Järva Elamumaa OÜ hagi HYDROPARTS OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
41 463,23 eurot
Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
nende Hageja: Järva Elamumaa OÜ (registrikood 11422537), lepinguline esindaja vandeadvokaat LL Kostja: HYDROPARTS OÜ (registrikood 12423697), lepinguline esindaja GG Kirjalikus menetluses peale korraldava kohtuistungi toimumist
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus Järva Elamumaa OÜ hagis HYDROPARTS OÜ vastu osaliselt põhinõude 249,33 euro osas ja sissenõutavaks muutunud viivise 3,49 euro osas seoses Järva Elamumaa OÜ nõudest loobumisega.
2.Rahuldada hagi.
3.Välja mõista HYDROPARTS OÜ-lt Järva Elamumaa OÜ kasuks võlgnevus 34 158,67 eurot ja viivis 478,22 eurot.
4.Välja mõista HYDROPARTS OÜ-lt Järva Elamumaa OÜ kasuks kahju 262,55 eurot.
5.Välja mõista HYDROPARTS OÜ-lt Järva Elamumaa OÜ kasuks viivised 0,05% päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude 34 158,67 eurot rahuldamiseni.
6.Välja mõista HYDROPARTS OÜ-lt Järva Elamumaa OÜ kasuks viivised võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse tegemisest nõude 262,55 eurot rahuldamiseni.
Menetluskulude jaotus
7.Jätta menetluskulud HYDROPARTS OÜ kanda. Menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Järva Elamumaa OÜ (hageja) esitas 02.10.2023 kohtule hagi HYDROPARTS OÜ (kostja), milles palus kostjalt välja mõista:
põhivõla 34 408 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 481,71 eurot;
kahju 262,55 eurot;
viivised alates kohtuotsuse tegemisest TsMS § 367 alusel kuni põhinõude 34 408 eurot rahuldamiseni määras 0,05 % päevas;
viivised alates kohtuotsuse tegemisest TsMS § 367 alusel kuni kahju hüvitamise nõude 262,55 eurot rahuldamiseni VÕS §§ 94 ja 113 lg-s 1 sätestatud määras:
Menetluskulud ja viivised menetluskuludelt.
2.17.11.2023 esitas hageja täpsustatud nõude, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista:
põhivõla 34 158, 67 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 478,22 eurot;
kahju 262,55 eurot;
viivised alates kohtuotsuse tegemisest TsMS § 367 alusel kuni põhinõude 34 158,67 eurot rahuldamiseni määras 0,05 % päevas;
viivised alates kohtuotsuse tegemisest TsMS § 367 alusel kuni kahju hüvitamise nõude 262,55 eurot rahuldamiseni VÕS §§ 94 ja 113 lg-s 1 sätestatud määras:
Menetluskulud ja viivised menetluskuludelt.
2
3.09.04.2024 korraldaval kohtuistungil loobus hageja osaliselt põhinõudest 249,33 euro osas ja sissenõutavaks muutunud viivisest 3,49 euro osas.
4.Kostja osanikud on võrdsetes osades hageja ja AK. Kostja äritegevuse käivitamiseks andis hageja kostjale laenu:
02.05.2013 sõlmitud laenulepingu x alusel 63 430 eurot (ülekanded tehtud perioodil 02.05.2013-12.12.2013), intress 0% ja tagasimaksetähtaeg 31.05.2014. Laen on tagastatud;
15.09.2014 laenulepingu nr w alusel tähtajatult 19 400 eurot (ülekanne tehtud 16.09.2014), intress 0%;
16.06.2015 laenulepingu nr b alusel tähtajatult 18 000 eurot (ülekanne tehtud 16.0617.06.2015), intress 0%.
5.Pooltel oli suuline kokkulepe, et kostja tagastab kogu laenu 31.12.2022. Kostja on tagastanud hagejale laenulepingu nr w alusel 1552 eurot, mille kohta hageja esitas kostjale 31.12.2022 arve 18309 ja 129,33 eurot, mille kohta hageja esitas kostjale 14.02.2023 arve 18312. Arvel kajastatud intress on arvestatud põhivõla katteks. Laenulepingu nr b alusel on kostja tagastanud 1440 eurot, mille kohta hageja esitas kostjale 31.12.2022 arve ja 120 eurot, mille kohta hageja esitas kostjale 14.02.2023 arve 18312. Arvel kajastatud intress on arvestatud põhivõla katteks. Tasumata on 34 158,67 eurot.
6.14.02.2023 edastas hageja kostjale laenulepingute ülesütlemise teatise. 09.08.2023 edastas hageja kostjale nõudekirja, kus andis täiendava tähtaja laenu tagastamiseks hiljemalt 04.09.2023. Laenu ei ole tagastatud. Alates 05.09.2023 lisandub võlgnevusele viivis, mis seisuga 02.10.2023 on 478,22 eurot.
7.Kostjal on kohustus ka tasuda kohtuvälised õigusabikulud 262,55 eurot.
8.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja on olnud kogu aeg teadlik laenude andmisest ja sellega nõus. Vastavad kokkulepped on sõlmitud SA ja AK vahel. Kui väidetavalt ei tohtinud neid laenulepinguid sõlmida, jääb selgusetuks, miks kostja või AK ei ole juba 2013., 2014. ja 2015. aastal, mil laenulepingud sõlmiti ja kostjale laenud välja maksti, nendele argumentidele tuginedes vastu vaielnud. Kostja ega AK pole kunagi väitnud, et kostja või tema kui osanik polnud laenu saamisega nõus või et kostja ei vajanud laenu. Samuti ei ole kostja laenu tagastanud, isegi kui väidetavalt toimus põhjendamatu makse tema arvelduskontole. Vastupidi, kostja võttis laenuraha vastu ja kasutas seda aktiivselt oma majandustegevuses. Isegi kui laenulepingud osutuksid tühisteks, tuleks laenud tagastada alusetu rikastumise alusel.
9.Kostja on 19.02.2013 asutatud äriühing, mis vajas oma tegevuse alustamiseks rahalisi vahendeid. Äriühingu 50% osanikuks on alates selle asutamisest olnud AK ja teiseks 50% osanikuks oli ajavahemikus 19.02.2013 - 07.06.2018 J OÜ. J OÜ kuulus 24.03.2016 - 20.02.2019 hagejale, s.t tegemist oli 100% hagejale kuulunud äriühinguga, mis võõrandas oma 50% osaluse kostjas hagejale 07.06.2018. J OÜ juhatuse liikmeks on ajavahemikus 06.10.2008 - 15.03.2019 olnud SA. Seega said kostja osanikena omavahel laenu andmises ajavahemikus 2013 - 2015 kokku leppida vastavalt 50% osaniku juhatuse liige SA ja 50% omanik AK, kes vastavad kokkulepped ka sõlmisid. Ilma hageja poolt kostjale laenu andmist ei oleks olnud võimalik kostja äritegevust käivitada. Kostjal endal puudusid rahalised vahendid. Hageja on andnud laenud 0% intressiga ehk hageja eesmärk ei ole olnud tulu teenimine. Usutav ei ole, et AK, kes oli ka kostja juhatuse liige 19.02.2013-13.09.2013, ei saanud aru, et kostja arveldusarvele on ilmunud rahalisi 3
vahendeid 63 430 eurot ilma igasuguse aluseta. Kui laenulepinguid ei oleks, siis ei oleks laene ka hagejale tagastatud osaliselt ja neid kajastatud majandusaasta aruannetes. Lisaks korraldas kostja igapäevast majandustegevus algselt AK ja hiljem IK ehk teisel juhatuse liikmel on kogu aeg olnud teada laenukohustused ja laenude osaline tagasimaksmine. Peale seda kui hageja oli teinud kostjale 2013 laenu väljamakseid on kostja arvelduskontolt tehtud omakorda makseid Osaühingule E T.E (E), mille juhatuse liikmeteks ja omanikeks on IK (kostja juhatuse liige) ja AK (kostja 50% osanik). Hageja on 02.05.2013 andnud kostjale laenu 6300 eurot, kostja on samal päeval tasunud E 8000 eurot. Hageja on 14.05.2013 andnud kostjale laenu 25 000 eurot, kostja on samal tasunud E 35 423,81 eurot. Selgelt on näha, et laenuraha eest on tehtud makseid E, mille juhatuse liige ja 50% osanik AK ise on. Makseid tehti sellepärast, et kostja asus ostma oma äritegevuse alustamiseks vajalikke materjale, kaupu jmt Eilt.
10.Kostja käsitlused 07.06.2018 notari tehingu ja lepingu osas on kunstlikult otsitud. Osaühingu osa ostu-müügi tehingu puhul ei küsi notar kinnitusi selle kohta, kas äriühingul on raamatupidamises kohustusi või mitte, mida kinnitab ka notaribüroo oma 15.05.2024 vastuses.
11.Kostja laenukohustusi hageja ees on kogu aeg kajastatud kostja majandusaasta aruannetes. 2014, 2016, 2017, 2020 kostja majandusaasta aruande on allkirjastanud mõlemad kostja juhatuse liikmed SA ja IK. IK ei oleks allkirjastanud majandusaasta aruandeid, kui ta oleks olnud seisukohal, et kostjal puuduvad kohustused hageja ees.
12.Kostja seisukohad seoses sularahakassa asukoha ja kassa dokumentidega ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt asjakohased. Kostja esitatud käsitlus sularahakassast ei vasta tegelikkusele, kuna sularahakassa ei ole hageja juhatuse liikme käes. Hageja märgib, et kassaraamat ja sularahakassa on kaks erinevat asja. Hageja juhatuse liikme käes on vaid osa raamatupidamisdokumentidest, mis on seotud sularahas tehtud tehingutega, kuid need ei oma antud tsiviilvaidluses olulist tähtsust. Äriühingu juhatuse liikme poolt äriühingu raamatupidamisdokumentide hoidmine ei ole käsitletav dokumentide omastamisena.
13.Kostja ei ole ka selgitanud, kuidas väidetav laenu tagasimaksmine sularahakassa arvelt toimus. Väide on ka eluliselt ebausutav. Sularahakassast ei saa raha välja võtta, ilma, et tekiks kassas puudujääk, mis peaks kajastuma raamatupidamises ja majandusaasta aruannetes. Samuti ei ole kostja põhjendanud, kuidas saab kostja väite kontekstis olla SA poolt väidetavalt sularahakassast raha võtmine omistatav menetluses hagejaks olevale Järva Elamumaa OÜ-le. Tegemist on kahe erineva isikuga, ning SA on ka kostja enda juhatuse liige. Kostja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et 30.06.2017 seisuga oli sularahakassa jääk 18 000 eurot. 30.06.2018 bilansist nähtuvalt oli algsaldoks 1986,35 eurot, mis on täpselt sama summa, mis kajastub 31.12.2017 majandusaasta aruandes, millest 780,04 eurot moodustas sularahakassa jääk ja 1206,31 eurot arvelduskontol olev raha. Perioodi lõpuks ehk 30.06.2018 seisuga oli sularahakassa jääk 569,90 eurot.
14.TsÜS § 89 lg 1 mõttes ei saa olla näilik laenulepingu sõlmimine olukorras, kus laenulepingud on reaalselt sõlmitud ja nende alusel laenud välja makstud ning ka laene tagasi makstud. Kostja väidab, et laenuleping nr b on näilik kuna hageja andis kostjale 16.06.2015 laenu 15 000 eurot ja samal päeval on tasutud kostja arvelduskontolt J OÜ-le 15 314, 94 eurot. Makse J OÜ-le on tehtud reaalsete teenuste ja kaupade eest. Kuna kostja puhul on tegemist 19.02.2013 asutatud äriühinguga, siis polnud MTÜ Y (üürileandja) nõus kostjale otse ruume rendile andma, sest ei pidanud kostjat, kui alles tegevust alustavat äriühingut, piisavalt usaldusväärseks lepingupartneriks. Seetõttu lepiti kokku, et kostja tegevuseks vajalikud äriruumid võtab üürile J OÜ, kes tasub üüri ja kõrvalkulusid ning esitab seejärel omakorda vastavas summas arved edasi 4
tasumiseks kostjale, kes äriruume tegelikult kasutama asus. 11.02.2013 sõlmisid üürileandja ja J OÜ x aadressil x asuva kaupluse ruumide üürilepingu tähtajaga kuni 01.03.2018. See on äripind, millel kostja on alates asutamisest kogu aeg tegutsenud ja tegutseb. Üürileping lõppes 01.03.2017 ja kuna kumbki pool ei teatanud soovist lepingut lõpetada, muutus leping tähtajatuks. 19.06.2018 sõlmiti kolmepoolne leping, millega senine üürileping läks üle kostjale. Ajavahemikus 2013 – 2018 tasus kostja üüri (arvetel nimetatud rent aga see ei muuda asja sisu) ja kõrvalkulude arveid äriruumide kasutamise eest J OÜ-le, kes omakorda maksis üürilepingu alusel üürileandjale samad summad edasi. Lisaks ostis kostja J OÜ-lt kaupa ja kostjal oli J OÜ ees laenukohustus 10 000 euro, mille J andis 23.08.2013. Üüri ja rendimaksed kajastuvad ka kostja majandusaasta aruannetes.
15.Ebaõige on ka kostja väide 16.09.2014 J OÜ-le tehtud 19 400 euro makse osas. Laenuleping nr w polnud näilik ja kõnealuse maksega tasuti maksmata arveid. Kahjuks on jäänud maksekorralduse selgitusse lisamata viited konkreetsetele arve numbritele, mistõttu on enam kui 10 aastat hiljem vaga keeruline välja otsida igat üksikut arvet, mis selle maksega tasutud sai. Kostjal oli 21.07.2014 seisuga J OÜ ees ca 30 000 euro eest tasumata arveid. Kostja vastuväited
16.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Kostjal puuduvad laenukohustused hageja ees ning pooltel puudus suuline kokkulepe laenude tagastamise osas hiljemalt 31.12.2022. 07.06.2018 notar Lee Mõttus juures sõlmisid J (müüja) ja hageja, kellede esindaja oli SA, kostja osa müügilepingu, mille punktides 1.4.5 ja 1.4.6 kinnitas müüja, et kostja aruanded on koostatud lähtudes raamatupidamisseadusest ning heast raamatupidamistavast. Hagejale esitatud kostja dokumentatsioon kajastab kõiki kostja varasid ja kohustusi ning kostjal ei ole kohustusi, kostja poolt ei ole antud garantiisid ning tagatisi ning kostja varal ei ole kolmandate isikute ees koormatisi ega muid piiranguid, mis ei ole hagejale esitatud dokumentides kajastatud.
18.Kostja juhatuse liikmel SAil puudus osanike nõusolek hagis märgitud laenulepingute sõlmimiseks hagejaga, keda esindas samuti SA. Kostja asutajad 19.02.2013 olid AK ja J OÜ (registrikood x), mille juhatuse liikmena tegutses SA. Kostja juhatuse liikmed olid alates 19.02.2013 AK ja SA. IK sai kostja juhatuse liikmeks AK asemel alles 13.09.2013, siis kui kostja äritegevus oli juba käimas. Kostja osanike ees on alates 13.09.2013 aruandmise kohustusega isikuteks juhatuse liikmed SA ja IK. Hagis märgitud laenulepingute sõlmimise ajal olid kostja osanikud 50% ulatuses AK ja 50% ulatuses CTC R OÜ (registrikood x/ kustutatud 11.10.2022, endise nimega J OÜ) ning juhatuse liikmeteks olid SA ja IK. Kostja juhatuse liige SA ei ole kostja osanikelt kunagi saanud luba sõlmida laenulepinguid endaga seotud äriühinguga ehk hagejaga.
19.SA kostja juhatuse liikmena on õigusvastaselt teostanud laenude tagasimakseid kuni 06.09.2023. SA on tasunud 31.12.2022 esitatud arve 4328,54 eurot ja arve 18312 313,33 eurot. Lisaks perioodil 15.02.2023-06.09.2023 tasus kostja hagejale: 15.02.2023 2000 eurot, 03.05.2023 1000 eurot, 06.06.2023 2500 eurot, 03.08.2023 250 eurot, 04.08.20223 250 eurot, 06.09.2023 500 eurot. Lisaks korraldas SA hageja juhatuse liikmena perioodil 2013-30.06.2018 kostja raamatupidamist, ning võttis enda valdusesse koos dokumentidega kostja sularahakassa 19 995,30 eurot. Seega on laenusumma tagastatud.
20.Kostja on ka seisukohal, et laenulepingud w ja b on näilikud. Lepingute alusel kostja ei ole 5
tegelikult laenu saanud ja nende lepingute alusel teostas kostja juhatuse liige SA, kes on ühtlasi ka hageja juhatuse liige, näilikud tehingud endaga seotud äriühinguga J OÜ, kuhu ta need summad edasi kandis. Laenulepingute sõlmimise eesmärgiks ei olnud anda laenu kostjale, vaid hageja soovis kostjat kasutada vahelülina rahade ülekandmisel endaga seotud äriühingule J OÜ.
21.Hageja väide, et 16.09.2014 kostja arvelduskontolt J OÜ arvelduskontole tehtud makse 19 400 eurot on tehtud J OÜ esitatud arvete tasumiseks on paljasõnaline ja tõendamata ning tuleb jätta tähelepanuta. Hageja ja J OÜ vahel ei ole kunagi sõlmitud üürilepingut x aadressil x asuva kaupluse ruumide üürimiseks.
22.Kostja ei vajanud 2014 ja 2015 hagejalt laenu. Kostjal oli endal piisavalt käibevahendeid. Kohtuotsuse põhjendused
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 5 esimese lause kohaselt kohus muuhulgas lahendab otsuse resolutsiooniga veel lahendamata taotlused.
23.1.09.04.2024 korraldaval kohtuistungil loobus hageja osaliselt põhinõudest 249,33 euro osas ja sissenõutavaks muutunud viivisest 3,49 euro osas (dtl 378-379). Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RKTKo 06.10.2010, nr 3-2-1-73-10, p 19, RKTKo 23.10.2013, nr 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RKTKo 11.06.2014, nr 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RKTKm 26.03.2014, nr 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõuetest loobumise osas kohtulahendis, sest kostja loobumisele vastu ei vaielnud.
23.2.TsMS § 428 lg 1 p 1 alusel kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
23.3.Kuna hageja on osaliselt nõudes loobunud, siis lõpetab kohus menetlus hageja hagis kostja vastu osaliselt põhinõude 249,33 euro osas ja sissenõutavaks muutunud viivise 3,49 euro osas.
23.4.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
24.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja ning kostja täiendavad seisukohad, ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
25.Kohus on tuvastanud, et:
25.1.Kostja juhatuse liikmed on alates 19.02.2013 SA ja alates 13.09.2013 IK. Kostja osanikud olid perioodil 19.02.2013-07.06.2018 J OÜ (registrikood x, registrist kustutatud 11.10.2022 6
(dtl 226-232)) ja AK (dtl 234).
25.2.J OÜ (C juhatuse liikmed oli SA (06.10.2008-15.03.2019) ja 06.10.2008-31.03.2016 RA (06.10.2008-31.03.2016) ja osanik (23.12.2011-24.03.2016) ning hageja (24.03.201620.02.2019) (dtl 227).
25.3.Hageja ja kostja sõlmisid 02.05.2013 laenulepingu nr x, mille alusel hageja andis kostjale laenu 60 000 eurot, intress 0%, tähtaeg 31.05.2014 (dtl 11). Laenusumma 63 430 eurot üle kantud ajavahemikus 02.05.2013 - 12.12.2013 (dtl 14-15). Laen on tagasi makstud (dtl 3, p 6, dtl 208-209, p 10-12).
25.4.Hageja ja kostja sõlmisid 15.09.2014 tähtajatu laenulepingu nr w, millega hageja andis kostjale laenu 19 400 eurot, intress 0% (dtl 12). Laenusumma üle kantud 16.09.2014 (dtl 17).
25.5.Hageja ja kostja sõlmisid 16.06.2015 tähtajatu laenulepingu nr b, millega hageja andis kostjale laenu 18 000 eurot, intress 0% (dtl 13). Laenusumma üle kantud 16.06.2015 ja 17.06.2015 (dtl 19).
25.6.Laenulepingud allkirjastas äriühingute esindajana SA.
25.7.14.02.2023 edastas hageja kostjale e-kirja laenulepingute w ja b ülesütlemiseks hiljemalt 15.03.2023 (dtl 24).
25.8.09.08.2023 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles andis täiendava tähtaja laenulepingutest w ja b tulenevate kohustuste täitmiseks hiljemalt 04.09.2023 (dtl 21-23).
26.Hageja nõue on kvalifitseeritav laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudena VÕS § 396 lg 1 ja § 108 lg 1 mõttes. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Riigikohtu praktikas on leitud, et kui hageja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada (RKTKo 27.03.2008, nr 3-2-1-1108, p 11).
27.Käesolevalt on hageja tõendanud kostjale raha ülekandmise (dtl 17 ja 19), seega tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostja ei vaidle, et laenusummad on hagejale üle kantud (dtl 379, 00:08:20)
28.Kostja on seisukohal, et kostja juhatuse liikmel SAil puudus osanike nõusolek endaga seotud äriühinguga ehk hagejaga laenulepingu sõlmimiseks.
28.1.Puudub vaidlus, et laenulepingud nr w ja b on allkirjastatud SA poolt, kes on hageja ainus juhatuse liige kui ka kostja juhatuse liige. Puudub vaidlus, et SA oli ka kostja osaniku J OÜ juhatuse liige laenulepingute sõlmimise ajal.
28.2.Osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehingu tegemist reguleerib äriseadustik (ÄS) § 181 lg 3, mille kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kohtupraktikas on leitud, et viidatud normi kohaldamisel saab juhatuse liikmega samaväärsena käsitleda tema või abikaasa täieliku kontrolli all olevat äriühingut (RKTKo 22.11.2019, nr 2-17-1725, p 15.1; 7
RKTKo 26.04.2017, nr 3-2-1-26-17, p 10). Täieliku kontrolli või samaväärse majandusliku huvi tingimus on täidetud eelkõige juhul, kui asjaomane juhatuse liige on teise äriühingu vähemalt 51% osanik või aktsionär või ainus juhatuse liige. Kuna SA on hageja ainuke juhatuse liige, siis on kohtu hinnangul käesoleval juhul kohaldatav ÄS § 181 lg 3.
28.3.ÄS § 181 lg-ga 3 seonduva kohtupraktika kohaselt (vt RTKTKo 26.04.2017, nr 3-2-1-2617, p-d 9-14) piirab see norm juhatuse liikme esindusõigust eesmärgiga vältida tehingu tegemisel tekkida võivat huvide konflikti, sest juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele. Tegemist on lojaalsuskohustusest tuleneva juhatuse liikme esindusõiguse piiranguga, mille kohaselt võib juhatuse liige teha iseendaga tehingu üksnes juhul, kui tehingu tegemiseks on andnud nõusoleku kõrgemalseisev organ (osanikud või nõukogu). Kui sellist nõusolekut ei ole, siis on tehing tühine (ÄS § 181 lg 3). Erandina ei ole osanike nõustumust juhatuse liikmega tehingu tegemiseks vaja juhul, kui tehing tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel (ÄS § 181 lg 3 teine lause). Ehk selleks, et tehing kehtiks osanike nõusolekuta (heakskiiduta), peavad olema täidetud ÄS § 181 lg 3 teises lauses sätestatud tingimused: tehing ei tohi väljuda osaühingu igapäevasest majandustegevusest ja peab olema tehtud turutingimustel. Seega tuleb käesolevalt hinnata, kas tehingu tegemiseks oli ÄS § 181 lg 3 järgi vajalik osanike nõusolek. Hindamaks seda, kas tehing on tehtud igapäevases majandustegevuses või seda ületades ÄS § 181 lg 3 teise lause mõttes, saab mh arvestada kõnealuse tehingu iseloomu ja mahtu (RKTKo 13.04.2016, nr 3-2-1-9-16, p 36). Hindamaks seda, kas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 lg 1 järgi võib laenulepingu sõlmimine olla kostja jaoks kahjulik tehing, tuleb võrrelda seda, kas laenuleping vastab selle sõlmimise ajal kehtinud turutingimustele. Juhatuse liikme kui osaühingu esindaja kohustuste rikkumist hinnates tuleb sellises olukorras lähtuda ärilise kaalutluse reeglist (RKTKo 24.11.2015, nr 3-2-1-129-15, p 17).
28.4.Kohtule tõendina esitatud laenulepingutest (dtl 12-13) nähtub, et hageja on andnud kostjale laenu tähtajatult ja intressita, ning laenulepingul puudusid tagatised. Seega on laenulepingud eelduslikult sõlmitud kostja jaoks turutingimustest soodsamatel tingimustel. Kohus leiab, et käesolevalt ei olnud laenulepingute sõlmimine selline tehing, mille tegemiseks oleks juhatuse liige pidanud saama osanike nõusoleku. Kuna kohus tuvastab, et laenulepingute sõlmimiseks ei pidanud saama osanike nõusolekut, siis puudub vajadus hinnata, kas selline nõusolek oli olemas. Kohus jätab seega andmata hinnangu nimetatu osas esitatud väidetele ja viidatud tõenditele (dtl 210-213, p 23-45).
29.Laenulepingutega ning maksekorraldustega on tõendatud laenulepingute sõlmimine ja raha üle kandmine. Kostja ei ole vaidlustanud raha ülekandmist. Asjas ei ole vaidlust, et laenulepingud oli tähtajatud. VÕS § 398 lg 1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. VÕS § 195 lg 5 sätestab, et lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu alusel saadu. Hageja esitas kostjale laenulepingute ülesütlemise teate 14.02.2023, määrates laenu tagastamise tähtpäevaks 15.03.2023 (dtl 24). Kostja ei ole vaidlustanud, et kostja ei ole laenulepingu ülesütlemisavalduse kätte saanud. Tulenevalt VÕS § 195 lg 5 lõppes leping 14.04.2023. Hageja on VÕS § 114 kohaselt andnud kostjale ka täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 04.09.2023, kostja ei ole laenu tagastanud. Seega hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ning VÕS § 101 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Kostja vastuväiteid, mida kohus analüüsib otsuses edaspidi, ei välista hagi 8
rahuldamist.
30.Kostja on seisukohal, et kostjal puudusid hageja ees kohustused vähemalt seisuga 07.06.2018. 07.06.2018 sõlmisid J OÜ (müüja) ja hageja (ostja) notariaalse osaühingu osa müügilepingu (dtl 131-135), mille esemeks oli müüjale kuuluv kostja osa nimiväärtusega 1250 eurot, mis moodustab 50% osaühingu kapitalist. Lepingu punktis 1.4.6. (dtl 132) kinnitab müüja, et ostjale esitatud OÜ dokumentatsioon kajastab kõiki OÜ varasid ja kohustusi ning OÜ-l ei ole kohustusi, OÜ poolt ei ole antud garantiisid ning tagatisi ning OÜ varal ei ole kolmandate isikute ees koormatisi ega muid piiranguid, mis ei ole ostjale esitatud dokumentides kajastatud. Seega kuna J on kinnitanud, et OÜ-l puuduvad kohustused, siis ei saa olla kostjal hageja ees laenukohustusi. Hageja on seisukohal, et kostja väited on ebaõiged ja kunstlikult välja mõeldud. Osaühingu osa ostu-müügilepingu puhul ei nõua notar kinnitust selle kohta, kas äriühingul on raamatupidamises kohustusi või mitte.
30.1.Riigikohus on märkinud, et osaluse müümisel ei saa müügiesemeks olevat osalust üldjuhul samastada äriühingu majandatava ettevõttega, st omistada müüdavale osalusele lepingutingimustele vastavust hinnates äriühingu ettevõtte omadusi. Seega ei saa osaluse müümisel üldjuhul hinnata müüdud osa lepingutingimustele mittevastavuse raames ka äriühingu majanduslikku seisundit. Teisiti on aga olukord enamusosaluse müümisel, millega kaasneb kontroll äriühingu majandustegevuse üle. Kui osalust võõrandades võõrandatakse ka äriühingu ettevõtet kui majandusüksust, mille kaudu äriühing tegutseb, saab ettevõtte omadused lugeda müüdava osaluse omadusteks ja hinnata neid osa lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel (vt RKTKo 28.03.2012, nr 3-2-1-17-12, p 14; RKTKo 18.06.2014, nr 3-2-1-56-14, p 11). See tähendab, et äriühingu majandustegevuse seisundit ei hinnata müüdava osaluse kontekstis, välja arvatud juhul, kui tegemist on enamusosaluse müügiga, millega käesoleval juhul ei olnud tegu. Kui müüja kinnitab, et äriühingul puuduvad kohustused, ei saa seda kinnitust tõlgendada automaatselt kui tõendit kohustuste puudumise kohta. Seega kohtu hinnangul ei tõenda notariaalse lepingu punkt 1.4.6. asjaolu, et kostjal puudusid igasugused kohustused seisuga 07.06.2018. Nimetatut kinnitab ka notari juristi 15.05.2024 e-kiri, kus jurist selgitab: „lepingus märgitud kinnitus on meil tavapäraselt lepingutes sees, et ei tekiks hiljem ostjal pretensioone, et ta ei olnud OÜ osa ostes teadlik OÜ majanduslikust seisust ja ta ei soovigi sellises äriühingus osanik olla. OÜ osa müügilepingu sõlmimisel küsime ostjalt alati üle, et kas ta on kõigi teda huvitavate OÜ dokumentidega tutvunud ja samuti OÜ majandusliku seisuga tutvunud ja ta soovib OÜ osa omandada sellises majandusseisus olevas äriühingus. Müüja kinnituse puhul on peetud silmas, et müüja on esitanud eelnevalt ostjale tutvumiseks OÜ dokumentatsiooni, sh raamatupidamise aruanded, et ostjal oleks ülevaade ja ostja oleks teadlik, et milline on OÜ majanduslik seis. Müüja on kinnitanud, et ostjale esitatud dokumentides kajastuvad OÜ varad ja kohustused ja OÜ-l ei ole lisaks mingeid muid kohustusi, mida ei ole ostjale esitatud dokumentides kajastatud. Kui müüja jättis ostjale mingid dokumendid esitamata või ei teavitanud kohustusest, mis ei kajastunud OÜ dokumentides, siis see ei tee seda kohustust olematuks ja müüja poolt lepingus antud kinnitus ei vastanud siis tegelikule olukorrale. See kinnitus kindlasti ei tähenda, et laenukohustused puudusid (laenukohustused oleksid pidanud kajastuma OÜ raamatupidamise dokumentides). Lepingus on ka ostja kinnitanud, et ta on OÜ dokumentatsiooniga tutvunud ja ta omab vastavalt dokumentidele ja müüja poolt lepingus esitatud kinnitustele reaalset ettekujutust OÜ majanduslikust olukorrast ta soovis OÜ osa omandada ja ta ei soovinud täiendavalt OÜ osas audiitorkontrolli.“ (dtl 474).
30.2.Seega on asjakohatud ja tõendamata kostja väited, et seisuga 07.06.2018 puudusid kostjal 9
hageja ees kohustused, kuna nimetatut on väidetavalt kinnitatud 07.06.2018 notariaalses lepingus.
30.3.Asjaolu, et kostjal olid laenukohustused näitavad kostja majandusaasta aruanded (dtl 435476, 478-535) ja raamatupidamisdokumendid (dtl 142, 147, 162), kus on vastavad kohustused kajastatud. Sealjuures 2014 (dtl 461), 2016 (dtl 434), 2017 (dtl 447), 2020 (dtl 280) kostja majandusaasta aruande on allkirjastanud mõlemad kostja juhatuse liikmed SA ja IK. Kostja ei ole nimetatu osas vastuväiteid esitanud. Kohus nõustub hagejaga, et usutav ei ole, et IK oleks allkirjastanud majandusaasta aruandeid, kui ta oleks olnud seisukohal, et kostjal puudusid kohustused hageja ees juba 07.06.2018.
31.Kostja on seisukohal, et kostjal puuduvad hageja ees kohustused, kuna SA on võtnud laenusumma välja sularahas kostja kassast. SA võttis 02.03.2023 enda valdusesse kostja kõik kassa dokumendid koos kassas olnud sularahaga 19 995,30 eurot (dtl 128, 409). Hageja märgib, et SA ei ole võtnud enda kätte 02.03.2023 kostja sularahakassat 19 995,30 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et kostja sularahakassas oli 19 995,30 eurot. Kui ka SA oleks võtnud kostja sularahakassa, siis SAi teod ei ole omistatavad hagejale.
31.1.Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt oli kassas 02.03.2023 seisuga 19 995,30 eurot (dtl 128). Tõendist ei nähtu, kellele vastav kassa kuulub ja kes on tõendi koostanud. Kostja ei ole kohtule esitanud ka usutavaid tõendeid, et tegelikkuses oli kostja kassas 19 995,30 eurot ning, et selle on enda kätte võtnud SA. Tõendamata on ka, kuidas sularaha arvelt tagastati laene hagejale. Sularaha enda kätte võtmist ei kinnita kostja esitatud RJ ja AJ allkirjastatud avaldus (dtl 409). Avaldusest nähtub, et SA võttis enda kätte kassaraamatu, mitte sularahakassa. SA ei ole eitanud, et osad raamatupidamisdokumendid, seoses sularahas tehtud tehingutega, on tema käes (dtl 214, p 56 ja dtl 421, p 23). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 31.12.2013 seisuga oli kostja rahaliste vahendite jääk 645 eurot (dtl 464), 31.12.2014 seisuga 390 eurot (dtl 464), 31.12.2015 seisuga 893 eurot (dtl 363), 31.12.2016 4917 eurot (dtl 438), 31.12.2017 1986 eurot (dtl 451) ja 30.06.2018 569,90 eurot (dtl 142, 145). Kohus toetab hageja seisukohti, et ei ole usutav, et äkitselt oli kostja sularahakassas üle 18 000 euro. Lisaks peaks selline puudujääk kajastuma raamatupidamiseks. Vaidlust ei ole, et kostja on raamatupidamiskohustuslane. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 punktide 1, 2 ja 3 järgi on raamatupidamiskohustuslane muu hulgas kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ning 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. RPS § 6 lg-s 1 antud majandustehingu mõiste kohaselt majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. Seega peab raamatupidamine kajastama nii sularahatehingutest laekunud summasid, kui ka vastava sularaha koguse kellelegi üleandmist.
31.2.Tõendatud ei ole, et väidetava sularahaga on makstud laenukohustusi ja täpselt kui palju. Kohus on ka seisukohal, et isegi kui SA võttis enda käsutusse kostja sularahakassa, siis ei ole see omistatav hagejale. Kostjal on sellisel juhul õigus esitada nõuded kostja juhatuse liikme SA vastu. Kohus on selgitanud nimetatut 21.08.2024 (dtl 563).
32.Kostja väide tehingu näilikkuse kohta on põhistamata. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) 10
§ 89 lg 1 eeldab tehingu näilikkus tehinguosaliste kokkulepet (st ühist soovi), et nende tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohus selgitas oma 10.01.2025 kirjas (dtl 708), et tehingu näilikkus tähendab eelkõige, et pooled soovivad sellega varjata mingit muud tehingut või luua ettekujutuse tehingust, kuigi neil tegelikult vastav tahe puudub. Näiliku tehingu puhul on määrava tähtsusega poolte tahe, mistõttu tuleb tehingu näilikkuse tuvastamisel hinnata poolte tahteavaldusi, et selgitada, mida tegelikult sooviti. Tuleb tuvastada, et tehingu kõigi poolte tegelik tahe ehk poolte ühine tahe oli suunatud sellele, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei oleks avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Järeldust mitmepoolse tehingu näilikkuse kohta ei saa rajada vaid tehingu ühe poole tahtele. Tehingu näilikkuse tõendamiskoormus lasub poolel, kes sellele tugineb ehk kostjal.
32.1.Asjas ei ole tõendatud kokkulepet näiliku tehingu tegemiseks. Kostja on seisukohal, et tehing oli näilik, kuna laenulepingute sõlmimise eesmärk oli hageja soov kanda laenud edasi temaga seotud äriühingule J OÜ. Hageja eitab mistahes näiliku tehingu tegemise kokkuleppe olemasolu.
32.2.Puudub vaidlus, et laenulepingu w alusel on hageja kostjale 16.09.2014 üle kandnud 19 400 eurot ning laenulepingu nr b alusel 16.06.2015 15 000 eurot ja 17.06.2015 3000 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja 16.09.2014 kandnud J OÜ-le 19 400 eurot, selgitusega arvete tasumine (dtl 583), 16.06.2015 15 314,94 eurot selgitusega arvete 14285, 13122, 13264, 13209, 15073, 15047, 15032 tasumine, osaline laenulepingu tagasimakse-meie arve 00960 (dtl 585) ja 17.06.2015 3000 eurot, selgitusega laenuleping b (dtl 586). Kohus on seisukohal, et asjaolu, et antud laenuga on täidetud kostja kohustusi ja arveid, ei tee tehingut näilikuks. Hageja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt sõlmis J OÜ Yga 11.03.2013 äriruumi üürilepingu, mille kohaselt J OÜ võttis üürile x, x asuvad kaupluse pinnad (dtl 610615). Nimetatud ruume asus kasutama kostja. Kostja ei ole nimetatu osas vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole ka esitanud tõendeid, mis alusel ta vastavaid ruume kasutas. Kostja on nimetatud ruumid üürilevõtjana üle võtnud 19.06.2018 (dtl 639). Y esitas rendiarved J OÜ-le, kes omakorda esitas need kostjale (dtl 603-609, 618-630). Rendimaksed kajastuvad ka kostja majandusaasta aruannetes. Lisaks müüs J OÜ kostjale kaupa (dtl 631-633), ning kostjal oli J OÜ-le seisuga 21.07.2014 tasumata arveid 29 873,57 eurot (dtl 635). Samuti on J OÜ andnud kostjale 23.08.2013 laenu 10 000 eurot (dtl 640). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et laen oleks seisuga 16.06.2015 tagastatud. Kohtul puudub alus esitatud tõendites kahelda. Kostja väited, et kostja raamatupidamises vastavad tõendid puuduvad on põhistamata. Hageja on tõendanud ja teinud usutavaks, et tegemist oli reaalsete arvetega ja laenukohustusega, mida kostja J OÜ-le tasus. Kostja ei ole väiteid ja tõendeid ümber lükanud. Kohus rõhutab ka, et tulenvalt RPS § 12 lg 1 raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Esitatud tõenditest nähtub ka, et asjaolu, et hageja antud laenudega tasuti arveid ja sh ka IKe ja AKega seotud äriühinguga Osaühing E T.E. (dtl 236-243), on kostja majandustegevuses tavapärane. Seega on tõendamata kostja väited tehingu näilikkuse kohta.
33.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele laenulepingutest nr w ja b tulenev võlgnevus 34 158,67 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud kohtule selgitusi, et põhivõlgnevus oleks väiksem. Kohus selgitas 10.01.2025, et kui kostja leiab, et põhivõlgnevuse summa ei ole õige, siis tuleb kostjal see välja tuua (dtl 708). Hageja on tõendanud ja selgitanud, millised maksed on, millise laenulepingu 11
katteks arvestatud.
34.Juhindudes VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367 kuulub hagejalt välja mõistmisele viivis perioodi 04.09.2023 – 02.10.2023 eest 478,22 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisest viivis 0,05% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Pooled on lepingute punktides 2.2 (dtl 12 ja 13) kokku leppinud, et laenusaaja maksab viivist 0,05% tasumata summalt.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Hagejal on tekkinud kahju seoses kohtueelsete õigusabikuludega 262,55 eurot.
35.1.Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Hüvitatav kahju võib olla varaline või mittevaraline (VÕS § 128 lg 1). Hageja nõuab kohtueelsete õigusabikulude näol varalise kahju hüvitamist. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 2), mis hõlmab kahju tekitamise tõttu kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulutusi, sh mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Kohtupraktikas on leitud, et otsese varalise kahjuna selles tähenduses on käsitatavad lepingu rikkumise tõttu kantud kohtueelsed vajalikud ja mõistliku suurusega õigusabikulud (nt RKTKo 24.11.2021, nr 2-18-13432, p 24 ja sealsed viited). Sarnaselt on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine võimalik ka delikti korral (nt RKTKo 21.04.2021, nr 2-14-6942, p 14). Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 28.09.2020, nr 2-16-8751, p 28).
35.2.Hageja on esitanud kostjale 09.08.2023 nõudekirja ja kompromissettepaneku omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks. Kuna kõnealune nõudekiri käsitles ka muid küsimusi, mis ei ole seotud kõnealuses tsiviilasjas vaidlusaluste laenulepingutega, siis hindab hageja, et tema poolt nõudekirja koostamisega seoses kantud õigusabikuludest oli 2/3 seotud laenude tagastamise nõudega. Hagejale on väljastatud osutatud õigusteenuse eest arve summas 393,83 eurot (dtl 27-28). Arvestades, et hageja hinnangul on laenude tagasi nõudmisega seotud ca 2/3 kõnealuse töö mahust, siis nõuab hageja enda kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist summas 262,55 eurot (s.t 2/3 summast 393,83 eurot). Kostja ei ole nõudele vastuväiteid esitanud.
35.3.Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjale ette heidetava õigusvastase käitumisega (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja oleks laenud tagastanud, poleks hagejal õigusabikulu tekkinud. Kohtu hinnangul on kahju hüvitamine hõlmatud VÕS § 1045 lg 1 p 2 kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).
35.4.Kostjalt kuulub väljamõistmisele kahjunõue 262,55 eurot. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Hageja nõuab viivist viidatud sätte teise lause järgi kahjunõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni kahjunõude tasumiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12
36.Menetluskulud jätta juhindudes TsMS § 162 lg 1 kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). /digitaalselt allkirjastatud/ Nele Seping Kohtunik
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.