Võlaõigus › Võõrandamislepingud

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

12.06.2009 sõlmisid Xxxx AS ja Xxxx OÜ kaubamüügilepingu nr xxxx, mille kohaselt müüs hageja oma ladudes kostjale tooteid. Toodete eest tasumiseks esitas hageja kostjale tasumiseks järgmised arved, millest tasumata on arved 936296, 936765, 936766, 936770, 936844, 936890, 936909, 936942, 937121, 937329, 937404, 937857, 938113 kokku summas 6447,85 €. Kaubamüügilepingus nr xxxx tingimuse p 5.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumise viivitamisel võlalt viivist 0,15% päevas. Kostja jättis oma lepingulised kohustused täitmata. Kostja põhivõlg on hageja ees 6447,85 eurot. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 16.11.2014.a. Kostja võlgneb hagejale koos viivistega seisuga 25.02.2016 10822,33 eurot, millest põhisumma on 6447,85 eurot ja viivis 4374,48 eurot. Hageja pöördus Kreedix OÜ poole kohtuvälise võlgnevuse sissenõudmiseks, kes 20.02.2015.a esitas kostjale nõudekirja ja palus võla tasuda, mida kostja ei teinud. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja esitas hagejale pretensiooni ja nõudis hagejalt kahju hüvitamist 14290,11 €. Kostja pretensioon on tootja Xxxx poolt lahendatud, kuna viimane maksis kostjale 34 000 €. Kostja kinnitas 2015.a. detsembris, et maksab võla ära. Kostja esitatud dokumendid ei puuduta hagis märgitud arvete järgi kostjale tarnitud tooteid. Menetluskulud koosnevad osutatud õigusabiteenustest 850 € (käibemaksuta) ja tasutud riigilõivust 600 € €, kokku 1450 € (käibemaksuta). Õigusabi teenuse hind on 100 €/h (käibemaksuta). Osutatud õigusabiteenuste sisu on: hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine kokku 3,5 h, arvamuse koostamine ja kohtule esitamine 1 h, ettevalmistamine istungiks ja istung kokku 3 h, kostja 06.10.16 vastusele arvamuse andmine 1 h. Menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise (lk 5,70, 111-113). Hageja palub välja mõista kostjalt võlga 6447,85 €, viivist 4374,48 € ja menetluskulud palub jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kostja kinnitas, et hageja ja kostja vahel oli 12.09.2009 sõlmitud müügileping. Hageja tarnis kostjale ca 20 km maaküttetorustiku, mida kostja kasutas oma majandustegevuses. Alates 2012.a. hakkasid kostja kliendid esitama pretensioone maatorustiku kohta ning uurimise käigus selgus, et tõenäoliselt oli tegemist praaktootega. Kostja esitas hagejale 27.02.2015 kirjaliku pretensiooni ning 17.03.2015 toimunud hageja, tootja Xxxx ja kostja vahelisel koosolekul otsustati järgmist: - AS Xxxx palub Kreedix OÜ-l peatada inkassomenetlus Xxxx OÜ osas ning teeb oma parima, et probleemile osapooli rahuldava lahenduse leidmisel viia Kreedix OÜ sissenõudmiskulud miinimumini, võimalusel nullini,

- Xxxx ja XxxxOÜ vaatavad esimesel võimalusel koos läbi, millised täiendavad tõendusmaterjalid on vaja XxxxOÜ poolt esitada, et Xxxx saaks kahjunõudeid menetlema hakata ning nende põhjendatusele mõistliku aja jooksul omapoolse hinnangu anda. Vajadusel külastatakse koos probleemseid objekte. - Konkreetne kahjude hüvitamise ja võlgnevuse tasumise kord (võimalik osaline või täielik tasaarveldus) lepitakse kokku peale seda, kui Xxxx on andnud omapoolse hinnangu, kas ja millises mahus on kahjunõuded nende hinnangul põhjendatud ning kuuluvad hüvitamisele. - Xxxx OÜ ja Xxxx hoiavad ka AS-i Xxxx jooksvalt kursis oluliste arengute osas kahjunõuete menetlemisel. Kostja leiab, et ta ei pea hagejale tasuma toodete eest nii kaua kuni pole lõplikult lahendatud tema pretensioon. Hagejalt tarnitud ning edaspidi kasutatud erinevatel ehitusobjektidel praaktorustik on tekkinud ülesuure kahju kostjale, mille kõrvaldamisega tegeletakse siiamaani. Kostja märgib, et kohustuse täitmiseks keeldumise õiguse olemasolu tähendab automaatselt ka seda, et täitmiseks keeldumiseks õigustatud pool ei sattu oma kohustuse täitmisega viivitusse, kuna kohustus ei ole sissenõutav. Seega ei saa hageja kostjalt nõua viivist kuni vaidluste lahendamiseni maaküttetorustiku tootja xxxx-ga. Täiendavas vastuses 06.10.2016 (lk 86) märkis kostja, et täiendab pretensiooni hageja hagis nimetatud arvete 936296, 937857, 938113 osas: torud olid ebakvaliteetsed.

KOHTU PÕHJENDUSED

VÕS § 8 lg 2 leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §-st 6, mille kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 76 lg 1,2 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 111 lg 1 kohaselt, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 110 lg 1 I lause järgi võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti.

VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 217 lg 1 peab ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS 222 lg 1 I lause ja lg 2 kohaselt siis kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt olulise lepingu rikkumise puhul asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist VÕS § 222 lg 5 järgi. Käesoleval juhul on kostja keeldunud VÕS § 111 lg 1, § 110 lg 1 järgi vaidlusaluste arvete alusel tarnitud toodete eest tasumast põhjusel et need ei vasta lepingu tingimatustele kuni teine pool on oma pretensioonid rahuldanud (st kohustuse täiutnud). Kostja ei ole tuginenud VÕS § 222 lg 1, 2, § 222 lg 5. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • pooled sõlmisid 12.09.2009 kaubamüügilepingu nr xxxx, mille järgi tarnis/müüs hageja kostjale küttetorustikku (lk 8-12) • hageja on tarnitud toodete eest kostjale esitanud tasumiseks arved, millest on tasumata arved nr 936296, 936765, 936766, 936770, 936844, 936890, 936909, 936942, 937121, 937329, 937404, 937857, 938113 kokku summas 6447,85 € (lk13-28) • lepingu nr xxxx p 5.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda tasumise tähtaja ületamisel võlalt viivist 0,15% päevas, • arvestuslik viivis märgitud arvete tasumata jätmise eest on kokku 4374,48 €. Kuna pooled sõlmisid 12.09.2009 lepingu, millega hageja tarnis kostjale torustikku ja mille eest pidi kostja hagejale tasuma müüginna, siis on poolte vahel sõlmitud müügileping VÕS § 208 järgi. Kostja poolt kohtule esitatud ning hagejale 27.02.2015 dateeritud pretensioonist nähtub, et hageja tarnitud tooted, mille kohta esitas hageja kostjale arved nr 906829, 909079, 410301, 909311, olid puudustega ning kostja nõudis hagejalt kahju hüvitamist 14290,11 € (lk 55-59). Kostja poolt kohtule esitatud hageja, tootja Xxxx ja kostja vahelisest e-kirjavahetusest 12.03.15 nähtub, et nad leppisid kokku seoses kostja 27.02.15 esitatud kahjunõude/pretensiooniga, et arutatakse läbi võimalikud kahju suurused ja kuidas need hüvitatakse (lk 61-62). Kostja poolt kohtule esitatud fotod, kliendi avaldused 15/08/16, 15/11/14 kostjale, esitatud arved nr 41030 (31.05.12), nr 909311 (17.056.13), kahju arvestus, plaan, pinnasekollektori vastuvõtmise-üleandmise akt 01.10.2013 kinnitavad kostja väiteid, et hageja rikkus lepingut VÕS § 217 lg 1 tähenduses sellega, et tarnis/müüs kostjale praaktooteid (ei vastanud lepingu tingimustele), mille kohta oli esitatud arved nr 906829, 909079, 410301 (lk 90-109) mitte aga hagi aluseks olevad arved. Nimelt on need kostja poolt täiendava vastusega esitatud hageja arved nr 410301, nr 909311 (lk 104, 105) märgitud juba kostja pretensioonis 27.02.15, mille suhtes on hageja, kostja ja tootja lahendust otsinud. Hellerheina tn 35 kohta koostatud kahju arvestus on tehtud 2014.a enne 27.02.15 esitatud

pretensiooni ning ei nähtu, et see oleks seotud mõne s hagi aluseks oleva toodete kohta esitaud tasunõude arvega. Kollektori üleandmise akt 01.10.2013 (lk 109) on tehtud aasta enne hagi aluseks tarnitud toodete arvete (mis pärinevad oktoobrist ja novembrist 2014) esitamist (lk13-26) ja kuskilt ei nähtu, et need oleks just need puudustega tooted, mille eest tasumist nõuab hageja hagis. Esitatud fotod seda samuti ei tõenda. Hinnates eelmärgitud kostja tõendeid, leiab kohus, et kostja on tõendanud oma väiteid küll sellest, et hageja rikkus lepingut VÕS § 217 lg 1 järgi ja tarnis/müüs puudustega tooteid arvete nr 906829, 909079, 410301, 909311 järgi, kuid tõendamata on kostja väited, et hageja oleks rikkunud lepingut VÕS § 217 lg 1 järgi nende toodete osas, mis on kostjale tarnitud ja mille kohta on esitatud kostjale tasumiseks arved nr 936296, 936765, 936766, 936770, 936844, 936890, 936909, 936942, 937121, 937329, 937404, 937857, 938113 ja milledest kolme ( nr 936296, nr 937857, nr 38113) kohta esitas kostja pretensiooni oma täpsustatud vastuses (06.10.2016, lk 87). Hageja on tõendanud kohtule esitatud kostja 16.12.2015 e-kirjaga, et kostja on saanud tootjalt puudustega toodete eest kompromissraha 34000 €. Sellega on hageja tõendanud, et kostja kahju hüvitamise pretensioon 27.02.15, on rahuldatud, sj puudutas pretensioon hoopis teiste arvete järgseid tooteid, mitte neid, mille kohta on esitatud haginõude aluseks olevad tasumata arved. Lisaks on hageja tõendanud, et kostja on talle kinnitanud samas e-kirjas, et maksab võla ära (lk 71-73). VÕS § 111 lg 3 sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohtu hinnangul on VÕS § 6 tulenevalt vastuolus hea usu põhimõttega see, et üks lepingu pool keeldub oma kohustust täitmast osas, milles teine lepingu pool pole kohustust rikkunud ja on oma kohustuse täitnud ehk et kostja keeldub tasu maksmast nende toodete eest, mille puudused on tuvastamata või millel puudusi pole. Kuna 1) kostja pretensioonid, fotod, akt, plaan, kliendid nõuded, e-kirjavahetus, kostja täiendava vastusega esitatud arved ei puuduta hagi nõude aluseks olevaid tooteid, mille ees tasumist hageja nõuab, vaid teiste arvete järgseid puudustega tooteid, 2) kostja on tõendanud, et muude arvete (pretensioonis nimetatud) järgsete puudustega toodete eest on kostjale kahju hüvitatud, 3) kostja on detsembris 2015 kinnitanud, et maksab võla ära, leiab kohus, et kostjal ei ole alust VÕS § 110 lg 1, § 111 lg 1 järgi keelduda tasumast nende tarnitud toodete eest mille tasumist hageja hagis nõuab, sest see on vastuolus VÕS § 111 lg 3, § 6 tuleneva järgi hea usu põhimõttega (arved 936296, 936765, 936766, 936770, 936844, 936890, 936909, 936942, 937121, 937329, 937404, 937857, 938113). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal tuleb VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 208 lg 1 alusel müügilepingut täita ja tasuda tarnitud toodete eest, tasunõue nende arvete alusel tarnitud toodete eest on sissenõutav ja selle tõttu on alusetu kostja väide, et ta pole tasumisega viivituses. Kuna vaidlus puudus selles, et hagis nimetatud arvete järgi on kostjal VÕS § 208 lg 1 tulenev müügilepingu järgne tarnitud/müüdud toodete eest tasumata kokku summas 6447,85 eurot, siis rikub kostja VÕS § 100 mõttes müügilepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. Hagejal on õigus nõuda kostjalt seetõttu VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg

1 järgi kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamise eest lepingu p 5.5 alusel viivist 0,15% võlalt päevas. Viivise arvestuse üle vaidlus puudus, mistõttu arvete tasumata jätmise eest on viivis kokku 4374,48 €. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlga 6447,85 €, viivist 4374,48 €. Kohtul puudub vajadus anda hinnang Kreedixi poolt 20.02.15 kostjale esitatud pretensioonile võla tasumiseks, kuna sellele ei ole vaidluses sisulist tähtsust (lk 29) Menetluskulud Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel kostja kanda. Menetluskuludeks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1,§ 175 lg 1 lausel lõiv, lepingulise esindaja põhjendatud kulud. Kostja hageja menetluskuludele vastuväited pole esitanud, kuid TsMS § 175 lg 1 alusel on kohtul õigus kontrollida esindaja kulude põhjendatust. Kohus leiab, et hagi koostamiseks ning arvamuste andmiseks kostja vastustele kokku 3,5 h+ 1h +1 h on põhjendatud ja vastab asja mahukusele. Asjas oli üks korraldav istung, mis kestis 40 min. Kuna asjas on hageja esitanud hagi ja kaks arvamust ning menetlus ei olnud vastuväidete ja tõendite mahukas, leiab kohus, et istungi ettevalmistamiseks ning istungiga seotud põhjendatud ajakulu kokku on 1,5 h. Seega on esindaja põhjendatud maht kokku 7 h. Tasumäär 100 €/h ei ole ülemääraselt suur. Seega on hageja põhjendatud esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 järgi kokku 7 h eest 700 € ilma käibemaksuta. Hageja on tasunud asjas lõivu 600 €. Eeltoodu alusel kuulub hageja menetluskulude nõue osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb TsMS § § 138 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 järgi välja mõista lõivu 600 € ja esindaja kulusid 700 € ilma käibemaksuta. Hageja taotluse alusel tuleb kostjalt välja mõista alates käesoleva lahendi jõustumisest menetluskulude tasumisega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja menetluskulusid ei nõudnud. Kostja menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel tema enda kanda. (digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.