Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

märtsi 2006 kursi (1 USD = 13,02 Eesti krooni) alusel 1 302 000 (üks miljonit kolmsada kaks tuhat) Eesti krooni ning ülejäänud Lepingu nr 55020 3223 alusel arvestatava 24 tonni Ferrum Titaani tarne maksumuse, milles on maha arvatud eelnimetatud 100 000 USD (ükssada tuhat Ameerika dollarit), s o Eesti Panga 04. märtsi 2006 kursi (1 USD = 13,02 Eesti krooni) alusel 1 302 000 (üks miljonit kolmsada kaks tuhat) Eesti krooni, tasub Demidov Industries AS-le vastavalt viimase poolt esitatavale arvele. Juhul, kui Demidov Industries AS ei täida punktis 3. märgitud tarnet 31. märtsiks 2006, kohustub ta tasuma hiljemalt 01. aprilliks 2006 Toma Metall GmbH-le 100 000 USD (ükssada tuhat Ameerika dollarit), s o Eesti Panga 04. märtsi 2006 kursi (1 USD = 13,02 Eesti krooni) alusel 1 302 000 (üks miljonit kolmsada kaks tuhat) Eesti krooni. Ülejäänud 379 348,83 USD (kolmsada seitsekümmend üheksa tuhat kolmsada nelikümmend kaheksa Ameerika dollarit ja 83 senti), mis Eesti Panga 04. märtsi 2006 kursi (1 USD = 13,02 Eesti krooni) alusel on 4 939 121 (neli miljonit üheksasada kolmkümmend üheksa tuhat ükssada kakskümmend üks) Eesti krooni ja 77 senti, kohustub Demidov Industries AS tasuma kahes võrdses osas selliselt, et:

Määrusele saab esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 433 ja § 661).

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Toma Metall GmbH avaldus Demidov Industries AS-i pankrotimenetluse alustamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks. 21.02.2006 toimus pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks korraldav kohtuistung. Kohtu otsustusega määrus pidi kantselei kaudu pooltele teatavaks tehtama 08.03.2006 kell 15.00. Peale istungi toimumist sõlmisid pooled aga vaidluse lahendamiseks kompromissi, mille esitasid 07.03.2006 kohtule kinnitamiseks. Muuhulgas loobus avaldaja 30.12.2005 esitatud pankrotiavaldusest. Pooled paluvad menetlus antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud taotluse, kompromissi ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et pankrotiavaldusest loobumine kuulub vastuvõtmisele ja kompromiss kinnitamisele. Antud juhul ei ole vajalik menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi pidamine, kuna kirjalikus taotluses on pooled kinnitanud teadlikkust menetluse lõpetamise tagajärgedest ja teatanud, et ei soovi menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi pidamist. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg-le 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et lisaks pankrotimenetluse algatamise avaldusest loobumise vastuvõtmisega ka kompromissi kinnitamine pooltevaheliste võlasuhete reguleerimiseks ei ole vastuolus ei pankrotiseaduse ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetega ega üldiste õiguse põhimõtetega ning on antud asjas võimalik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 ja 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle või kui avaldaja on avaldusest loobunud. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni avalduse kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Samuti võib avaldaja TsMS § 429 lg 1 alusel avaldusest loobuda kuni avalduse kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks taotluse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. TsMS § 429 lg 4 alusel ei võta kohus avaldusest loobumist vastu, kui loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Antud tsiviilasjas ei riku avaldusest loobumine olulist avalikku huvi ja seega puuduvad takistused selle vastu võtmiseks. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama isiku vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS-s) nimetatud alustel ning kompromissist saab

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS-s) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning sellest saab taganeda või seda üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise avalduse rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Antud asjas on pooled kokku leppinud menetluskulude kandmise poolte endi poolt.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.