Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

külmikveok Scania 113M 11.0 2X6L (edaspidi Vara 2).Leping 1 ja Leping 2 on edaspidi kõik koos Lepingud ning Vara 1 ja Vara 2 on edaspidi kõik koos Varad. Lepingust 1 ja 2 tulenevalt kohustus Hageja omandama AS’ilt ning andma Varad Lepingute perioodiks OÜ valdusesse ja kasutusse. OÜ aga kohustus tasuma Hagejale Lepingutes sätestatud makseid vastavalt Lepingute lisaks olevatele maksegraafikutele. OÜ rikkus Lepingutest tulenevaid kohustusi ja jättis süstemaatiliselt tasumata Lepingute alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis OÜ’le . a. tähitud kirjaga teatise Lepingute ülesütlemise kohta, milles informeeris OÜ’d võlgnevuse suurusest ja Lepingute lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt 8 päeva jooksul. Kuna OÜ ei kustutanud oma Lepingutest tulenevat võlgnevust nõutud tähtajaks, ütles Hageja Lepingud erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Pärast Lepingute ülesütlemist asus Hageja kooskõlas Lepingute punktiga 11.3. Varasid võõrandama: Vara 1 müüdi hinnaga 22 000,00 Eesti krooni (käibemaksuta), mis tasuti Hagejale . a ja Vara 2 müüdi hinnaga 65 000,00 Eesti krooni (käibemaksuta), mis tasuti Hagejale . a.; Kahjum Varade realiseerimisest koosneb Hageja Lepingutest tulenevast nõudest, millest on lahutatud Varade realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Hageja Lepingust 1 tulenev nõue OÜ vastu oli 83 027,97 Eesti krooni, mis koosneb Vara 1 jääkmaksumusest summas

194,26 Eesti krooni (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 21 633,71 Eesti krooni ning Vara 1 tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest summas 5 200,00 Eesti krooni. Vara 1 realiseeriti hinnaga 22 000,00 Eesti krooni (käibemaksuta), millest tulenevalt hageja poolt kantud reaalne kahjum Vara 1 realiseerimisest on summas 61 027,97 Eesti krooni. Hageja Lepingust 2 tulenev nõue OÜ vastu oli 210 235,12 Eesti krooni, mis koosneb Vara 2 jääkmaksumusest summas 146 106,39 Eesti krooni (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 56 247,73 Eesti krooni ning Vara 2 tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest summas 7 881,00 Eesti krooni. Vara 2 realiseeriti hinnaga 65 000,0 Eesti krooni (käibemaksuta), millest tulenevalt Hageja poolt kantud reaalne kahjum Vara 2 realiseerimisest on summas 145 235,12 Eesti krooni. Kokku kahjum Varade realiseerimisest on kogusummas 206 263,09 Eesti krooni. Lepingute 1 ja 2 punkti 2.4 kohaselt kohustus OÜ tasuma makseid vastavalt Lepingute lisaks olevatele maksegraafikutele. OÜ on jätnud korduvalt nimetatud kohustused täitmata ega ole tasunud Hagejale Lepingute maksegraafikutes sätestatud makseid tähtaegselt ja kohaselt. Lepingute punkti 11.1.2. kohaselt on Hagejal õigus Lepingud ennetähtaegselt lõpetada juhul kui OÜ jätab makse maksetähtpäeval tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast Lepingutes sätestatud maksetähtpäeva. Lepingute 1 ja 2 punkti 5.17. kohaselt on OÜ kohustatud juhul, kui Hageja lõpetab Lepingud ennetähtaegselt ning võõrandab Varad, hüvitama Hagejale Varade võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud. Kuna OÜ jättis korduvalt täitmata Lepingutest tulenevad kohustused, siis lõpetas Hageja Lepingud ühepoolselt ennetähtaegselt. OÜ ei ole Lepingute rikkumisest tulenevat kahju Hagejale käesolevaks hetkeks hüvitanud. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatud nõuetele. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustisi nõuetekohasel viisil. TsK § 174 sätestab, et ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 1 ja 3 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muudel põhjustel hüvitamisele. Kuna OÜ ei täitnud omale Lepingutega võetud kohustisi tähtaegselt ja kohaselt, siis oli Hageja sunnitud Lepingud ennetähtaegselt lõpetama ja Varad võõrandama. Kuna Varade

võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud Hageja poolt Varade omandamiseks tehtud kulutusi, kandis Hageja selles osas OÜ süülisest käitumisest tulenevalt otsest varalist kahju kogusummas 206 263,09 Eesti krooni. Juhul, kui OÜ oleks oma Lepingust tulenevat kohustust täitnud, ei oleks Hagejal nimetatud kahju tekkinud. Hageja on seisukohal, et tulenevalt OÜ poolsest Lepingutest tulenevate kohustuste rikkumisest on Hagejal tekkinud varaline kahju. . a. Hageja ja KA(edaspidi Kostja) vahel sõlmitud käenduslepinguga nr võttis Kostja endale kohustuse tagada Lepingutest tulenevaid OÜ kohustusi Hageja ees. Kuna OÜ ei ole täitnud omale Lepinguga võetud kohustusi tähtaegselt ja kohaselt ning ei ole hüvitanud Hagejale Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju, siis käesolevaga esitab Hageja oma vastavasisulise nõude OÜ kohustusi käendava Kostja vastu, kes vastavalt käenduslepingule vastutab Hageja ees solidaarselt OÜ’ga. TsK § 206 lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. TsK § 207 lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Hageja palub mõista K A AS-i kasuks välja 206 263,09 Eesti krooni ning kohtukulud mõista K A ’ult AS-i kasuks välja, sealhulgas tasutud riigilõiv summas 12 000,00 Eesti krooni. Kohtuistungil jäi hageja oma seisukohtuade juurde. Hageja leidis, et sõltumata firma sundlõpetamisest, olid käendajal kohustused ka peale sundlõpetamist.

TsK § 241 lg1 p3 kohaselt kohustis lõpeb juriidilise isiku (võlgniku või kreeditori) likvideerimisega. Asja materjalidest nähtuvalt on AT-s avaldatud teade võlgniku OÜ sundlõpetamise kohta (tl 110-111). ÄS 213 sätestatud tähtaja jooksul hageja võlgniku (OÜ ) vastu nõuet ei ole esitanud. OÜ on registrist kustutatud (tl 60-61). Hagi on K A vastu esitatud . Kohus on seisukohal, et OÜ kohustus AS ees on lõppenud. TsK §211 p1 kohaselt käendus lõpeb käendusega tagatud kohustise lõppemisega. Kuna tuvastamist on leidnud, et võlgniku (OÜ ) kohustus on lõppenud, on lõppenud ka käendusleping. Kohus on seisukohal, et ka käenduslepingu p.4 sätestatud käendaja vastutus kuni liisingulepingutest tulenevate nõuete täieliku täitmiseni ei tulene, et käendusleping saaks kesta kauem kui kohustis. Hagi on esitatud isiku vastu, kelle vastu hageja nõudeõigus on lõppenudkuna lõppenud on ka käendus.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.