Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. märts 2006. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-04-1291
Tsiviilasi
M.O. hagi Saku Valla (Saku Vallavalitsuse kaudu) vastu üürilepingu pikendamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M.O. (isikukood xxx) Hageja esindaja adv Indrek Västrik Kostja Saku Vald Kostja esindaja Ülo Lohk
Kohtuistungi toimumise aeg
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Välja mõista hagejalt riigituludesse 140,40 kr (ükssada nelikümmend krooni ja 40 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
Poolte vahel on sõlmitud tähtajatu eluruumi üürileping, mille alusel hageja kasutab kostjale kuuluvat eluruumi asukohaga xxxx. 01.09.2004.a. esitas kostja hagejale eluruumi üürilepingu ülesütlemise avalduse VÕS § 311 lg 1 alusel. 04.10.2004.a. postitas hageja kohtule hagiavalduse üürilepingu pikendamiseks.
Tsiviilasi nr 2-04-684
Hageja palub kohtul pikendada pooltevahelist üürilepingut kolme aasta võrra alates ülesütlemisavalduses osundatud ajast. Hageja väidete kohaselt on tal seda eluruumi vaja endale elamiseks ja hagejale toob üürilepingu ülesütlemine kaasa rasked tagajärjed. Uue eluruumi leidmine on hagejale raske. Kostja vastuväiteid hageja ei tunnista ja väidab, et tema suhted oma elukaaslasega on keerulised ja ta vajab eluruumi endale elamiseks.
Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja vajab eluruumi oma töötajate majutamiseks. Hageja ei kasuta vaidlusalust eluruumi ise. Hageja on oma elukohana määratlenud 10.01.2005.a. põlvnemise kindlakstegemise avalduses oma lapse ema Eda Manguse elukohta. Samuti on kostja töötajad korduvalt proovinud hagejat vaidlusaluses eluruumis kätte saada, kuid hagejat seal ei ole olnud. Selles eluruumis on elanud hoopis erinevad kolmandad isikud, kes on väitnud, et kasutavad eluruumi hageja või teiste isikute loal enda elukohana.
Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 326 lg 2 kohaselt võib eluruumi üürnik üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise /ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise/ korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kui üürileandja lepingu pikendamisega ei nõustu, võib üürnik nõuda üürilepingu pikendamist üürikomisjonis või kohtus. VÕS § 328 lg 2 Üürilepingu pikendamise otsustamisel ja lepingupoolte huvide kaalumisel arvestab kohus ja üürikomisjon muu hulgas: 1) üürilepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingu sisu; 2) üürilepingu kestust; 3) lepingupoolte isiklikke, perekondlikke ja majanduslikke suhteid; 4) üürileandja vajadust eluruumi ise kasutada; 5) olukorda eluruumide kohalikul turul. Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, et üürilepingu ülesütlemine kostja poolt tooks kaasa hagejale raskeid tagajärgi ja seetõttu oleks vajalik üürilepingu pikendamine. Kohus peab tuvastatuks, et hageja ei kasuta ise vaidlusalust eluruumi, vaid on selle andnud kasutusse kolmandatele isikutele. See järeldus põhineb kostja poolt esitatud tõenditel, mille kohaselt hageja on enda elukohana avaldanud 10.01.2005.a. põlvnemise kindlakstegemise avalduses xxx ning 15.02.2006.a kostja töötaja ja politseikonstaabli poolt vaidlusaluse korteri ülevaatuseaktiga, mille kohaselt elas vaidlusaluses eluruumis Ester Vilu.
Tsiviilasi nr 2-04-684
Samuti arvestab kohus kostja väiteid, mille kohaselt kostja töötajad on korduvalt ka enne ülesütlemisavalduse tegemist kontrollinud hageja poolt eluruumi kasutamist, kuid hagejat sealt ei leitud, kuid naabrite sõnul kasutas seda eluruumi kolmas isik. Antud väiteid kostja ei ole ümber lükanud. Hageja viitab oma selgitustes sellele, et talle toob lepingu ülesütlemine kaasa raskeid tagajärgi kuna, tal ei ole uut eluruumi, kuhu kolida (hageja selgitused 05.04.2005 – tl 24). Antud väide on alusetu lähtudes kohtu poolt eelnevas tuvastatust. Kuna hageja ise on deklareerinud oma elukohana teise eluruumi, siis tal on sellise eluruumi kasutamise võimalus olemas. Seda, et tal selle eluruumi kasutamine oleks peale 10.01.2005.a. muutunud võimatuks ja hageja kasutaks nüüd vaidlusalust eluruumi, kummutab kostja poolt 15.02.2006.a. tehtud ülevaatus, kus vaidlusalust eluruumi kasutas kolmas isik, kes on hagejat näinud vaid ühel korral ja seda ka mitte seoses eluruumi kasutamisega. Samuti leiab kohus, et see väide ei ole ka iseenesest piisav, et tuvastada VÕS § 326 lg 2 alusel ülesütlemise vaidlustamise aluseks olevaid raskeid tagajärgi. Kohtu jaoks on vaieldamatu see, et elukoha muutmine, mis kaasneb eluruumi üürilepingu ülesütlemisega, toob kaasa üürnikule ebamugavusi, mis muuhulgas seisnevad ka uue eluruumi leidmises ja oma vara teisaldamises. Kuid need on paratamatult sellega kaasnevad tagajärjed ning neid ei saa pidada seetõttu rasketeks tagajärgedeks, kuna sellisel juhul muutuks eluruumi üürilepingu ülesütlemine sisuliselt võimatuks. Muid asjaolusid, mille alusel kohus saaks järeldada hagejale lepingu ülesütlemisega saabuvaid raskeid asjaolusid, hageja esitanud ei ole. VÕS § 328 lg 2 loetletud asjaolusid, mis annaks alust lepingu pikendamiseks kohtu arvates ei ole. Samas on kostja väitnud, et ta vajab eluruumi oma töötajate majutamiseks ning on tõendanud seda väidet Saku Vallavalitsuse 21.10.2004.a. tõendiga (tl 17), mille kohaselt on Saku Vallavalitsusele esitatud 5 avaldust vallavalituse teenistujate või valla hallatavate asutuste töötajate poolt. Kostja on sellele väitele paljasõnaliselt vastuvaielnud. Seega kohus leiab, et kuna kostjal on kasutada eluruumina teine eluruum ning ta võimaldab vaidlusalust eluruumi kasutada kolmandatel isikutel, siis ei saa kostja poolt eluruumi üürilepingu ülesütlemine kaasa tuua hagejale raskeid tagajärgi ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
Tulenevalt TsMSRS § 3 ja TsMS (1998) § 64 lg 1 alusel kuulub kostjalt välja mõistmisele: riigituludesse postikulud 140,40 kr.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.