lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-1861/10

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-1861/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1226
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 340Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamineTsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 3401TsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-25-1861/2Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja27.03.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2025, Tallinn Kohtuasja number

2-25-1861

Kohtuasi

W.P hagi Rapla kohtutäituri Õnne Pajuri vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.03.2025 määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

W.P määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: W.P (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja: Rapla kohtutäitur Õnne Pajur

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 27.03.2025 määruse resolutsioon muutmata, muutes määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus

2-25-1861

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.W.P esitas 04.02.2025 Pärnu Maakohtule hagi Rapla kohtutäituri Õnne Pajuri vastu kahju hüvitamiseks 6291,25 euro ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt mõisteti 29.03.2016 kohtulahendiga hageja kasuks tsiviilasjas nr 216-1624 välja põhinõue 300 eurot, sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded 758,45 eurot, edasiulatuv viivis määraga 0,7% päevas kuni põhinõude rahuldamiseni ning riigilõiv 250 eurot. Hageja esitas nõuded täitmiseks kohtutäiturile. Sel ajal kui hageja üle oli seatud eestkoste (ajavahemikul 2018-2021), lõpetas kohtutäitur omavoliliselt täitemenetluse, leides, et nõuded on täidetud. Hageja palus eestkostjal vaidlustada täitemenetluse lõpetamine, kuid eestkostja ei teinud seda. Seega ei olnud hagejal endast olenemata põhjusel võimalust otsust vaidlustada. Hageja arvates ei saa kohtulahendist tulenevad nõuded olla täidetud. Esimene laekumine 1497,75 eurot toimus nõude katteks 21.12.2021. Hageja kalkulatsiooni tulemusel oli nõude jääk kujunenud summani 5395,35 eurot. Arvestades nõude jääki suuruses 3897,25, arvestab hageja edasi viivist põhinõudelt alates 22.12.2021 kuni 04.02.2025, sh edaspidi alates 05.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Nõude jääk seisuga 04.02.2025 on hageja kalkulatsiooni kohaselt 6291,25 eurot. Seega on kohtutäituri tegevuse tõttu hagejale tekkinud kahju 6291,25 eurot.
3.Koos hagiga esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda.
5.Hagiavalduses puuduvad nõude aluseks olevad selged asjaolud. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-24-19491 26.12.2024 samasisulise hagi, mille menetlusse võtmisest kohus 27.12.2024 määrusega (jõustunud 26.02.2025) keeldus. Maakohus on tsiviilasjas nr 2-24-19491 hagejale 27.12.2024 määruses selgitanud, mis asjaolusid tuleb hagejal kohtule esitada ja tõendada. Kohus jäi käesolevas asjas nende selgituste juurde. Hageja on küll märkinud kahjuhüvitise suuruse, mida ta varasemas asjas ei nimetanud, kuid selle kujunemine ei ole kohtule arusaadav.
6.Samuti ei ole hageja välja toonud ja tõendanud (viidanud hagiavalduses tõenditele või tulevikus esitatavatele olemasolevatele tõenditele) muid kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid, mh kohtutäituri ametikohustuse rikkumist (st, et kohustuse eesmärgiks on isiku õiguste kaitse); põhjuslikku seost ametikohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel; kohtutäituri süüd; ja subsidiaarse õiguskaitsevahendi puudumist või esmaste kohustuslike õiguskaitsevahendite ammendatust.
7.Lisaks ei ole hageja märkinud, mis alusel on hageja viivise nõue esitatud. Hageja märkis järgmist: „Hageja, arvestades nõude jääki suuruses 3897,25, arvestab edasi viivist põhinõudelt edasi 22.12.2021 kuni 04.02.2025, sealhulgas edaspidi, alates 05.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.“. Samas nimetab hageja põhinõudena 6291,25 eurot, mitte 3897,25 eurot.
8.Hagiavalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul ei ole hageja nõuded selged, samuti on ebaselged hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 3401 lg 1 eesmärk ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks.

2-25-1861 Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha otsus ning jätta kõik kulud kostja kanda. Hageja hinnangul vastab hagi vähemalt rahuldavale olukorrale. Kahju teke on arvutatav. Maakohus on jätnud hagi ebaõigesti menetlusse võtmata.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele kostja seisukohta.
11.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Täitemenetlust alustati sissenõudja avalduse alusel 28.06.2016 summas 1497,75 eurot. Täitemenetluse käigus rahuldati kogu täitmisele edastatud nõue ning täitemenetlus lõpetati seoses nõude rahuldamisega 25.12.2021. Sissenõudja eestkostja ei esitanud kaebust täitemenetluse lõpetamise osas.
12.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus jättis hagi õigesti menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel muudab ringkonnakohus määruse põhjendusi. Hageja määruskaebus jääb rahuldamata.
14.Maakohus on keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel põhjendusega, et hagiavaldus on ulatuslike puudustega ja teises tsiviilasjas esitatud samasisulist hagi ei ole menetlusse võetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TsMS § 371 lg 1 p 9 käesoleval juhul õigeks menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. TsMS § 371 lg 1 p-s 9 märgitud vorminõuete puuduse näol on tegemist puudusega, mida on võimalik kõrvaldada. Kohus peab selleks andma tähtaja ja juhul, kui neid puuduseid ei kõrvaldata, saab kohus jätta hagi menetlusse võtmata. Praegusel juhul ei andnud maakohus tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, viidates üksnes teisele tsiviilasjale, milles oli samasisulise hagi menetlusse võtmisest keeldutud. Ringkonnakohus leiab, et selliselt ei ole täidetud nõue võimaldada hagejal hagiavalduse puudused kõrvaldada. Küll aga ei too see minetus kaasa maakohtu määruse tühistamist. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja muudab seetõttu maakohtu määruse põhjendusi.
15.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja tõi hagiavalduses esile, et kohtutäiturile esitatud täitedokumendis on hageja kasuks välja mõistetud 1497,75 eurot, sealhulgas põhinõue 300 eurot. Samuti on hageja esile toonud, et hageja kasuks mõisteti välja viivis 0,7% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja heidab kohtutäiturile ette, et ta ei arvestanud põhinõudelt täitedokumendile kohaselt viivist, mistõttu on hagejale täitemenetluses laekunud summa väiksem, kui see tegelikult oleks pidanud olema. Seega heidab hageja kohtutäiturile ette seda, et hageja nõue on osaliselt

2-25-1861 jäänud täitmata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 49 lg 2 järgi ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata, v.a juhul, kui sissenõudja on nõudest loobunud või sama nõude täitemenetlus on aegumise tõttu lõpetatud (TlnRnKm 05.07.2024, 2-22-13296). Seega, kui hageja viivise nõue jäi täitemenetluses osaliselt või täielikult täitmata, saab hageja kohtutäiturile uue täitmisavalduse esitada. Kuna hagejal kui sissenõudjal on võimalus kohtutäituri kaudu nõuda võlgnikult täiendavalt viivisenõude rahuldamist, ei saa järeldada, et täitemenetluse lõpetamisega oleks hagejale tekkinud varaline kahju. Seega ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

16.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 alusel õigesti menetluskulud hageja kanda.
17.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt puuduvad.
18.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval