Kohtulahend

Hageja nõue ja põhjendused AS H. L. E. palus K. A.lt välja mõista 206 263,09 krooni. Hagiavalduse kohaselt rikkus OÜ V. lepingutest tulenevaid kohustusi ja jättis süstemaatiliselt tasumata lepingute alusel tasumisele kuuluvad maksed. Kuna OÜ V. ei tasunud määratud tähtpäevaks võlgnevust, ütles hageja lepingud erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Pärast lepingute ülesütlemist asus hageja kooskõlas lepingute p-ga 11.3 varasid võõrandama alljärgnevalt – külmikhaagis müüdi hinnaga 22 000 krooni, mis tasuti hagejale 17.12.2002 ning külmikveok müüdi hinnaga 65 000 krooni, mis tasuti hagejale 17.12.2002. Kahjum varade realiseerimisest koosneb hageja lepingutest tulenevast nõudest, millest on lahutatud varade realiseerimisest saadud summa. Hageja lepingust nr 0020714L tulenev nõue OÜ V. vastu oli 83 027,97 krooni, mis koosneb vara jääkväärtusest summas 56 194,26 krooni, debitoorsest võlgnevusest summas 21 633,71 krooni ning külmikhaagise tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest summas 5200 krooni. Külmikhaagis realiseeriti hinnaga 22 000 krooni, millest tulenevalt on hageja poolt kantud reaalne kahjum külmikhaagise realiseerimisest summas 61 027,97 krooni. Hageja lepingust nr 0020713L tulenev nõue OÜ V. vastu oli 210 235,12 krooni, mis koosneb külmikveoki jääkväärtusest summas 146 106,39 krooni, debitoorsest võlgnevusest summas 56 247,73 krooni ning külmikveoki tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest summas 7881 krooni. Külmikveok realiseeriti hinnaga 65 000 krooni, millest tulenevalt hageja poolt kantud reaalne kahjum külmikveoki realiseerimisest moodustab 145 235,12 krooni. Kogu varade realiseerimisest tulenev kahju moodustab 206 263,09 krooni. Kuna OÜ V. ei täitnud omale lepingutega võetud kohustusi hageja ees tähtaegselt ja kohaselt ning ei hüvitanud hagejale lepingute rikkumisega põhjustatud kahju, siis esitas hageja oma vastavasisulise nõude OÜ V. kohustusi käendava kostja vastu, kes vastavalt käenduslepingule vastutab hageja ees solidaarselt OÜ-ga V.. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Lepingute sõlmimisel oli vaidlusaluse vara maksumuseks ca 359 387,14 krooni ja see oli lepingu sõlmimise ajal kehtinud vara turuhind. Hageja märkis oma nõude arvestuse õiendites, nagu oleks vara jääkmaksumus lepingu lõpetamisel, seega aasta hiljem olnud 202 300,65 krooni (autol 146 106,39 krooni ning haagisel 56 194,26 krooni). Seega oleks nagu aastaga vara väärtus vähenenud ligikaudu 44 %. Antud kategooria sõidukite ja haagiste puhul on amortisatsioon 15% aastas. Lisaks jääkmaksumuse ebaloogilisele vähendamisele on hageja realiseerinud vara mitmeid kordi alla turuhinna. Tegemist on tahtliku kahju tekitamisega või on keegi nimetatud tehingutest saanud isiklikku kasu. Nimetatud fakti tõendab asjaolu, et vara ei realiseeritud avalikult, vaid see müüdi otse OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus, kes on hageja tihe koostööpartner. Viimane on käesolevaks ajaks kindlasti müünud vara edasi suure vaheltkasuga. Hageja poolt esitatud debitoorse võlgnevuse 17.05.2005 õienditest nähtub, et vara realiseerimise ja tagastamisega seotud kulud auto puhul olid 7881 krooni ja haagise puhul 5200 krooni. Antud asjaolu arvestades oli lepingu lõpetamisel ka kostja võlgnevus 13 081 krooni võrra väiksem. Seonduvalt asjaoluga, et auto ja haagis müüdi ühele ning samale ostjale, peaks ka realiseerimise kulu olema tunduvalt väiksem. Hageja on oma käitumisega ise endale kahju tekitanud ning kostja süü hagejale kahju tekitamises puudub. Võlaõigusseaduse sätete kohaldamine ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, kuna lepingu sõlmimise ajal ega ka lepingu ülesütlemise ajal antud seadus ei olnud veel seadusjõus ja tagasiulatuvat jõudu see ei oma. Kohtuistungil asus kostja seisukohale, et hageja ei ole midagi ette võtnud, et põhivõlgnikult võlga kätte saada. Hageja ei ole käendajale saatnud ainsatki teadet võlgnevuse kohta. Käendaja vastu on nõue käesolevaks ajaks aegunud, kuna leping öeldi võlgnikule üles juba 2002.a. mais. Võlgnik OÜ V. on registrist kustutatud.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Kohus jättis hagi rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja OÜ V. kui võlgniku vastu esitanud peale kapitalirendilepingute ülesütlemist ainsatki nõuet kuni viimase äriregistrist kustutamiseni 30.05.2005, mil lõppes ka võlgniku kohustis. Kostja oli äriregistri andmetel ainsaks äriühingu juhatuse liikmeks kuni selle registrist kustutamiseni, seega seisuga 30.05.2005. Ülaltoodust nähtub veenvalt asjaolu, et hagejal oli küllaldaselt aega esitada kapitalirendilepingutest tulenevat nõuet nii võlgniku kui ka käendaja vastu. Käendaja vastu oli hageja õigustatud esitama hagi kohtule kolme kuu jooksul kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest. Hageja teatas võlgnikule lepingute ülesütlemisest 10.05.2002 tähitud kirjaga, kohustades OÜ V. tasuma tekkinud võlgnevuse hagejale 8 päeva jooksul, so 18.05.2002. Sama kuupäeva tuleb käsitleda kui käesolevas vaidluses käsitletavate kohustiste täitmise tähtpäeva, millest arvates 3 kuu jooksul oli hageja õigustatud esitama hagi kohtule käendaja vastu. Hageja on hagi kohtule esitanud käendaja vastu alles 07.06.2005, so vahetult juba peale võlgniku kustutamist äriregistrist 30.05.2005. Hageja osundamine käenduslepingu sättele, et kostja käendus kehtib kuni lepingust tulenevate nõuete täieliku täitmiseni, ei ole asjakohane, kuna antud säte käenduslepingus on vastuolus lepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduse mõtte ja sättega. Hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 18.05.2002, mil ilmnes asjaolu, et võlgnik oma kohustust võlgnevus tasuda, ei täitnud, vaatamata hageja vastavale hoiatusele temaga leping üles öelda. Kostja kohtuistungil esitatud vastuväiteid seonduvalt hageja nõude aegumisega tema vastu on asjakohased. Ka hageja esindaja soostus kohtuistungil sellega, et hagi on kostja vastu kohtule esitanud mõningase hilinemisega. Tulenevalt asjaolust, et hageja on mööda lasknud TsK §-s 211 sätestatud 3-kuulise tähtaja kohustise täitmise tähtaja saabumisest ning võlgniku kohustis oli selleks ajaks hageja ees ka lõppenud, tuleb hagi jätta rahuldamata selle aegumise tõttu. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused AS H. L. E. palus linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellant leiab, et kohus rikkus protsessiõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kohus on jätnud enda poolt tehtud järeldused põhjendamata ja samuti on jäetud põhjendamata TsK § 211 mõte. Riigikohus on asunud seisukohale, et käenduslepingu punktiga, kus on kokku lepitud käenduse kehtivus kuni kõigi nõuete rahuldamiseni, on pooled välistanud TsK § 211 p-s 2 ettenähtud võimaluse, et käendus lõpeb juhul, kui kreeditor 3 kuu jooksul arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu. Selline lepinguline kokkulepe ei olnud TsK §-ga 211 keelatud. Tulenevalt sellest, et kohus asus otsuses väärale seisukohale, et käenduslepingust nr 0020713KÄ ja TsK § 211 lg-st 2 tulenevalt on käendus aegunud, sai kohus asuda ka väärale seisukohale, et hagejal ei ole õigust kostjalt kapitalirendilepingutest nr 0020713L ja 0020713L tulenevate võlgnevuste, kokku 206 263,09 krooni, nõuda. Vastus apellatsioonkaebusele K. A. palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et linnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Esimese astme kohus leidis, et hagi on aegunud, kuivõrd hageja ei esitanud kostja kui käendaja vastu hagi kolme kuu jooksul kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest. Ringkonnakohus ei nõustu sellise seisukohaga.

TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele ning sama seaduse § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustuse täitmisest ei ole lubatud. TsK § 206 lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt. Sama seaduse § 207 lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepingust ei tulene teisiti. TsK § 211 kohaselt lõpeb käendus käendusega tagatud kohustise lõppemisega või kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu; kui kohustise täitmise tähtpäev ei ole määratud või on määratud nõude esitamise momendiga, siis teistsugune kokkuleppe puudumise korral lõpeb käendaja vastutus ühe aasta möödumisega käenduslepingu sõlmimise päevast. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 30.05.2001 käenduslepingu nr 0020713KÄ AS H. L. E. ja OÜ V. vahel 30.05.2001 sõlmitud liisinglepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Käenduslepingu p-s 4 leppisid pooled kokku, et käendusleping kehtib kuni liisinglepingutest tulenevate nõuete täieliku täitmiseni. Sellega pooled välistasid TsK § 211 ps 2 ettenähtud võimaluse, et käendus lõpeb juhul, kui kreeditor kolme kuu jooksul arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita hagi käendaja vastu. Selline kokkulepe ei olnud TsK §-ga 211 keelatud. Seega on hageja esitanud hagi kostja kui käendaja vastu tähtaegselt. Linnakohtus asus ebaõigesti seisukohale, et hageja nõue kostja vastu on aegunud. Kuna kohus jättis hagi aegumise põhjendusel ebaõigesti rahuldamata ja asjas ei ole sisulist kohtuotsust tehtud, saadab ringkonnakohus asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohtukulude jaotamise küsimus lahendatakse asja uuel läbivaatamisel.

R. Allikvere

M. Merimaa

V. Lips

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.