Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Määruse kuupäev
09.märts 2017
Tsiviilasja number
2-16-17793
Tsiviilasi
XXXX vs Aktsiselts XXXX kohustuse täitmise ja kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
hagi läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus Hageja: XXXX (isikukood XXXX) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Ahti Kuuseväli (Advokaadibüroo HETA, e-post: [email protected] )
Menetlusosalised, esindajad
Kostja: Aktsiaselts XXXX (registrikood XXXX) Kostja lepinguline esindaja: XXXX (e-post: XXXX )
Jätta hagi läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud XXXX esitas 25.11.2016 kohtule hagi Aktsiaseltsi XXXX vastu kohustuse täitmise ja kohustuse rikkumisega tekitatud kahju nõudes. Hageja palub kohustada kostjat korraldama XXXX Tallinnas asuval kinnistul sõidukite parkimist sellise kinnistu kaasomanike kokkuleppega, mille kohaselt: a) hageja parkimiskohtade asukoht on hagejale kuuluva korteriomandi akende ees ning b) et hageja parkimiskohtade ja hagejale kuuluva korteriomandi akende vahelisel alal ei ole ühelgi teisel isikul parkimise õigust. Kostja kohustuse rikkumise tõttu on hagejale tekkinud kahju ja kahjuks on õigusteenuse eest
2-16-17793 makstud tasu, mida hageja kandis lepingu rikkumise kõrvaldamiseks kohtumenetluse eelselt. Hageja palub kohustada kostjat tasuma hagejale 828 eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 05.12.2016. Kostja esitas 19.12.2016 vastuse hagile ja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja esitas 20.01.2017 taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ja taotluse vaatluse teostamiseks. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja ja kostja sõlmisid 18.08.2015 XXXX Tallinnas asuva korteriomandi müügilepingu ja müügilepingus lepiti kokku ka parkimiskorra osas. 29.12.2015 sõlmisid pooled asjaõiguslepingu, millega varasemalt kokku lepitud parkimiskorra tingimusi ei muudetud. Samas asjaõiguslepingus kinnitasid pooled üle võlaõiguslikus müügilepingus määratud hageja ainukasutusse jäävate parkimiskohtade paiknemise kinnistul. 03.02.2016 sõlmisid XXXX Tallinnas korteriomanikud kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe, milles leppisid kokku ka XXXX Tallinnas asuva kinnistu korteriomanditeks jagamise tulemusel tekkinud korteriomandite koosseisu kuuluvate igakordsete omanike kaasomandisse jääval maatükil olevate väliparkimiskohtade valdamise ja kasutamise korras. Ühtlasi tegid omanikud kinnistamisavalduse, milles palusid korteriomandite registriosadele sisse kanda märkuse kaasomandis olevate parkimiskohtade ja terasside valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe kohta vastavalt 03.02.2016 lepingu p 6.1 kuni 6.3 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. Vastav kanne on kinnistusraamatusse tehtud 09.02.2016. Hagiavalduse kohaselt on hagi eesmärgiks saavutada poolte, so hageja ja kostja vahel 18.08.2015 sõlmitud lepingu täitmine selliselt, et hagejale kuuluva korteriomandi akende ees ei oleks teiste isikute parkimisõigusega parkimiskohti (praeguse parkimiskorra plaani kohaselt kohad nr X ja X). Sellise olukorra saavutamiseks teeb hageja ettepaneku viia parkimiskohad nr X ja X esialgselt ette nähtud parkimisalale, mis on võimalik kui sõidukite parkimise asendit esialgselt ette nähtud parkimisalal muuta 90o võrra, selliselt et sõidukeid pargitaks otsaga kinnistul asuva hoone suunas. Kohus leiab, et kuigi hageja on hagi esitanud kohustuse täitmise nõudes, on hagiavalduse eesmärgist nähtuvalt tegemist sooviga muuta kaasomandis olevate parkimiskohtade ja terasside valdamise ja kasutamise korra kokkulepet, mille lisaks on plaan ja mille kohta on tehtud märkus kinnistusraamatusse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt, kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. AÕS § 72 lg 3 kohaselt, kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lg 5 kohaselt, kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
2-16-17793 Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-87-16 märkinud, et kinnistul parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine kaasomanike jaoks oluline küsimus, mille lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike üksmeel. TsMS § 613 lg 2 järgi lahendatakse kaasomanike maa kasutamisega seotud vaidlused hagita menetluses, kus kohtul on TsMS § 198 lg 1 p 2 ja § 477 alusel kohustus kaasata menetlusse kõik asjast puudutatud isikud. Kõikide kaasomanike kaasamine võimaldab muu hulgas selgitada välja kaasomanike seisukoha vaidlusaluses küsimuses AÕS § 72 lg 1 järgi ja vähemuse huvid, mis võivad erandjuhtudel olla eelistatud enamuse huvidele. Kostja vastuse ja Tallinna notari Tarvo Puri 19.12.2016 tõendi kohaselt ei ole kostja kinnistu XXXX Tallinnas kaasomanik ning kinnistu kasutuskorra kokkuleppe pool. Kostjale korteriomanike poolt antud volitus kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks on kokkuleppe sõlmimisega ja vastava märkuse kinnistusraamatusse tegemisega lõppenud. Kohus leiab, et kostjal puuduvad õiguslikud võimalused kasutuskorra kokkuleppega määratud kehtiva kasutuskorra muutmiseks. Kohus leiab, et kuna hageja eesmärgiks on saavutada olukord, kus kinnistul sõidukite parkimine on korraldatud teisiti kui on kokku lepitud kasutuskorra kokkuleppes, siis ei ole esitatud hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ning jätab hagi läbi vaatamata. Kehtiva kasutuskorra muutmiseks tuleb esitada avaldus ning kohus lahendab avalduse hagita menetluses, kaasates asjast puudutatud isikud. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, ei lahenda kohus taotlusi tunnistaja ülekuulamiseks ja vaatluse teostamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, hageja avalduse alusel. /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.