Hageja: Aktsiaselts Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, asukoht Narva mnt 4, 15014 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Aase Xxxx (isikukood 46012150289, e-post [email protected]); Kostja I: Osaühing Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx), seaduslik esindaja juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx); Kostja II: Osaühing Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx), seaduslik esindaja juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx); Kostja III: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, tegelik elukoht teadmata, e-post xxxx).
Asja läbivaatamine
29.08.2016 kohtuistungil, osales hageja aktsiaseltsi Eesti Krediidipank lepinguline esindaja Aase Xxxx; 21.10.2016 kohtuistungil, osales hageja aktsiaseltsi Eesti Krediidipank lepinguline esindaja Aase Xxxx.
RESOLUTSIOON
Võtta vastu hageja Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank 07.12.2015 ja 21.10.2016 esitatud hagist osaliselt loobumise avaldused ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-13-56085 menetlus 152 253,56 euro nõudes. Hagi rahuldada. Välja mõista Osaühingult Xxxx (registrikood xxxx), Osaühingult Xxxx(registrikood xxxx) ja Xxxx(xxxx, isikukood xxxx) solidaarselt Aktsiaseltsi
Eesti Krediidipank (registrikood 10237832) kasuks laenulepingutest nr xxxx ja nr xxxx tulenev võlgnevus 85 056,94 eurot. Välja mõista Osaühingult Xxxx(registrikood xxxx) Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (registrikood 10237832) kasuks viivised ajavahemiku 07.12.2015-21.01.2016 eest summas 6 344, 75 eurot ja alates 22.10.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras täitmata käenduskohustuselt (seisuga 10.03.2017 summas 85 056,94 eurot) kuni kohustuse täitmiseni. Välja mõista Xxxx(isikukood xxxx) Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (registrikood 10237832) kasuks viivised ajavahemiku 07.12.2015-21.01.2016 eest summas 6 344, 75 eurot ja alates 22.10.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras täitmata käenduskohustuselt (seisuga 10.03.2017 summas 85 056,94 eurot) kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 6.1 Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 6.2 Rahuldada hageja 07.12.2015 ja 21.10.2016 taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks summas 350 eurot seoses hagist osalise loobumisega. Selleks kanda 350 eurot Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank maksekontole . 6.3 Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulu hüvitamiseks 1 550 eurot (riigilõiv). Otsus saata menetlusosalistele ja otsuse resolutsiooni p 6.2 täitmiseks vajadusel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Toimetada käesolev otsus kostjatele kätte ka väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Aktsiaselts Eesti Krediidipank (hageja) esitas 26.11.2013 Harju Maakohtule hagi osaühingu Xxxx (kostja I), osaühingu Xxxx(kostja II) ning Xxxx(kostja III, akronüüm: SEK) vastu võlgnevuse 228 971,89 euro ja viivise väljamõistmiseks. Pärast Harju
Maakohtu 02.12.2013 kirjas viidatud puudustele hagis, esitas hageja 09.12.2013 täpsustused hagile.
2.Harju Maakohtu 18.12.2013 määrusega võeti hagi menetlusse (I kd, lk 78-79). Kostjad vastasid hagile 26.03.2015 (I kd, lk 109-112). Hageja esitas 07.12.2015 arvamuse kostjate vastusele ning loobus osaliselt hagist.
3.Kohtuistung toimus 29.08.2016, kus osales hageja lepinguline esindaja. Hageja esitas kohtuistungil viivise arvestuse ja menetluskulude nimekirja.
4.Kohtuistung toimus 21.10.2016, kus osales hageja lepinguline esindaja. Hageja esitas kohtuistungil avalduse nõudest osaliseks loobumiseks, viivise arvestuse ja menetluskulude nimekirja. Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
5.Lõpliku nõudena palub hageja: − mõista solidaarselt kostjatelt välja 85 056,94 eurot; − mõista kostjalt II välja 21.10.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintress 6 344,75 eurot ja alates 22.10.2016 viivitusintress seadusjärgses määras täitmata käenduskohustuselt kuni kohustuse täitmiseni; − mõista kostjalt III hageja kasuks 21.10.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintressid 6 344,75 eurot ja alates 22.10.2016 viivitusintress seadusjärgses määras täitmata käenduskohustuselt kuni kohustuse täitmiseni;
6.07.12.2015 ja 21.10.2016 avaldustega loobus hageja osaliselt oma nõuetest kostjate vastu.
7.Hagi alusena toob hageja esile järgmist: − Hageja ja kostja I sõlmisid 10.10.2007 laenulepingu nr xxxx (edaspidi Leping 1), mille alusel sai kostja I laenu summas 76 693,98 eurot (1 200 000,00 EEK). Lepingut 1 muudeti 22.11.2008 ning lepiti kokku laenusummas 73 498,40 eurot (1 150 000,00 EEK). Kostja I sai reaalselt laenu 73 498,40 eurot (II kd lk 45, 21.01.2016 kohtuistungi protokoll). Kostja I kohustus laenu tagastama koos intressiga vastavalt lepingus 1 kokkulepitule. 17.06.2010 sõlmitud kokkuleppega määrati laenu tagasimakse tähtpäevaks hiljemalt 25.11.2010 (I kd, lk 75). Kostja I poolt on kohustus täies ulatuses täitmata. − Lepingust 1 tulenevate kostja I kohustuste tagamiseks sõlmisid hageja ja SEK 22.10.2008 käenduslepingu, mille kohaselt vastutab SEK kõigi lepingust 1 tulenevate kostja I kohustuste eest I (KÄ 1.1). Vastutuse rahaline maksimumsumma on 63 911,65 eurot (1 000 000 EEK). Täiendavalt sõlmisid hageja ning kostja II 24.09.2009 käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja II kõigi lepingust 1 tulenevate kostja I kohustuste eest (KÄ 1.2). Vastutuse rahaline maksimumsumma on 127 823,30 eurot
(2 000 000 EEK).
− Hageja ning kostja 1 sõlmisid 17.10.2006 laenulepingu nr xxxx (edaspidi Leping 2), mille alusel sai kostja I laenu summas 239 668,68 eurot (3 750 000,00 EEK). Lepingut 2 muudeti 22.11.2008. Kostja I kohustus laenu tagastama koos intressiga vastavalt lepingus 1 kokkulepitule. 17.06.2010 sõlmitud kokkuleppega määrati laenu tagasimakse tähtpäevaks hiljemalt 25.11.2010 (I kd, lk 22). Kostja I on tagastanud laenu 3 733,07 eurot.
− Lepingust 2 tulenevate kostja I kohustuste tagamiseks sõlmisid hageja ja SEK 22.10.2008 käenduslepingu, mille kohaselt vastutab SEK kõigi lepingust 2 tulenevate kostja I kohustuste eest (KÄ 2.1). Vastutuse rahaline maksimumsumma on 63 911,65 eurot (1 000 000 EEK). Täiendavalt sõlmisid hageja ning kostja II 24.09.2009 käenduslepingu (KÄ 2.2), mille kohaselt vastutab kostja II kõigi lepingust 2 tulenevate kostja I kohustuste eest. Vastutuse rahaline maksimumsumma on 127 823,30 eurot
(2 000 000 EEK).
− Lepingust tulenevaid kohustusi kostja I kohaselt ei täitnud. Hageja esitas kostjale I korduvalt nõudeid lepingutest 1 ja 2 tulenevate kohustuste täitmise kohta, samuti teavitas hageja kostjat II ja III asjaolust, et kostja I on rikkunud lepingu 1 ja 2 laenusumma tagasimakse kohustust. Kostjad ei ole võlgnevusi ei tasunud. Hageja nõuab käesolevaga lepingu 1 ja 2 täitmist kostjatelt. − Laenulepingute täitmine oli tagatud Xxxx(Xxxx, registriosa xxxx), Xxxx(registriosa xxxx), xxxx (registriosa xxxx), xxxx (registriosa xxxx) ja xxxx (registriosa xxx) asuvatele kinnistutele seatud hüpoteekidega ning käendustega.
8.07.12.2015 Harju Maakohtule esitatud menetlusdokumendis hageja ei nõustu kostjate vastuväidetega rikkumise vabandatavusest seostatuna vääramatu jõu mõjuga. Kostja I võttis ärilaenu, mille kasutamise sihtotstarve oli investeering kinnisvara arendusse. Sellises valdkonnas ja sellise äriplaaniga tegutsevalt ettevõtjalt tuleb eeldada, et ta arvestab äriplaani ellu rakendamise perioodil ja laenukohustuse täitmise perioodil võimalike muudatustega nii kohalikul turul kui ka majanduse tsüklilisusega üldiselt. Majanduslangus ei ole asjaolu, mille saabumist ei võinud (ei pidanud) ettevõtja mõistlikult kaalutledes ette nägema.
8.Hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise sisuks on laenusaaja krediidivõimelisuse hindamine lepingueelses olukorras, selleks vajaliku teabe nõudmine ning laenusaajaga võimalike riskide selgitamine. Vastutustundliku laenamise nõude täitmine ei ole käsitatav laenusaaja hilisema maksevõime tagamisena. Vastutustundliku laenamise nõude rikkumisena ei käsitata selliste asjaolude ilmnemist, mis ei ole krediidiandja otsese kontrolli all ja millega kaasnevad riskid on krediidi andmisele ja võtmisele olemuslikud. Sellisteks riskideks on muu hulgas majanduskeskkonna muutused; võimalikud hilisemalt võetud finantskohustused; äriplaanist mitte kinnipidamine jmt.
9.Hageja nõuab kostjatelt viivist seaduses sätestatud määras alates 07.12.2015 kuni kohustuse täieliku täitmiseni (I kd, lk 155).
10.Hageja menetluskulud on riigilõiv 1 900 eurot (tasutud 22.11.2013, I kd, lk 55). Hageja palub tagastada 1⁄2 riigilõivust, mis vastab hagist loobumise hinnale (700 euro), s.o tagastamisele kuulub 350 eurot. Tagastatava riigilõivu palub hageja kanda kontole nr EE864204290400000102. Kostjate vastuväited hagile
11.26.03.2015 Harju Maakohtule esitatud kostjate ühises vastuses vaieldakse hagile vastu ja palutakse jätta see rahuldamata (I kd, lk 109-112). Kostjad ei vaidle vastu hagis toodud asjaoludele selles osas, et laenulepingud ja käenduslepingud sõlmiti hagis toodud kuupäevadel ja tingimustel ning kostja I on laenu saanud. Kostjad ei vaidle vastu ka laenulepingu tagamiseks seatud hüpoteekidele. Samuti ei vaidle kostjad vastu sellele, et laenud on tagastamata. Küll aga toovad kostjad esile, et: -
2013 Müüdi enampakkumisel kinnistu Xxxx hinnaga 105 000 eurot.
-
24.04.2014 müüdi enampakkumisel hageja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistu Xxxxhinnaga 54 560 eurot.
-
25.09.2014 müüdi kinnistu Xxxxhinnaga 63 000 eurot ja
-
Samal kuupäeval müüdi ka Xxxxkinnistu hinnaga 57 960 eurot.
-
Müümisel on kinnistu Jõhvika 18.
Lisaks on kostjad 1 tasunud hagejale intresse kokku summas 80 166,78 eurot (I kd, lk 113-136). Seetõttu leiavad kostjad, et nõue nende vastu on suuremas osas alusetu. Kostjad toovad esile, et 2008. aastal tabas maailma võla-ja kinnisvara kriis, mille tagajärjel sattus kostja I majandusraskustesse. Kohustuste rikkumine on vabandatav vääramatu jõu tõttu.
12.Lisaks on hageja eiranud Eesti panganduses alates 01.01.2007 kehtima hakanud vastutustundliku laenamise põhimõtteid (ründav positsioon, täiendavad nõudmised, sõnaselge teavitamata jätmine laenu tagasimaksmata jätmise tagajärgedest jms).
13.Hageja on saanud laenulepingute ja käenduslepingute alusel kokku 360 686,78 eurot. Kostja I ja hageja vaheliste laenulepingute kogusumma oli 313 167 eurot. hageja on saanud kostjalt I täiendavat tulu intresside näol 47 519,78 eurot.
14.Kostjatel menetluskulud puuduvad. Kostja taotlevad menetluskulude jätmist poolte endi kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
I
15.Esmalt lahendab kohus hageja 07.12.2015 ja 21.10.2016 avaldused nõudest osalise loobumise kohta.
16.07.12.2015 esitas hageja hagist osalise loobumise avalduse (I kd, lk 150-155), märkides järgmist: -
Leping 2 alusel kostjale I antud laenust 239 688,68 eurot (tagastamise tähtaeg 25.11.2010) on ajavahemikus 17.11.2008-02.07.2009 tagastatud 3 722,07 eurot.
-
Leping 1 alusel kostjale I üle antud 73 498,40 eurost (tagastamise tähtaeg 25.11.2010) ei ole tagastatud midagi.
-
Täitemenetluse käigus realiseeritud hüpoteegi (XxxxXxxx) arvelt laekus 06.12.2013 hagejale 96 923,34 eurot (I kd, lk 230), mille tõttu luges hageja Lepingu 2 osas täidetuks summas 61 360,77 eurot (+ intressid 15 773,65 eurot) ja Lepingu 1 osas täidetuks 19 112,37 eurot (+ intressid 664,55 eurot).
-
Hagi esitamise ajal 26.11.2013 oli laenu tagastamise nõue 228 971,87 eurot ja viivisenõue 21 028,13 eurot.
-
Lisaks on täitemenetluse käigus laekunud hagejale veel kinnistu Xxxxmüügist 12.05.2014 summa 48 907,65 eurot (I kd, lk 231), kinnistu Xxxxmüügist 24.10.2014 summa 58 456,39 eurot ja kinnistu Xxxxmüügist 51 8822,15 eurot (I kd, lk 232).
17.Eeltoodut arvestades on hageja nõue kostja I vastu summas 90 813,81 eurot ning hageja loobub kostjatelt solidaarselt 37 009, 49 euro väljamõistmisest, kostjalt I ja II solidaarselt 75 633,27 euro väljamõistmisest ja kostjalt II 46 543,43 euro väljamõistmisest.
Hageja nõudeks 07.12.2015 nõudest osalise loobumise avalduse kohaselt jäi: a. Mõista välja kostjatelt solidaarselt 90 813,81 eurot; b. Mõista kummaltki käendajalt (kostja II ja SEK) välja viivis seadusjärgses määras alates 07.12.2015 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
18.Avaldus on kostjatele kätte toimetatud 22.12.2015 ja 13.01.2016 ja 12.04.2016 kostjate endi poolt kohtule 26.03.2015 saadetud menetlusdokumendis toodud e-posti aadressil ja avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (avaldamise kuupäev 30.08.2016, II kd, lk 32). Kostjad hageja 07.12.2015 hagist osalise loobumise avaldusele ei reageerinud.
19.Harju Maakohtu 21.10.2016 istungil esitas hageja täiendava nõudest osalise loobumise avalduse (II kd, lk 41-43), viivise arvestuse ja menetluskulude nimekirja. Täiendava nõudes osalise loobumise tingis viimase hageja nõude tagatiseks olnud hüpoteegi realiseerimine täitemenetluses (kinnistu Jõhvika 18), mille arvelt laekus 13.10.2016 hagejale 5 780,87 eurot (II kd, lk 44).
20.21.10.2016 kohtuistungil täpsustas hageja, et pärast viimase kinnistu müüki on tagastamata laenuosa 85 056,94 eurot, millest lepingu 1 laenujääk moodustab 26 529, 26 eurot ja Lepingu 2 laenujääk 58 527,68 eurot.
21.Seadusjärgne viivisearvestus 07.12.2015 kuni viimase kinnistu müügini 14.10.2016 (311 päeva / 10,98 eurot päevas) on 6 213,78 eurot ning 15.10.2016 kuni 21.10.2016 (7 päeva / 18,71 eurot päevas) on 130,97 eurot. Kokku 6 344,75 eurot. Viivisemäär kogu perioodi jooksul 0,022% päevas.
22.Seega 21.10.2016 kohtuistungil menetles kohus hageja järgmist nõuet: 1) Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 85 056,94 eurot; 2) Välja mõista kostjalt II 21.10.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6 344,75 eurot ja alates 22.10.2016 viivis seadusejärgses määras kuni kohustuse täieliku täitmiseni; 3) Välja mõista SEK-lt 21.10.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6 344,75 eurot ja alates 22.10.2016 viivis seadusejärgses määras kuni kohustuse täieliku täitmiseni; 4) Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda; 5) Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulu 1 550 eurot (s.o riigilõiv).
23.Kostjad istungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest ei teatanud ega ole ka muul viisil menetluses pärast 26.03.2015 hagile esitatud vastust, menetluses osalenud.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus.
25.Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse hagist osaliseks loobumiseks ning selles sisalduvad taotlused leiab, et loobumine tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus nõudest loobutud osas lõpetada. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks.
II
26.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse, kostja vastuväited ja hageja seisukohad neile, uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus solidaarselt kostjate kanda.
27.TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Asjaolud, mis pooled on kohtu ette toonud ja mille üle puudub vaidlus ning mis kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, on fikseeritud käesoleva otsuse punktis 7 - kostjad ei ole neile asjaoludele vastu vaielnud. Laenulepingute täitmise tähtpäev saabus 25.11.2010. Vaidlust ei ole selles, et kõik laenulepingu muudatused on allkirjastatud ja aktsepteeritud ka käendajate poolt. Samuti pole vaidlust selles, et kostja I sõlmis laenulepingud oma majandus- ja kutsetegevuses ning laenulepingute sõlmimise ajal ja ka täna, on SEK nii kostja I kui ka kostja II ainuosanik ja juhataja (I kd, lk 61-62).
28.Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid ka sellele, et : - Täitemenetluse käigus realiseeritud hüpoteegi (XxxxXxxx) arvelt laekus 06.12.2013 hagejale 96 923,34 eurot (I kd, lk 230), mille arvelt luges hageja Lepingu 2 osas täidetuks summas 61 360,77 eurot (+ intressid 15 773,65 eurot) ja Lepingu 1 osas täidetuks 19 112,37 eurot (+ intressid 664,55 eurot). -
Lisaks on täitemenetluse käigus laekunud hagejale veel kinnistu Xxxxmüügist 12.05.2014 summa 48 907,65 eurot (I kd, lk 231); kinnistu Xxxxmüügist 24.10.2014 summa 58 456,39 eurot ja kinnistu Xxxxmüügist 51 8822,15 eurot (I kd, lk 232) ning kinnistu Xxxxmüügist 13.10.2016 summa 5 780,87 eurot (II kd, lk 44).
29.Kostjad ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja on laekunud summades esmalt lugenud rahuldatuks viivsenõude, seejärel osaliselt vähemtagatud nõude kostja I vastu, seejärel osaliselt vähemtagatud nõude kostjate I ja II vastu ning siis osaliselt kõigi kostjate vastu esitatud nõude (I kd, lk 152).
30.Kostjateväide on, et hageja nõue ei saa olla nii suur, kuna tagatiseks olnud ja hüpoteegiga koormatud kinnistud on võla katteks müüdud ning lisaks on kostja I tasunud pangale intresse kokku 80 166,78 eurot. Kohtu hinnangul ei anna need väited alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja on arvestanud hüpoteekide realiseerimisest saadud summadega ning need võlanõudest maha arvanud. Kostjad ei ole vaielnud vastu kinnisvara müügist hagejale laekunud summade suuruse üle. Samuti ei väära hageja nõuet kostja I poolt intressi maksmine - see oligi laenulepingute järgi kostja I kohustus (lisaks laenu tagastamisele). Laen on kulukas finantstoode - teise isiku raha kasutamise eest tuleb tasu maksta lisaks sellele, et saadud laen tuleb tagastada.
31.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3). Käesoleval juhul ei ole kostja I täinud laenulepingutest tulenevaid kohustusi ja kostjad II ja III käenduslepingutest tulenevaid kohustusi ei õigel ajal ega õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning lg 2 alusel on hagejale seetõttu õigus kasutada mitut õiguskaitsevahendit korraga, mida hageja on ka teinud - nõudnud lepingu täitmist ja täitmisega viivitamise eest viivist. Need õigused on hagejal ka VÕS § 108 lg 1 ja 113 lg 1 alusel.
Muid vastuväiteid hageja esitatud nõude suurusele ei ole kostjad esitanud. Hageja on 21.01.2016 kohtuistungil märkinud, et on põhivõla arvutuses eksinud, kuid eksinud kostjate kasuks. Hageja nõuet muuta ei soovi. III
32.24.09.2009 hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu (KÄ 1.2) p 4 ja 5 kohaselt vastutab käendaja kostja I ja hageja vahel sõlmitud Lepingust 1 tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest panga (hageja) ees solidaarselt arvestusega, et käendaja vastutuse piirmäär on 2 000 000 EEK ehk 127 828,2 eurot (I kd, lk 24). 22.10.2008 hageja ja kostja III vahel sõlmitud käenduslepingu (KÄ 1.1) p 4.5 kohaselt vastutavad kostja I ja SEK panga ees Lepingust 1 tulenevate kohustuse mittetäitmise korral solidaarselt arvestusega, et käendaja vastutuse piirmäär on 1 000 000 EEK ehk 63 914 eurot (I kd, lk 26).
33.23.09.2009 hageja ja kostja II vahel sõlmitud KÄ 2.2 p 4 ja 5 on analoogilised käenduslepinguga KÄ 1.2 (I kd, lk 48) ning ka KÄ 2.1 on analoogiline KÄ 1.1-ga (I kd, lk 50).
34.Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad VÕS § 150 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. See tähendab, et kõik kaaskäendajad vastutavad põhivõlgniku kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Nõude rahuldanud käendajale läheb võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu rahuldatud ulatuses üle (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12). Seega vastutavad kostja II ja III hageja ees Lepingu 1 ja 2 mittetäitmisest tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest solidaarselt, kumbki oma piirmäära ulatuses. Käendajate vastutuse aluseks on VÕS § 145 lg 1 ja hageja ning kostja II ja kostja III vahel sõlmitud käenduslepingud.
35.Kohus ei nõustu kostjate väitega, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjad ei ole toonud esile asjaolusid, mis kinnitaks, et laenu andmise ajal 2006 aastal oli kostja I varatu või esinesid muud asjaolud, mis viitasid üheselt sellele, et kostja I ei suuda laenu tagasi maksta. Vastupidi – laenude tagatiseks on seatud hüpoteek 5-le kinnistule, laen on tagatud käendustega ning puudus põhjus arvata, et hageja pole kontrollinud kostja I tausta või et kostja I pole võimeline laenu tagasi maksma. Ka kostjad ise on kinnitanud, et laenu tagastamise võime langes alles aastaid hiljem seoses üleilmse majanduskriisiga, mitte seetõttu et laen anti isikule, kus juba laenu andmise hetkel ei oleks olnud võimeline seda tagasi maksma. Liiatigi on majanduskriisi haripunktist möödunud enam kui 5 aastat ning sellele tuginemine ei ole enam asjakohane. Krediidiasutusel on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus laenulepinguid sõlmides, aga mitte käenduslepingute puhul (RKTKo nr 3-2-1-157-14, p 11). Seega ei saa kostja II ja III sellele tugineda.
36.Professionaalsel laenuandjal on VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus hinnata laenutaotleja krediidivõimet (vt RKTKo nr 3-2-1-169-13, p 21). Samuti on laenuandjal VÕS § 14 lg-st 2 tulenev olulisest informatsioonist teavitamise kohustus. Kui laenuandja laenusaaja krediidivõimet ei hinda või rikub teavitamiskohustust, võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel (vt RKTKo nr 3-2-1-136-12, p 25). Käesoleval juhul ei ole kostjad kostja I krediidivõimelisust laenu saamise ajal, kahtluse alla seadnud. Vaidlust ei ole olnud selles, et SEK on nii kostja I kui ka kostja II ainuosanik ja ainuke juhatuse liige on olnud nii laenu saamise ajal, kui ka täna. Seega hagejal ei ole laenusaaja ja käendajate osas teavitamiskohustust sisuliselt võimalik rikkuda. Samuti ei ole käendajad esitanud ei kahju hüvitamise nõuet ega tasaarvestamise avaldust.
37.Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista Lepingu 1 alusel võlgnevus 26 529,26 eurot ja Leping 2 alusel võlgnevus 58 527,68 eurot.
38.Kohus rahuldab ka käendajate vastu suunatud viivisenõude. VÕS § 142 lg 1, § 145 lg-d 1 ja 2 kehtestavad käendaja vastutuse ja selle ulatuse põhivõlgniku kohustuse täitmise ehk käendatava kohustuse täitmise eest. Eeltoodu ei piira aga käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest. Käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-21-136-12, p 15; tsiviilasjas nr 3-2-1-8-13). Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest.
39.Hageja nõuab kostjatelt II ja III kummaltki oma käenduskohustuse täitmisega viivitamise eest viivist alates 07.12.205 kuni 21.10.2016 summas 6 344,75 eurot (viivisemääraga vastavalt VÕS § 113 lg 1) ja alates 22.10.2016 seaduses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel kuulub viivisenõue rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine ning riigilõivu tagastamine
40.TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 2 alusel on hagi hind 98 230,84 eurot (võla jääk 85 056,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6 344,75 eurot ning edasiulatuv viivis 12 kuud 6 829,15 eurot).
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
42.Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, siis kannab ta TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
43.Käesolevas asjas on hageja nõudest osaliselt loobunud, sest pärast hagi esitamist on täitemenetluse käigus kostja I hageja nõude osaliselt rahuldanud. Sellel põhjusel ning kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad kostjad menetluskulude hagejale hüvitamise eest solidaarselt.
44.Hagiavalduse esitamisel tasus hageja 22.11.2013 riigilõivu 1 900 eurot (I kd, lk 55). TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja taotleb riigilõivu osalist tagastamist summas 350 eurot, kuna nõudest osalise loobumise tõttu on ta tasunud riigilõivu 700 eurot enam. Tulenevalt eeltoodust tagastab kohus hageja taotlusel riigilõivu summas 350 eurot Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank maksekontole.
45.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on tasutud ja tagastamisele mittekuuluv riigilõiv 1 550 eurot (s.o 1 900 – 350). Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 ja § 139 loeb kohus riigilõivu põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv 1 550 eurot.
46.Kohus märgib, et seisuga 10.03.2017 on nii kostja I kui ka kostja II osas äriregistris kustutamishoiatus.