Järva Elamumaa OÜ hagi HYDROPARTS OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27. märtsi 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
HYDROPARTS OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
41 164,91 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Järva Elamumaa OÜ (registrikood esindajad ringkonnakohtus 11422537), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pilv Kostja HYDROPARTS OÜ (registrikood 12423697), seaduslik esindaja IK Menetluse liik
Avalik kohtuistung 13. jaanuaril 2026
Istungil osalenud menetlusHageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko osalised ja nende esindajad Pilv
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 27. märtsi 2025 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta HYDROPARTS OÜ kanda.
3.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. novembri 2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
Keelduda HYDROPARTS OÜ poolt 14.01.2026 esitatud tõendite vastuvõtmisest.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Järva Elamumaa OÜ (hageja) esitas 02.10.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse HYDROPARTS OÜ (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja põhivõla 34 408 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 481,71 eurot, kahjuhüvitise 262,55 eurot, viivised kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude 34 408 eurot rahuldamiseni määras 0,05 % päevas ja viivised kohtuotsuse tegemisest seaduses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise 262,55 eurot tasumiseni.
2.Hageja täpsustas 17.11.2023 põhivõla ja sellega seotud viivise nõuet, paludes välja mõista põhivõla 34 158,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 478,22 eurot ja viivised kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude 34 158,67 eurot rahuldamiseni määras 0,05 % päevas. 09.04.2024 istungil loobus hageja vähendatud osas (s.o põhivõla 249,33 eurot ja viivise 3,49 eurot osas) nõudest.
3.Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale laenu 02.05.2013 sõlmitud laenulepingu 0205/13 alusel 63 430 eurot, intressiga 0%. Laen on tagastatud. Samuti andis hageja kostjale laenu 15.09.2014 laenulepingu nr 1509/14 alusel summas 19 400 eurot tähtajatult, intressiga 0%. Lisaks andis hageja kostjale laenu 16.06.2015 laenulepingu nr 1606/15 alusel summas 18 000 eurot tähtajatult, intressiga 0%.
4.Kostja on tagastanud hagejale laenulepingu nr 1509/14 alusel 1552 eurot ja 129,33 eurot. Laenulepingu nr 1606/15 alusel on kostja tagastanud 1440 eurot ja 120 eurot. Seega on hageja põhinõue laenulepingute järgi kokku 34 158,67 eurot.
5.14.02.2023 edastas hageja kostja juhatuse liikmele IKle laenulepingute ülesütlemise teatise. 09.08.2023 edastas hageja kostjale nõudekirja, kus andis täiendava tähtaja laenu tagastamiseks hiljemalt 04.09.2023. Laenu ei ole tagastatud. Alates 05.09.2023 lisandub võlgnevusele lepingujärgne viivis 0,05 % päevas, mis seisuga 02.10.2023 on 478,22 eurot.
2
6.Kostjal on kohustus tasuda ka nõudekirja esitamise eest kohtueelsed õigusabikulud 262,55 eurot ja neile lisanduv viivis. Kostja vastus
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja juhatuse liikmel SAl puudus osanike nõusolek laenulepingute sõlmimiseks hagejaga, keda esindas samuti SA. Laenulepingud on näilikud. Laenulepingute sõlmimise eesmärgiks ei olnud anda laenu kostjale, vaid hageja soovis kostjat kasutada vahelülina rahade ülekandmisel endaga seotud äriühingule
JÄÄTMEPROFF OÜ.
8.JÄÄTMEPROFF OÜ müüjana ja hageja ostjana sõlmisid 07.06.2018 kostja osa müügilepingu, milles müüja kinnitas, et kostjal kohustused puuduvad.
9.Hagis esitatud võlasumma ei ole õige. SA on kostja juhatuse liikmena teinud laenude tagasimakseid kuni 06.09.2023. Lisaks võttis SA enda valdusesse kostja sularahakassa 19 995,30 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Pärnu Maakohus tegi 27.03.2025 otsuse, millega lõpetas menetluse põhinõude 249,33 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 3,49 eurot osas seoses nõudest loobumisega. Ühtlasi rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 34 158,67 eurot, viivise 478,22 eurot ja viivise 0,05 % päevas alates kohtuotsuse tegemist kuni põhinõude 34 158,67 eurot rahuldamiseni. Ühtlasi mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 262,55 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude 262,55 eurot rahuldamiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
11.Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 02.05.2013 laenulepingu nr 0205/13, mille alusel hageja andis kostjale laenu 60 000 eurot, intressiga 0%. Laenusumma 63 430 eurot on üle kantud ajavahemikus 02.05.2013 - 12.12.2013. Laen on tagasi makstud. Hageja ja kostja sõlmisid 15.09.2014 tähtajatu laenulepingu nr 1509/14, millega hageja andis kostjale laenu 19 400 eurot, intressiga 0% (dtl 12). Laenusumma on üle kantud 16.09.2014 (dtl 17). Hageja ja kostja sõlmisid 16.06.2015 tähtajatu laenulepingu nr 1606/15, millega hageja andis kostjale laenu 18 000 eurot, intressiga 0% (dtl 13). Laenusumma on üle kantud 16.06.2015 ja 17.06.2015 (dtl 19). Laenulepingud allkirjastas äriühingute esindajana SA.
12.Puudub vaidlus, et laenulepingud nr 1509/14 ja 1606/15 allkirjastanud SA oli hageja ainus juhatuse liige ning ka kostja juhatuse liige. Puudub vaidlus, et SA oli ka kostja osaniku JÄÄTMEPROFF OÜ juhatuse liige laenulepingute sõlmimise ajal. Osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehingu tegemist reguleerib äriseadustik (ÄS) § 181 lg 3, mille kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei 3
nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kohtupraktikas on leitud, et viidatud normi kohaldamisel saab juhatuse liikmega samaväärsena käsitleda tema või abikaasa täieliku kontrolli all olevat äriühingut (RKTKo 22.11.2019, nr 2-171725, p 15.1; RKTKo 26.04.2017, nr 3-2-1-26-17, p 10). Täieliku kontrolli või samaväärse majandusliku huvi tingimus on täidetud eelkõige juhul, kui asjaomane juhatuse liige on teise äriühingu vähemalt 51% osanik või aktsionär või ainus juhatuse liige. Kuna SA on hageja ainus juhatuse liige, siis on kohtu hinnangul käesoleval juhul kohaldatav ÄS § 181 lg 3.
13.Kohtule tõendina esitatud laenulepingutest (dtl 12-13) nähtub, et hageja on andnud kostjale laenu tähtajatult ja intressita, ning laenulepingul puudusid tagatised. Seega on laenulepingud eelduslikult sõlmitud kostja jaoks turutingimustest soodsamatel tingimustel. Kohus leidis, et laenulepingute sõlmimine ei olnud selline tehing, mille tegemiseks oleks juhatuse liige pidanud saama osanike nõusoleku. Seega puudub vajadus ka hinnata, kas selline nõusolek oli olemas.
14.Asjas ei ole vaidlust, et laenulepingud oli tähtajatud. VÕS § 398 lg 1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja esitas kostjale laenulepingute ülesütlemise teate 14.02.2023 (dtl 24). Seega lõppes leping 14.04.2023. Hageja on andnud kostjale ka täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 04.09.2023, kostja ei ole laenu tagastanud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist.
15.Kostja on seisukohal, et kostjal puudusid hageja ees kohustused vähemalt seisuga 07.06.2018. 07.06.2018 sõlmisid JÄÄTMEPROFF OÜ (müüja) ja hageja (ostja) notariaalse osaühingu osa müügilepingu (dtl 131-135), mille esemeks oli müüjale kuuluv kostja osa nimiväärtusega 1250 eurot, mis moodustab 50% osaühingu kapitalist. Lepingu punktis 1.4.6. (dtl 132) kinnitas müüja, et ostjale esitatud dokumentatsioon kajastab kõiki osaühingu varasid ja kohustusi ning osaühingul ei ole kohustusi, osaühingu poolt ei ole antud garantiisid ning tagatisi ning osaühingu varal ei ole kolmandate isikute ees koormatisi ega muid piiranguid, mis ei ole ostjale esitatud dokumentides kajastatud.
16.Maakohus asus seisukohale, et äriühingu majandustegevuse seisundit ei hinnata müüdava osaluse kontekstis, välja arvatud juhul, kui tegemist on enamusosaluse müügiga, millega käesoleval juhul ei olnud tegu. Lepingu punkt 1.4.6. ei tõenda asjaolu, et kostjal puudusid igasugused kohustused seisuga 07.06.2018. Nimetatut kinnitab ka notari juristi 15.05.2024 e-kiri (dtl 474).
17.Asjaolu, et kostjal olid laenukohustused näitavad kostja majandusaasta aruanded (dtl 435476, 478-535) ja raamatupidamisdokumendid (dtl 142, 147, 162), kus on vastavad kohustused kajastatud. Sealjuures 2014 (dtl 461), 2016 (dtl 434), 2017 (dtl 447), 2020 (dtl 280) kostja majandusaasta aruande on allkirjastanud mõlemad kostja juhatuse liikmed SA 4
ja IK. Usutav ei ole, et IK oleks allkirjastanud majandusaasta aruandeid, kui ta oleks olnud seisukohal, et kostjal puudusid kohustused hageja ees juba 07.06.2018.
18.Kostja on seisukohal, et kostjal puuduvad hageja ees kohustused, kuna SA on võtnud laenusumma välja sularahas kostja kassast. Maakohus märkis, et kohtule esitatud tõendist nähtuvalt oli kassas 02.03.2023 seisuga 19 995,30 eurot (dtl 128). Tõendist ei nähtu, kellele vastav kassa kuulub ja kes on tõendi koostanud. Kostja ei ole kohtule esitanud usutavaid tõendeid, et tegelikkuses oli kostja kassas 19 995,30 eurot ning, et selle on enda kätte võtnud SA. Sularaha enda kätte võtmist ei kinnita kostja esitatud RJ ja AJ allkirjastatud avaldus (dtl 409). Avaldusest nähtub, et SA võttis enda kätte kassaraamatu, mitte sularahakassa. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 31.12.2013 seisuga oli kostja rahaliste vahendite jääk 645 eurot (dtl 464), 31.12.2014 seisuga 390 eurot (dtl 464), 31.12.2015 seisuga 893 eurot (dtl 363), 31.12.2016 seisuga 4917 eurot (dtl 438), 31.12.2017 seisuga 1986 eurot (dtl 451) ja 30.06.2018 seisuga 569,90 eurot (dtl 142, 145). Kohus toetas hageja seisukohta, et ei ole usutav, et äkitselt oli kostja sularahakassas üle 18 000 euro.
19.Kostja on seisukohal, et tehing oli näilik, kuna laenulepingute sõlmimise eesmärk oli hageja soov kanda laenud edasi temaga seotud äriühingule JÄÄTMEPROFF OÜ. Maakohus leidis, et asjas ei ole tõendatud kokkulepet näiliku tehingu tegemiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja 16.09.2014 kandnud JÄÄTMEPROFF OÜ-le 19 400 eurot, selgitusega arvete tasumine (dtl 583), 16.06.2015 15 314,94 eurot selgitusega arvete 14285, 13122, 13264, 13209, 15073, 15047, 15032 tasumine, osaline laenulepingu tagasimakse-meie arve 00960 (dtl 585) ja 17.06.2015 3000 eurot. Kohus leidis, et asjaolu, et antud laenuga on täidetud kostja kohustusi ja arveid, ei tee tehingut näilikuks. Hageja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt sõlmis JÄÄTMEPROFF OÜ Järva Tarbijate Ühistuga 11.03.2013 äriruumi üürilepingu, mille kohaselt JÄÄTMEPROFF OÜ võttis üürile Viljandi 11, Türi asuvad kaupluse pinnad (dtl 610-615). Nimetatud ruume asus kasutama kostja. Kostja ei ole nimetatu osas vastuväiteid esitanud. Järva Tarbijate Ühistu esitas rendiarved JÄÄTMEPROFF OÜ-le, kes omakorda esitas need kostjale (dtl 603-609, 618-630). Kostjal oli JÄÄTMEPOFF OÜ-le seisuga 21.07.2014 tasumata arveid 29 873,57 eurot (dtl 635). Samuti on JÄÄTMEPROFF OÜ andnud kostjale 23.08.2013 laenu 10 000 eurot (dtl 640). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et laen oleks seisuga 16.06.2015 tagastatud. Hageja on tõendanud, et tegemist oli reaalsete arvetega ja laenukohustusega, mida kostja JÄÄTMEPROFF OÜ-le tasus.
20.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele laenulepingutest nr 1509/14 ja 1606/15 tulenev võlgnevus 34 158,67 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud selgitusi, et põhivõlgnevus oleks väiksem. Juhindudes VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 02.10.2023 seisuga 478,22 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisest lepingujärgne viivis 0,05% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
5
21.Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Hageja on esitanud kostjale 09.08.2023 nõudekirja ja kompromissettepaneku omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks. Kuna nõudekiri käsitles ka muid küsimusi, mis ei ole seotud kõnealuses tsiviilasjas vaidlusaluste laenulepingutega, siis hindab hageja, et tema poolt nõudekirja koostamisega seoses kantud õigusabikuludest oli 2/3 seotud laenude tagastamise nõudega. Hagejale on väljastatud osutatud õigusteenuse eest arve summas 393,83 eurot (dtl 27-28). Seega nõuab hageja enda kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist summas 262,55 eurot (s.t 2/3 summast 393,83 eurot). Kostja ei ole nõudele vastuväiteid esitanud. Maakohus leidis, et hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjale ette heidetava käitumisega. Kui kostja oleks laenud tagastanud, poleks hagejal õigusabikulu tekkinud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kahjuhüvitis 262,55 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel alates kohtuotsuse tegemisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Apellatsioonkaebus
22.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati.
23.Apellatsioonkaebuse kohaselt on ebaõige maakohtu seisukoht, et laenulepingute sõlmimiseks ei olnud vaja osanike nõusolekut. Lepingud on näilikud, kuna lepingute alusel ei ole kostja laenu saanud. Laenulepingute sõlmimise eesmärgiks ei olnud laenu andmine, vaid hageja soovis kostjat kasutada vahelülina rahade ülekandmisel endaga seotud JÄÄTMEPROFF OÜ-le.
24.Kostjal puudusid hageja ees kohustused vähemalt 07.06.2018 seisuga, arvestades 07.06.2018 notariaalses lepingus antud kinnitust. Samuti on SA võtnud laenusumma välja kostja kassast sularahana. Maakohus on nõude suuruse hindamisel jätnud arvestamata 15.02.2023-06.09.2025 kostja poolt tasutud 6500 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
27.Kostja esitas 14.01.2026 ringkonnakohtule SA poolt kostja nimel maakohtule esitatud võlgniku pankrotiavalduse koos lisadega (tsiviilasi 2-25-22443). Kolleegiumi hinnangul pole nendel käesoleva vaidluse lahendamiseks tähtsust ja ringkonnakohus keeldub nende vastuvõtmisest (TsMS § 238 lg 1). 6
28.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et vaidlusaluste laenulepingute sõlmimiseks ei olnud vaja osanike nõusolekut. ÄS § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Maakohus on tuvastanud, et kostja kasutas temale laenatud raha arvete (sh üüriarvete) tasumiseks ja teise laenu tagastamiseks. Sellest järelduvalt võttis kostja laenu igapäevases majandustegevuses. Laenuintress oli laenulepingute kohaselt 0 %, seega turuhinnast soodsam. Ülaltoodust tulenevalt ei nõudnud laenulepingute sõlmimine osanike nõusolekut.
29.Kostja on seisukohal, et laenulepingud on näilikud. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust pidada laenulepinguid näilikeks. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale laenulepingute alusel raha üle kandnud. Asjaolu, et kostja kasutas raha SAga seotud JÄÄTMEPROFF OÜ arvete tasumiseks ja viimasele laenu tagasimaksmiseks, ei tee poolte vahel sõlmitud laenulepinguid näilikeks.
30.Maakohus leidis põhjendatult, et 07.06.2018 JÄÄTMEPROFF OÜ (müüja) ja hageja (ostja) vahel sõlmitud kostja osa müügilepingust ei saa järeldada, et müügilepingu sõlmimise aja seisuga puudusid kostjal kohustused. Müüja on müügilepingu punktis 1.4.6 andnud kinnituse, et kostjal ei ole kohustusi, mida ei ole ostjale esitatud dokumentides kajastatud (dtl 132). Müügilepingu punktist 1.4.6 ei tulene, et kostjal kohustused üldse puuduvad. Asjaolu, et kostjal olid müügilepingu sõlmimise ajal kohustused järeldub ka 2017.a ja 2018.a majandusaasta aruannetest, mille kohaselt oli kostjal laenukohustusi 2017.a lõpu seisuga 93 000 eurot (dtl 451) ja 2018.a lõpu seisuga 85 000 eurot (dtl 248).
31.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et tõendamata on kostja väited, et hageja on laenusumma sularahas tagasi võtnud. Sealhulgas leidis maakohus õigesti, et SA poolt sularaha enda kätte võtmist ei tõenda RJ ja AJ 02.03.2023 avaldus (dtl 409). Avalduse kohaselt võttis SA enda kätte kassaraamatu. Sellest ei saa teha järeldust, et SA võttis enda kätte sularaha.
32.Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et kohus on jätnud arvestamata kostja poolt 15.02.2023-06.09.2023 hagejale tehtud maksed summas 6500 eurot. Ringkonnakohus märgib, et hageja on 17.11.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et ta on arvestanud selle kõige varasemast, s.o 02.05.2013 sõlmitud laenulepingust nr 0205/13 tulenenud võlgnevuse katteks. Kostja ei ole tõendanud, et 02.05.2013 sõlmitud laenulepingust nr 0205/13 tulenev võlgnevus oli selleks ajaks tasutud ning 6500 eurot oleks tulnud seetõttu arvestada laenulepingust nr 1509/14 või laenulepingust nr 1606/15 tuleneva võlgnevuse katteks.
7
33.Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
34.Tallinna Ringkonnakohus keelas 11.11.2025 hagi tagamise määrusega kostjal kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni hagi tagamise määruses loetletud vara võõrandamise. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled, ei taotle abinõu tühistamist. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis tuleb hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
35.Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt nimetas Tartu Maakohus 19.01.2026 määrusega tsiviilasjas 2-25-22443 kostjale ajutise pankrotihalduri ja keelas kostjal ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada. Pankrotiseaduse § 20 lg 3 sätestab, et käsutuskeelu kohaldamise korral peatub enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. Seega on pankrotiseaduse § 20 lg-st 3 tulenevalt käesolev menetlus peatunud. TsMS § 358 lg 1 sätestab, et menetluse peatumise või peatamise korral katkeb kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatumise või peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti. TsMS § 358 lg 3 kohaselt ei takista menetluse peatumine pärast asja arutamise lõpetamist menetluses otsuse avalikult teatavakstegemist. Kuna menetlus peatus pärast asja arutamise lõpetamist ringkonnakohtus, siis ei takista menetluse peatumine käesoleva lahendi teatavakstegemist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.