lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-192/4

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-192/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.03.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1692
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. märts 2006 Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-192

Tsiviilasi

OÜ A. hagi OÜ I. vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja leppetrahvi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.11.2005 otsus ja 15.12.2005 täiendav otsus tsiviilasjas nr 2/1-81/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ I. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

21. veebruar 2006, avalik kohtuistung

Menetlusosalised esindajad

ja

nende OÜ A. esindaja adv J. S., OÜ I. esindajad Y. B. ja J. G.

Resolutsioon

1.Tühistada Harju Maakohtu 25.11.2005 otsus kohtukulude jaotamise osas ja teha selles osas uus otsus. Ülejäänud osas jätta 25.11.2005 otsus ja 15.12.2005 täiendav otsus muutmata.
2.Välja mõista OÜ-lt I. kohtukulud 12 480 (kaksteist tuhat nelisada kaheksakümmend) krooni OÜ A. kasuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.01.12.1999 sõlmisid Loksa linn ja OÜ I. tähtajalise rendilepingu (tähtajaga kuni 01.10.2004) ruumide rentimiseks, mis asuvad Loksa linnas, Pärna 1. Vastavalt lepingu p-le 9.1 kohustus OÜ I. lepingu lõppemise päeval renditud vara tagastama. 29.07.2004 saatis rentnik rendileandjale kirja, milles palus pikendada rendilepingut kuni 01.10.2014. Vastuseks teatas rendileandja, et ta ei soovi lepingut pikendada ja loeb lepingu selles nimetatud tähtpäeva saabumisel lõppenuks ning et rentnikul on õigus osaleda uue üürniku leidmiseks korraldataval konkursil võrdsel alusel teiste isikutega. OÜ I. konkursi käigus omapoolset pakkumist ei esitanud. Ettenähtud tähtajaks 10.09.2004 saabus üks pakkumine. Loksa linn otsustas OÜ-le I. pakkuda võimalust uue üürilepingu sõlmimiseks enampakkumisel esitatud pakkumises toodud tingimustel. Selleks edastas Loksa linn 05.10.2004 OÜ-le I. uue üürilepingu projekti,

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

paludes selle allkirjastatult ning omapoolsete seisukohtadega tagastada 11.10.2004. OÜ I. seda ei teinud.

2.20.01.2005 esitas Loksa linn hagi OÜ I. vastu linnale kuuluvate Loksa linnas, Pärna 1 asuvate ruumide ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja leppetrahvi 2704,80 krooni saamiseks. Juhul, kui kostja ei lõpeta nimetatud aadressil asuvate ruumide valdust, palus hageja määrata kohtuotsuse täitmise viisiks kostja väljatõstmise. Hagi põhjenduste kohaselt ei ole kostja talle esitatud üürilepingu projekti allkirjastatult tagastanud ega teatanud soovist üürilepingut pakutud tingimustel sõlmida. Tulenevalt üürilepingu lõppemisest puudub kostjal õigus ruume vallata. Alates 12.10.2004 on hageja korduvalt palunud kostjal ruumid vabastada. Kostja keeldub seda tegemast.
3.Lepingu p 10.1.2 kohaselt on üürileandjal õigus üüritud vara üleandmisega viivitamisel üle ühe kuu nõuda üürnikult leppetrahvi 10% ühe kuu üürisummast iga viivitatud päeva eest. Vastavalt lepingule tasus kostja üüri 267,80 krooni kuus. Hageja kohustas kostjat teatama uue üürilepingu sõlmimisest või sellest loobumisest hiljemalt 11.10.2004. Nimetatud tähtajast hagiavalduse esitamiseni möödus 101 päeva. Seega on leppetrahvi suuruseks (267,80x10%x101) 2704,80 krooni.
4.06.09.2005 võõrandas Loksa linn 2/3 mõttelist osa Loksa linnas, Pärna 1 asuvast kinnistust koos selle oluliste osadega OÜ-le A.. Müügilepingus lepiti kokku, et teenindusmaja ja selle alune osa kinnistust jääb OÜ A. ainuvaldusesse ja – kasutusse. Harju Maakohtu 11.11.2005 protokollilise määrusega asendati hageja Loksa linn OÜ-ga A.. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel 01.12.1999 sõlmitud tähtajaline rendileping muutus alates 01.10.2004 tähtajatuks. Kostja valdab rendilepingu alusel hagejale kuuluvaid ruume õiguspäraselt.
6.Kostja sai Loksa Linnavalitsuselt teate rendilepingu lõpetamise kohta 01.09.2004, so üks kuu enne lepingutähtaja lõppemist. Rendileandjal oli kohustus teatada 2 kuud enne lepingu lõppemist kostjale, et ta rendilepingut ei pikenda. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Kohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud - riigilõivu 480 krooni ja õigusabikulud 19 133,70 krooni. Pooltevaheline leping on oma olemuselt äriruumi üürileping vaatamata talle sõlmimise hetkel antud tähistusele „rendileping“. Tähtajaline üürileping lõpeb korraliselt vastava tähtaja möödumisel. 01.12.1999 sõlmitud üürilepingus fikseeritud lõppkuupäev oli 01.10.2004. See kuupäev on möödunud. Asjaolu, et üürileandja ei olnud 01.12.1999 sõlmitud lepingust tuleneva üürisuhte jätkamisest kostjaga huvitatud ja et ta avaldas tahet üürilepingu muutmiseks, nähtub üürnikule esitatud teatistest, milles teavitati teda võimalusest sõlmida uus üürileping enampakkumisel pakutud tingimustel. Seda asjaolu kostja ei vaidlustanud. Asjaolu, et hageja ei teatanud kostjale vähemalt 2 kuud enne tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, ei oma asjas tähtsust ja see ei muutnud üürilepingut tähtaja möödumisel tähtajatuks. Antud juhul ei olnud poolte vahel sõlmitud VÕS § 310 lg-s 2 nimetatud eluruumi üürilepingut, vaid VÕS § 310 lg 1 tähenduses äriruumi üürileping. Samuti ei saanud üürilepingu tähtaega mõjutada kostja poolt 2 kuud enne tähtaja saabumist üürileandjale saadetud sooviavaldus üürisuhte pikendamiseks 10 aasta võrra. Üürisuhte pikenemiseks oli vajalik ka üürileandja nõusolek. Kuna üürileandja teatas enne üürilepingu lõppemist ja ka 2 nädala jooksul üürilepingu tähtaja saabumisest valmisolekust sõlmida uus üürileping

uutel tingimustel, mis tähendas selgelt soovi puudumist senise üürisuhte jätkumiseks, siis ei olnud üürnikul alust lugeda senine üürileping pikenenuks. Ka asjaolud, et üürnikule anti uue üürilepingu sõlmimise otsustamiseks mõnepäevane otsustusaeg ja et 08.10.2004 sõlmiti üürileping hagejaga, ei oma asjas tähtsust. Oluline on vaid asjaolu, et üürileandja avaldas VÕS § 310 lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul tahte puudumist varemkehtinud üürisuhte jätkamiseks. Teise isikuga (OÜ-ga A.) üürilepingu sõlmimine ei muutnud kostja ja esialgse üürileandja suhtes midagi, kuna varemkehtinud leping nende vahel lõppes tähtaja saabumisega sellest sõltumata. Ka juhul, kui kostja oleks avaldanud soovi uue üürilepingu sõlmimiseks üürileandja poolt pakutud tingimustel, oleks seda saanud teha sõltumatult 08.10.2004 hagejaga sõlmitud lepingust. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kostja ja Loksa linna ega ka kostja ja OÜ A. vahel ei ole kehtivat üürisuhet. Üürilepingu lõppemisest ja kehtiva üürisuhte puudumisest tulenevalt puudub kostjal õigus ruume vallata. Kuna ruumid on jätkuvalt kostja valduses, siis ei saa hageja nende suhtes oma omandiõigust teostada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja valdus hagejale kuuluvate, vaidluse objektiks olevate ruumide suhtes seaduslik ja ruumid tuleb kostjalt välja nõuda hageja valdusesse.

8.Lepingu p 10 järgi on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüritud vara üleandmisega viivitamisel 1 kuu jooksul üle määratud tähtaja leppetrahvi 5% ühe kuu üürisummast iga viivitatud päeva eest ning viivitamise korral üle 1 kuu leppetrahvi 10% ühe kuu üürisummast iga viivitatud päeva eest. Vastavalt lepingu p-le 3.1 tasus kostja üüri 267,80 krooni kalendrikuus. Üürileandja kohustas kostjat teatama uue üürilepingu sõlmimisest või sellest loobumisest hiljemalt 11.10.2004 ja alustas viivise arvestust nimetatud tähtpäevast. Kostja viivise suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kuna kostja ei ole üüritud vara hagejale üle andnud, on ta viivituses alates 11.10.2004 ehk päevast, mille möödumisest asus hageja viivist arvestama. Esimese üleandmisega viivitatud kuu eest oleks hagejal õigus nõuda iga viivitatud päeva eest 5% kuu üürisummast ehk kokku 415,09 krooni (5% 267,80-st x 31 päeva), iga järgmise kuu eest 10% ehk kokku 830,13 krooni (10% 267,80-st x 31 päeva). Kuna kostja on viivituses enam kui aasta ja nõutud viivisesumma 2704,80 krooni hõlmab viivise vähem kui nelja viivitatud kuu eest, on viivisnõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.OÜ I. palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse. Apellant leiab, et kohus tõlgendas ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 310 lg-t 1. Antud juhul tuleb kohaldada VÕS § 310 lg 2 sätteid. VÕS § 310 lg 1 käsitleb olukorda, kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist üürnik jätkab asja kasutamist. Eeldatakse, et pooled enne lepingu tähtaja lõppemist ei avaldanud mingit soovi lepingu lõpetamiseks või pikendamiseks. Nimetatud paragrahvi teine lõige välistab esimese lõike kohaldamise.
10.Kohtu väide, et kostja ei vaidlustanud üürilepingu lõpetamist, on põhjendamatu. Kostja märkis oma vastuses kohtule, et ta ei ole nõus sellega, et leping on lõpetatud ja leidis, et leping on muutunud tähtajalisest tähtajatuks.
11.Kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega väljamõistetud õigusabikulu on ülemäära suur. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12.Ringkonnakohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et kohtuotsus tuleb protsessinormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada kohtukulude jaotamise osas. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse. Ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kohtuotsuse tühistamiseks ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu vaidluse sisu käsitavate põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

13.Maakohus leidis põhjendatult, et 01.12.1999 sõlmitud tähtajaline üürileping ei muutunud VÕS § 310 lg 1 järgi tähtajatuks, see lõppes tähtaja saabumisel 01.10.2004 ning sellest ajast puudub poolte vahel üürisuhe. VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kuna kostja keeldub üüritud asja tagastamisest, on võimalik hageja rikutud tsiviilõigusi taastada lepingu esemeks olnud ruumide sundkorras vabastamise, s.t kostja väljatõstmise teel. Seega rahuldas kohus hagi õigesti nii ruumide vabastamise (väljatõstmise) kui ka VÕS § 159 lg 1 järgi lepingus kokku lepitud leppetrahvi väljamõistmise osas. Kostja ei toonud esile asjaolusid, mis võimaldaks pidada ruumide vabastamata jätmist vabandatavaks ja välistaks VÕS § 160 järgi hageja õiguse kostjalt leppetrahvi nõuda.
14.Kostja vastuväitele, et üürileping ei ole lõppenud ning see on muutunud tähtajatuks, on kohus otsuses hinnangu andnud. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et kohus oleks pidanud vaidluse lahendamisel kohaldama VÕS § 310 lg-t 2. Nimetatud säte kehtib vähemalt kaheks aastaks sõlmitud eluruumi üürilepingute puhul, kuid vaidlusaluse üürilepingu esemeks ei olnud mitte elu-, vaid äriruum.
15.Asja materjali kohaselt olid hageja esimese astme kohtu õigusabikulud 19 133,70 krooni ning ta maksis hagi esitamisel riigilõivu 480 krooni, s.o kandis kokku kohtukulusid 19 613,70 krooni. Kohus mõistis nimetatud summa täies ulatuses kostjalt välja. Ringkonnakohtu hinnangul ei juhindunud kohus kohtukulude väljamõistmisel TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 sätestatust, mille kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, s.h vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Maakohus antud asjas õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust sisuliselt ei hinnanud, mis viis kohtukulude osas ebaõiglase otsuse tegemiseni. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja keerukust ja esindaja tehtud töö mahtu (hagiavalduse koostamine, vastuse koostamine kostja vastuväidetele, taotluse vormistamine ning osalemine 65 minutit kestnud kohtuistungil) on hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud esimese astme kohtus, mis kostjal tuleb hüvitada - 10 000 krooni. Sellele lisaks tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivu eest tasutud 480 krooni. Kokku tuleb hagejal kostjale hüvitada esimese astme kohtumenetluse kulud 10 480 krooni. TsMS § 60 lg 8 järgi jaotatakse samal põhimõttel ka apellatsioonimenetluse kohtukulud. Arvestades hageja esindaja poolt tehtud tööd - apellatsioonkaebusele vastuse koostamist ning osalemist ühel ringkonnakohtu istungil, mis kestis 15 minutit - peab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud vajalikuks ja põhjendatud õigusabikulu suuruseks, mis kostjal tuleb hagejale hüvitada, 2000 krooni. Kuna apellatsioonkaebus kuulus rahuldamisele üksnes kohtukulude osas, jätab ringkonnakohus TsMS § 60 lg 1 ja 8 alusel kostja apellatsioonimenetluse kohtukulud tema enda kanda.

Ü. Jänes

T. Kollom

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja