Ele Liiv (eesistuja), liikmed Liis Arrak, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.03.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-4370
Tsiviilasi
AS-i Vennad-Dahl hagi Ecoheat OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.10.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 822,33 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ecoheat OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Vennad-Dahl (registrikood 10056846), esindaja Sergei Desjatnikov Kostja Ecoheat OÜ (registrikood 11515309), esindaja Dmitri Nipadistov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 28.10.2016 otsus muutmata ja Ecoheat OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Poolte apellatsiooniastme menetluskulud jäävad Ecoheat OÜ kanda.
3.Mõista Ecoheat OÜ-lt välja menetluskulude hüvitis summas 200 eurot AS Vennad-Dahl kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 1(7)
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Vennad-Dahl (hageja) esitas 17.03.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Ecoheat OÜ (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6447,85 eurot, viivise 4374,48 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid Vennad-Dahl AS ja Ecoheat OÜ 12.06.2009 kaubamüügilepingu nr 2009/19. Toodete eest tasumiseks esitas hageja kostjale arved 936296, 936765, 936766, 936770, 936844, 936890, 936909, 936942, 937121, 937329, 937404, 937857, 938113, kokku summas 6447,85 eurot. Arved on kostja poolt tasumata. Kaubamüügilepingu nr 2009/19 tüüptingimuse p 5.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda tasumistähtaja ületamisel viivist 0,15% päevas. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 16.11.2014. Kostja võlgneb hagejale koos viivistega seisuga 25.02.2016 10 822,33 eurot, millest põhisumma on 6447,85 eurot ja viivis 4374,48 eurot.
3.Tulenevalt kostja vastuväidetest märkis hageja, et kostja esitas hagejale pretensiooni ja nõudis hagejalt kahju hüvitamist 14 290,11 eurot. Kostja pretensioon on tootja SIA Evopipes poolt lahendatud, kuna viimane maksis kostjale 34 000 eurot. SIA Evopipes on hagi esitamise ajaks lõpetanud kõigi kostja kahjunõuete menetlemise. 16.12.2015 kirjas lubas kostja, et maksab 2015 detsembris arvestatava osa oma võlgnevusest ära. Kostja esitatud seisukohad ja dokumendid ei puuduta hagis märgitud arvete järgi kostjale tarnitud tooteid. Tasumata arvetest tulenevad tehingud toimusid 2014. aastal, kostja aga viitab asjaoludele, mis leidsid aset 2011-2013. aastal. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja kinnitas vastuväites, et hageja ja kostja sõlmisid 12.09.2009 müügilepingu. Hageja tarnis kostjale ca 20 km maaküttetorustikku, mida kostja kasutas oma majandustegevuses. Alates 2012. a hakkasid kostja kliendid esitama pretensioone torustiku kohta ning uurimise käigus selgus, et tõenäoliselt oli tegemist praaktootega. Kostja esitas hagejale 27.02.2015 kirjaliku pretensiooni ning 17.03.2015 toimunud hageja, tootja SIA Evopipes ja kostja vahelisel koosolekul otsustati, et SIA Evopipes ja Ecoheat OÜ vaatavad esimesel võimalusel koos läbi, millised täiendavad tõendusmaterjalid on vaja Ecoheat OÜ poolt esitada, et SIA Evopipes saaks kahjunõudeid menetlema hakata ning nende põhjendatusele mõistliku aja jooksul omapoolse hinnangu anda; konkreetne kahjude hüvitamise ja võlgnevuse tasumise kord (võimalik osaline või täielik tasaarveldus) lepitakse kokku peale seda, kui SIA Evopipes on andnud omapoolse hinnangu, kas ja millises mahus on kahjunõuded nende hinnangul põhjendatud ning kuuluvad hüvitamisele. Kostja ei pea hagejale tasuma toodete eest nii kaua, kuni pole lõplikult lahendatud tema pretensioon. Hagejalt tarnitud ning erinevatel ehitusobjektidel kasutatud praaktorustik on tekitanud kostjale ülisuure kahju, mille kõrvaldamisega tegeletakse siiani. Kohustuse täitmisest keeldumise õiguse olemasolu tähendab automaatselt ka seda, et täitmisest keeldumiseks õigustatud pool ei sattu oma kohustuse täitmisega viivitusse, kuna kohustus ei ole sissenõutav. Seega ei saa hageja kostjalt nõuda viivist kuni vaidluste lahendamiseni maaküttetorustiku tootja Evopipes SIA-ga.
2(7)
Täiendavas vastuses märkis kostja, et täiendab oma pretensiooni hageja hagis nimetatud arvete 936296, 937857, 938113 alusel müüdud toodete osas, kuna müüdud torustik oli ebakvaliteetne. Maakohtu lahend
6.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 6447,85 eurot, viivise 4374,48 eurot ning menetluskulude katteks 1300 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud korras. Kostja menetluskulud jättis kohus tema enda kanda.
7.Maakohtu lahendi kohaselt on kostja keeldunud VÕS § 111 lg 1 ja § 110 lg 1 järgi vaidlusaluste arvete alusel tarnitud toodete eest tasumast põhjusel, et need ei vasta lepingu tingimustele kuni teine pool on oma pretensioonid rahuldanud (st kohustuse täitnud). Kostja ei ole tuginenud VÕS § 222 lg 1, 2 ja § 222 lg 5. Kuna pooled sõlmisid 12.09.2009 lepingu, millega hageja tarnis kostjale torustikku ja mille eest pidi kostja hagejale tasuma müügihinna, siis on poolte vahel sõlmitud müügileping VÕS § 208 järgi.
8.Hagejale 27.02.2015 dateeritud kostja pretensioonist nähtub, et hageja tarnitud tooted, mille kohta esitas hageja kostjale arved nr 906829, 909079, 410301 ja 909311, olid puudustega ning kostja nõudis hagejalt kahju hüvitamist 14 290,11 eurot. Hageja, tootja SIA Evopipes ja kostja vahelisest 12.03.2015 e-kirjavahetusest nähtub, et nad leppisid kokku seoses kostja 27.02.2015 esitatud kahjunõude/pretensiooniga, et arutatakse läbi võimalikud kahju suurused ja kuidas need hüvitatakse. Kostja poolt kohtule esitatud fotod, kliendi avaldused 15/08/16, 15/11/14 kostjale, esitatud arved nr 41030 (31.05.12), nr 909311 (17.056.13), kahju arvestus, plaan, pinnasekollektori vastuvõtmise-üleandmise akt 01.10.2013 kinnitavad kostja väiteid, et hageja rikkus lepingut VÕS § 217 lg 1 tähenduses sellega, et tarnis/müüs kostjale praaktooteid, mille kohta oli esitatud arved nr 906829, 909079, 410301, mitte aga hagi aluseks olevad arved. Kostja poolt täiendava vastusega esitatud hageja arved nr 410301 ja nr 909311 on märgitud juba kostja pretensioonis 27.02.2015, mille suhtes on hageja, kostja ja tootja lahendust otsinud. Hellerheina tn 35 kohta koostatud kahjuarvestus on tehtud 2014. a enne 27.02.2015 esitatud pretensiooni ning ei nähtu, et see oleks seotud mõne hagi aluseks oleva toodete kohta esitatud tasunõude arvega. Kollektori üleandmise akt 01.10.2013 on tehtud aasta enne hagi aluseks olevate tarnitud toodete arvete (mis pärinevad oktoobrist ja novembrist 2014) esitamist ja kuskilt ei nähtu, et need oleks just need puudustega tooted, mille eest tasumist nõuab hageja hagis. Esitatud fotod seda samuti ei tõenda. Kostja on eelmärgitud tõenditega tõendanud, et hageja tarnis/müüs puudustega tooteid arvete nr 906829, 909079, 410301, 909311 järgi, kuid tõendamata on kostja väited, et hageja oleks rikkunud lepingut nende toodete osas, mille kohta on esitatud kostjale tasumiseks arved nr 936296, 936765, 936766, 936770, 936844, 936890, 936909, 936942, 937121, 937329, 937404, 937857, 938113 ja milledest kolme (nr 936296, nr 937857, nr 38113) kohta esitas kostja pretensiooni oma täpsustatud vastuses (06.10.2016). Hageja on tõendanud kostja 16.12.2015 e-kirjaga, et kostja on saanud tootjalt puudustega toodete eest kompromissraha 34 000 eurot. Sellega on hageja tõendanud, et kostja 27.02.2015 kahju hüvitamise pretensioon on rahuldatud, seejuures puudutas pretensioon hoopis teiste arvete järgseid tooteid, mitte neid, mille kohta on esitatud haginõude aluseks olevad tasumata arved. Lisaks on hageja tõendanud, et kostja on kinnitanud samas e-kirjas, et maksab võla ära. Kuna kostja pretensioonid, fotod, akt, plaan, kliendi nõuded, e-kirjavahetus ja kostja täiendava vastusega esitatud arved ei puuduta hagi nõude aluseks olevaid tooteid, mille eest tasumist hageja
3(7)
nõuab, ning kuna kostja on tõendanud, et muude arvete (pretensioonis nimetatud) järgsete puudustega toodete eest on kostjale kahju hüvitatud ja kostja on detsembris 2015 kinnitanud, et maksab võla ära, ei ole kostjal alust VÕS § 110 lg 1 ja § 111 lg 1 järgi keelduda tasumast nende tarnitud toodete eest, mille tasumist hageja hagis nõuab, sest see on vastuolus VÕS § 111 lg 3 ja § 6 tuleneva hea usu põhimõttega (arved 936296, 936765, 936766, 936770, 936844, 936890, 936909, 936942, 937121, 937329, 937404, 937857, 938113).
9.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kostjal VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2 ja § 208 lg 1 alusel müügilepingut täita ja tasuda tarnitud toodete eest ning seetõttu on alusetu kostja väide, et ta pole tasumisega viivituses. Vaidlus puudub selles, et hagis nimetatud arvete järgi on kostjal tasumata kokku 6447,85 eurot. Samuti puudub vaidlus viivise arvestuse üle, mistõttu arvete tasumata jätmise eest on viivis kokku 4374,48 eurot.
10.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel kostja kanda ning kostjalt tuleb välja mõista hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 1300 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud korras. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
11.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud.
12.Maakohus on jätnud kostja poolt esitatud tõendid ja seisukohad täies ulatuses hindamata. Kohus on asjas kogutud tõendeid hinnanud väidetavalt kogumis ja vastastikuses seoses, kuid kohtuotsuse põhjendavas osas ei ole see tuvastatav.
13.Maakohus on asunud ekslikule seisukohale, et puudustega toodete eest on kostjale kahju hüvitatud. Kostja on hüvitise saanud osaliselt. Praaktoodet kasutati üle Eesti erinevatel objektidel ning probleeme tuleb siiamaani, mis oli kostja poolt tõendatud 15.08.2016 aadressilt Vabarna tee 60, Tallinn laekunud kliendi avaldusega. Maakohus on jätnud tõendi tähelepanuta. Praaktoote tootja hüvitab kahju objektide kaupa, mitte ühe kompensatsioonisumma maksmisega kõigi objektide eest. Seega tegeletakse probleemide lahendamisega ka praegusel ajal.
14.Maakohus on ekslikult leidnud, et kostjal ei ole VÕS § 110 lg 1 ja § 111 lg 1 järgi alust keelduda tasumast nende tarnitud toodete eest, mille tasumist hageja hagis nõuab, sest see on vastuolus VÕS § 111 lg 3 ja § 6 tuleneva hea usu põhimõttega (arved 936296, 936765, 936766, 936770, 936844, 936890, 936909, 936942, 937121, 937329, 937404, 937857, 938113). Tooted, mis soetati vastavalt eelmärgitud arvetele, olid ostetud koos paljude teiste kaupadega ühe kaubamüügilepingu nr 2009/19 raames ning praakkauba müük kostjale on hageja poolne lepingu oluline rikkumine. Kaubamüügilepingu tüüptingimuse punkti 4.1 kohaselt müüja kinnitas, et kauba kvaliteet vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Maakohus tõlgendas vääralt poolte õigussuhet, eraldades hagis märgitud arved teistest lepingu alusel ostetud kaupadest. Kuna hageja ostis tootjapoolse praagiga maaküttetoru, siis praagiga maaküttetoru kasutamisega seotud kahjude eest vastutab hagejale praaki müünud firma. Müügilepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Kauba vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise puhul võib ostja keelduda lepingu järgi sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni müüja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele
4(7)
mittevastava asja või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.
15.Maakohus on põhjendamatult kostjalt välja mõistnud viivise. TsMS § 351, § 400 lg 5 ja § 401 lg 1 sätestavad kohtu selgitamiskohustuse. Kohus peab võlgnikule selgitama tema vastu esitatud viivisenõude õiguslikku kvalifikatsiooni koos seaduses ettenähtud võimalusega taotleda viivise vähendamist ning sellise taotluse esitamisel tõendamisele kuuluvaid asjaolusid. Kuna kostja keeldus õiguslikult maksmise kohustuse täitmisest, puudub tal ka viivise maksmise kohustus. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb täiendada selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
18.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja müüs kostjale hagiavalduses märgitud kauba, esitas kostjale selles eest arved, mida kostja ei ole tasunud ning kauba suhtes ei ole kostjal ka pretensioone.
19.Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2). Menetlusosalise kohustuseks on tuua kohtu ette faktiväited ning viidata iga faktiväidet toetavale tõendile (TsMS § 394 lg 2 p 3). Kui kostjal oli seoses teiste sama lepingu alusel müüdud kaupade kvaliteedist tulenev nõue hageja vastu, pidi kostja vastavad asjaolud maakohtu ette tooma ning tõendama. Kostja on tuginenud oma vastuväidetes asjaolule, et tal on tekkinud kahju 5310 eurot seoses hageja poolt müüdud praaktoodetega, mis paigaldati Vabarna tee 24, Tallinnas.
20.Maakohus ei ole hinnanud tõendeid üksnes kogumis, ilma igast konkreetsest tõendist nähtuvat kirjeldamata ja sellest järeldust tegemata. Kuigi maakohus on jätnud hindamata apellatsioonkaebuses viidatud Vabarna tee 24 omaniku pretensiooni, on see minetus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav. Samuti ei ole tegemist sellise olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis tooks endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamise või maakohtust erineva järelduse tegemise.
21.AV kirjaga kostja juhatajale (tl 44) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et eelnimetatud isik on kirjutanud hagejale 15.08.2016 järgmise avalduse: „Tere. Ma tahan teatada, et surve mõõtur geotermiline koguja 0 bar. Soojuspump ei tööta. Küsi kiiresti probleemi lahendada.“ Nimetatud tõendist saab järeldada, et Vabarna tee 60 elaval isikul on tekkinud probleem soojuspumbaga. Iseenesest tõendab kiri, et kostjale on esitatud pretensioon, kuid ei tõenda kostja 06.20.2016 menetlusdokumendis toodud väidet, et kostja paigaldas objektil Vabarna tee 24, Tallinn maakütte kollektori, kasutades kostjalt ostetud torustikku ja torustikus rõhk pidevalt langeb, torustik kaevati üles ja objektil on tekkinud kahju kokku 5310 eurot. Isegi kui eeldada, et kostja on eksinud Vabarna tee aadressiga, pole tõendatud kostja väide sellega seoses objektil tekkinud kahju suuruse kohta 2016. aastal. Kostja on eelnimetatud menetlusdokumendile lisanud arve 30. juunist 2012 nr 410301 ja arve 17. juulist 2013 nr 909311 (tl 114-115), mida maakohus on hinnanud. Arvetest koos kostja esitatud fotodega (tl 90-93, 96-103) ei ole järeldatav, millisele objektile arvetes märgitud maaküttetorustik on paigaldatud, kas see on olnud praaktoode ja kas selle eest on kostjale midagi hüvitatud. Nimetatud asjaolusid ei ole kostja ka esile toonud. Tabelist (tl 106) nähtub kostja arvutus
5(7)
pinnasekollektori lekete kulude leidmiseks ja kõrvaldamiseks aadressil Hellerheina 35, Harjumaa. Ka nimetatud tõendit on maakohus hinnanud. Kostja ei ole hagis tuginenud asjaolule, et hageja müüdud torustikku paigaldati nimetatud objektile ja et sellega seoses on tekkinud kostjal kindlas suuruses kahju. Seega on kostja vastuväites seoses Vabarna tee 60 või 24 maatorustiku paigaldamisega tekkinud väidetava kahju suurus 5310 eurot tõendamata.
22.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kasutati praaktoodet üle Eesti erinevatel objektidel ning pretensioonid klientidelt laekuvad siiani. Vaidlust ei olnud poolte vahel, et hageja oli müünud kostjale praaktooteid. Seega on võimalik järeldada, et tootja on kostjale kahju teatud ulatuses hüvitanud, kuid kostja ei pea seda hüvitist veel täielikuks, kuna pretensioone lisandub ja kostja ei tea, kui suureks klientide kahjunõuded kujunevad. Asjas esile toodud asjaolude ja tõendite pinnalt pole kostja enda praaktoodete paigaldamisest tekkinud konkreetne nõue hagi menetlemise ajaks selgunud ja kostjal puudub konkreetne tasaarvestatav kahjunõue hageja vastu. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud käesolevas menetluses, et tal on kahju kindlas suuruses tekkinud, ei ole võimalik ka tuvastada, et selline nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega puudub kostjal alus keelduda arvete tasumisest VÕS § 110 lg 1, mis eeldab võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu võlausaldaja vastu. Samal põhjusel puudub kostjal õigus kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel, kuna asjas ei leidnud tõendamist, et hagejal oleks konkreetne sissnõutav kohustus, mida ta pole täitnud.
23.Hageja tõi esile ning tõendas, et kostja nõudis asjas esitatud 27.02.2015 pretensioonis kahju hüvitist 14 290,11 eurot ning et tootja tasus kostjale temale tekkinud kahju hüvitamiseks 34 000 eurot. Kostja ei selgitanud maakohtu menetluses, millise tema pretensioonis hagejale märgitud kahju eest on ta tootjalt kompensatsiooni saanud ja millise eest mitte. Seetõttu pole kostja apellatsioonkaebuse väited, et kõigi puudustega toodete eest ei ole talle sellest tekkinud kahju tootja poolt hüvitatavad, selles osas kontrollitavad. Samal põhjusel ei ole võimalik väita, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja 27.02.2015 pretensioonis märgitud kahju ei ole hüvitatud.
24.Maakohtul ei tulnud selgitada poolele, keda esindab menetluses juriidiliste teadmistega esindaja, õigust taotleda viivise vähendamist või viivisenõude õiguslikku kvalifikatsiooni. Üldjuhul on kohtul kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt RKTKo 3-2-1-34-11, p 10). Selliseid asjaolusid käesolevas asjas ei esinenud. Ka ei ole käesolevas asjas kohaldatud viivisemäär (0,15 %) ebamõistlikult kõrge, mis toonuks kaasa kohtu kohustuse ilma vastava taotluseta lähtudes VÕS § 42 lg 3 p 5 kontrollida, kas tegemist on tüüptingimusega ja kas see on kehtiv. Riigikohtu praktika kohaselt on majandustegevuses sõlmitud tehingu puhul leitud, et ka viivisemäär 0,2 % viivitatud summast päevas ei ole vastuolus seadusega ka siis, kui tegemist on tüüptingimusega (vt nt RKTKo nr 3-2-1-139-14, p 13). Seega ei rikkunud maakohus viivisenõude lahendamisel menetlusõiguse norme ja rahuldas põhjendatult hageja viivisenõude.
25.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
jäävad
apellatsioonkaebuse
26.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud.
27.Vastustaja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb apellandilt lepingulise esindaja kulude katteks 200 euro (käibemaksuta) väljamõistmist. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebusega tutvumine, vastuse koostamine ja kohtule esitamine, kokku ajamahuga 2 tundi. Õigusabiteenust osutati tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta).
6(7)
Vastustaja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Apellant vastustaja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
28.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja lepingulise esindaja toimingud olid vajalikud ning samuti on kohtule esitatud dokumenti ja asja keerukust arvestades põhjendatud toimingute ajakulu. Esindaja tasumäära 100 eurot (käibemaksuta) võib pidada mõistlikuks.
29.Eeltoodu alusel kuulub vastustaja menetluskulude nõue rahuldamisele. Ecoheat OÜ-lt tuleb ASi Vennad-Dahl kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks 200 (2 x 100) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.