Tsiviilasi nr.2-05-18441
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
10.märts 2006.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-18441
Tsiviilasi
K.M. hagi OÜ X vastu likvideerija vabastamise, uue likvideerija nimetamise ning uue bilansi ja varajaotusplaani koostamise nõudes Hageja: K.M. Hageja volitatud esindaja : adv. Urmas Kõrgesaar (AB Siigur, Kõrgesaar ja Partnerid OÜ; asuk. Küüni tn.7, Tartu; 50050) Kostja: OÜ X Kostja esindaja : likvideerija V.T.r Kostja volitatud esindaja : J.K. Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised
Menetlustoiming
Juhindudes TsMS §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada K.M. ja OÜ X (likvideerija V.T.’i isikus) vahel 28.veebruaril 2006.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
Lõpetada menetlus tsiviilasjas kompromissilepingu kinnitamisega.
nr.2-05-18441,
seoses
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Menetluse käik 18.10.2005.a. on kohtule laekunud K.M. hagi OÜ X vastu likvideerija vabastamise, uue likvideerija nimetamise ning uue bilansi ja varajaotusplaani koostamise nõudes /tl.1-10/. 28.11.2005.a. ja 14.02.2006.a. toimunud eel- ja kohtuistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust.
Poolte taotlus 03.03.2006.a. on kohtule laekunud poolte vahel 28.02.2006.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises (osa võõrandamise teel ja selle tasumise tingimustes), samuti kohtukulude jaotuses. Kompromissilepingus on pooled muuhulgas kokku leppinud, et kostja omandab hagejale kuuluva OÜ X osa (nimiväärtusega 4000 krooni) hinnaga 50 000 krooni ning kokkuleppe realiseerumise korral loobub hageja mistahes varalistest või mittevaralistest nõuetest kostja vastu, mis tulenevad äriühingu majandustegevusest ja/või likvideerimismenetlusest; samuti kaotab hageja osanikuks olekust tulenevad nõudeõigused äriühingu vastu. Kompromissilepingu kohaselt jäävad tsiviilasjas kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda /tl.154-155/. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kohus on nii eel- kui ka kohtuistungil selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on 14.02.2006.a. toimunud kohtuistungil avaldanud valmisolekut pidada sellekohaseid läbirääkimisi ja lahendamaks vaidlust kokkuleppe teel. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega (osa omandamine osaühingu poolt on kooskõlas „Äriseadustiku“ §162 lg.2 p.1’ sätestatud piiranguga) ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil selgitanud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi; enda teadlikkust eelnimetatust, on pooled kinnitanud ka sellekohase allkirjaga kompromissilepingus. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse
ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada.
A.Kaldma kohtunik 10.03.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.