2-05-3256
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Piret Liivo
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-3256
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende
Osaühingu Aktiva Finants hagi Marek – V.Tvastu 5883,48.- krooni saamiseks. hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht
esindajad
Jõe 3, 10151 Tallinn); hageja volitatud esindaja S.E (AS Julianuse Inkasso Agentuur, asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); kostja Marek – V.T
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja ei oma vastavalt TsMS §-le 420 lg 1 õigust apellatsioonkaebuse esitamiseks. Kostjal on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja Harju Maakohtule 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult kättetoimetamisest. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded kostja vastu: 17.06.2005.a esitas osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479) esindaja AS Julianuse Inkasso Agentuur (registrikood: 10686553) Louis Lillemaa isikus endisele Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) hagi Marek – V.Tvastu põhivõlgnevuse 4390,27.krooni ja viivise 1493,21.- krooni, kokku kogusummas 5883,48.- krooni suuruses võlanõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Eesti Ühispank (AS Põhja – Eesti pank õigusjärglane) kostja Marek – V.T’iga 13.04.1995.a. Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu nr. 01751 Lepingu alusel väljastati kostjale isiklikuks kasutamiseks salajase PIN koodiga maksekaart, mis on sõlmitud lepingu p. 1.2 järgi panga omand. Lepingu järgi kohustus kostja hoidma kaarti hoolikalt ning mitte andma seda üle teistele isikutele, samuti kohustus kostja lepingu järgi hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt temale kuuluvat PIN koodi ning kohustus koheselt informeerima hagejat, kui ta on kaotanud valduse kaardi üle. Sõlmitud lepingu punkti 7.4 kohaselt kohustus kostja järgima panga poolt määratud arvelduste korda ning punkt 8.3 kohaselt peab kostja korvama hagejale kõik kaardi valdaja kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjud. Sama sõlmitud lepingu alusel kohustub kostja tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud ja kohustub täitma pangakaardi kasutamise lepingu tingimusi ja panga hinnakirja. Kostja võis pangakaardiga õiguslikel alusel teostada tehinguid konto jäägi ulatuses. Konto omanikul ehk kostjal on hagejaga sõlmitud arvelduslepingust ja pangakaardi kasutamise lepingust tulenevalt nõudeõigus hageja vastu üksnes kontol olevate vahendite osas. Kohtule esitatud hagiavalduses on hageja asunud seisukohale, et kuigi pangakaardi kasutamise lepingus ei olnud üheselt sätestatud, et kaardi valdajal on lubatud teha lepinguga kokkulepitud toiminguid üksnes kontol olevate rahaliste vahendite piires, ei anna ka nimetatud leping kaardi valdajale õiguslikku alust kasutada kaardiga seotud arvelduskontot suuremas summas, kui kontol raha on. Harju Maakohtus menetluses oleva hagiavalduses on hageja asunud seisukohale, et kliendi isikliku tunnuskoodi (PIN – koodi) kasutamine andis pangale aluse eeldada, et pangakaardi kasutamisel antud juhul sularaha väljavõtmisel on juhise kaardiga seotud konto debiteerimiseks andnud just nimelt klient. Seega tuleb kliendi poolt kasutatud summasid, mis ületasid kaardiga seotud arvelduskontol olnud vahendite summat, käsitleda kliendi poolt alusetult omandatud varana. Kostja käitumise tulemusena on vähenenud hageja vara, mille kostja peab hagejale tagastama. Käesoleval hetkel puudus kostjal õiguslik alus 4390,27.- krooni saamiseks. Pangasüsteemi tehnilise iseärasuse tõttu sai see küll võimalikuks, kuid see ei andnud ega anna kostjale õiguslikku alust raha endale jätta ning peab selle hagejale tagastama. Arvelduskonto väljavõttega on tõendatud, et kostja pangakaardiga on sularahaautomaadist kostjale väljastatud salajase tunnuskoodiga (PIN koodiga) pangakaarti kasutades võetud välja raha kostja arvelduskonto vabade rahaliste vahendite jääki ületavas summas.
Võlaõiguseseaduse §-st 164 lg 1 ja 2 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu üle anda teisele isikule ja nõude loovutamisega asub uus võlausaldaja senise asemele. AS Eesti Ühispank loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 4390,27.- krooni, millele lisanduvad viivised. Kostja võlgneb hagejale põhisumma 4390,27.- krooni ja viiviseid (seisuga 09.06.2005.a.) 1493,21.- krooni ulatuses. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni 17.06.2005 aastani võlgnik ei täitnud oma kohustust ega rahuldanud nõuet. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimustest tulenevalt, kui pooled ei suuda ise vaidlust lahendada, pöördutakse selle lahendamiseks Tallinna Linnakohtu (praegune Harju Maakohus) poole. Lähtudes eeltoodust on hageja olnud sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole nõudega mõista kostjalt Marek – V.T’ilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus summas 4390,27.- krooni ja viivised summas 1493,21.- krooni, samuti kohtukulud: riigilõiv summas 420.- krooni ja OÜ Aktiva Finants poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 294,17.- krooni. Hageja on asunud seisukohale, et vastavalt TsK § 477 lg-le 1 on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Hageja juhindus hagi esitamisel tsiviilkoodeksi §-dest 191, 192, 231 lg 1; 477 lg 1; võlaõigusseaduse §-dest 164 lg 1 lg 1, 2; 167 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § - dest 60 lg 1; 61 lg 1 p 1. Menetlus Harju Maakohtus: Käesolevas tsiviilasjas edastati kostjale hagimaterjalid rahvastikuregistri andmebaasis kostja elukohana märgitud aadressile: Pseo.de San Illan 45-5D, Madrid, Hispaania. Kohtu poolt kostja nimele saadetud dokumendid võeti vastu, kuid, kohtule tagastatud väljastusteatelt ei nähtu, kes oli dokumentide vastuvõtjaks. Kohtule vastust hagiavaldusele käesolevaks ajaks laekunud ei ole. Kohus tegi järelepärimise Eesti Haigekassasse. Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogus puuduvad andmed kostja isiku kohta. Hageja taotles kostja kohtusse kutsumist elektroonilise väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus avaldas kohtukutsed elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.01.2006.a. ja 03.02.2006.a. Kostja kohtuga ühendust võtnud ei ole ning määratud kohtuistungile ei ilmunud. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud menetlusdokumendis on kostjat muuhulgas hoiatatud, et tema puudumisel võib kohus tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Hageja esindaja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist. Harju Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus: Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. TsMS § 317 lg 1 kohaselt on võimalik isikule menetlusdokument kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohtule ei olnud teada kostja aadress, kus ta tegelikult elab või viibib ega avaldatud registrites, kuhu kohus tegi päringuid, seega toimetati kostjale kutse kätte avalikult.
Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loetakse menetlusdokumendi avaldamisega Ametlikes Teadaannetes menetlusdokument kostjale kätte antuks. Vastavalt TsMS § 410 võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse, kui üks pooltest kohtuistungile ei ilmu ning puuduvat poolt on hoiatatud, et tema puudumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 kohaselt rahuldatakse kostja puudumisel tehtud tagaseljaotsusega hagi ulatuses, milles hageja nõue on kostjale teatavaks tehtud, kui hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja kohtukulud, mis koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 420,00.- krooni, vajalikud ja põhjendatud kulud OÜ Aktiva Finants poolt volitatud esindajale makstud tasust õigusabi eest summas 294,17.- krooni ja Ametlikes Teadaannetes kohtukutse avaldamise tasu 200,00.krooni, jätab kohus juhindudes TsMS ja TMS RakS §-s 3 TsMS eelmise redaktsiooni § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 alusel kostja kanda ning mõistab nimetatud summad kostjalt hageja kasuks välja. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -st 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele veel postikulu 73,00.- krooni riigituludesse.
Piret Liivo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.