja viivist. Kuna kostja ei täitnud maksekohustusi hageja ees (rikkus kohustust), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist, s.h. võlgnevuse ja viivise väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hoolduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest seisuga 01.12.2005.a. võlguolev summa 2 489.45 krooni ja viivis summas 253.70 krooni, hageja kasuks. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 280 krooni /tl.8/, väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280 krooni.
Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
A.Kaldma kohtunik 28.03.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.