(Vaheotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse avalikult teatavaks
07. märts 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2/254-21969/05
Tsiviilasi
MTÜ hagi HTÜ vastu võla saamiseks
Istungi toimumise aeg
15. veebruar 2006.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja advokaat KK Hageja lepinguline esindaja advokaat MH Kostja lepinguline esindaja advokaat VP
Kostja vaidles hagile vastu. Kostjale ei olnud vajalik noortekeskus. Parendused ei olnud kostjaga kooskõlastatud kuna kostjale ei ole esitatud ehitustööde projekte. Remondikulud pidi rentnik enda kanda jätma tuginedes lepingu p 2.1.14. Samuti puudus kokkulepe parenduste hüvitamise kohta. Nõue on ka ebaselge kuna hagist ei nähtu, milliste remonditööde eest hageja raha nõuab. Kostja leidis, et hagi on aegunud. Leping lõppes . Poolte vahel läbirääkimisi pärast seda tähtpäeva polnud, oli kirjavahetus. Ka kirjavahetust arvestades on nõue aegunud. Esimene nõudmine esitati (3 kuud ja 21 päeva lepingu lõppemisest), millele kostja vastas . Järgmine nõue esitati , millele kostja vastas . Hagiavaldus on esitatud . Kui maja arvestada kirjavahetus, on hagi esitatud lepingu lõppemisest arvates 7 kuu ja 15 päeva pärast. Kostja palub kohaldada aegumist. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja vastus aegumise kohaldamisele Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Leping lõppes . Pooled on olnud kirjavahetuses alates kuni . Kostja on hageja kirjadele vastanud. Aegumistähtaeg peatub kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda, hageja ei pea nõuet esitama. Kuivõrd hageja on teinud suuri investeeringuid ruumide parendamisse pidi kostjale olema selge, et hageja soovib ruumides tehtud parenduste hüvitamist. Läbirääkimised on toimunud kuni ning kostja on meelevaldselt seda tähtaega tükeldanud. Kuivõrd antud nõuet saab esitada nii seaduse kui lepingu järgi on aegumistähtaeg 3 aastat. Kohtu põhjendused Käesolev otsus on vaheotsus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 järgi vaheotsus ning käsitleb ainult hagi aegumist. sõlmis MTÜ ja kostja rendilepingu LL kaupluse I ja II korruse ruumide rentimiseks (t lk 15-19). Hageja astus üürniku asemele (t lk 40-42). Poolte vahel puudub vaidlus, et pooltevaheline lepinguline suhe tuleneb rendilepingust. Samuti puudub vaidlus, et nimetatud rendileping lõppes . Kostja palub kohaldada aegumist. Kostja leiab, et aegumistähtaeg on 6 kuud lepingu lõppemisest, hageja leiab, et 3 aastat lepingu lõppemisest. Kõigepealt lahendab kohus antud küsimuse. Kostja leiab, et aegumise suhtes kuulub kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 338. Vastavalt VÕS § 338 lg-le 1 „üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud.“ Hageja leiab, et kohaldamisele kuulub tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 152 lg 1 ja 146 lg 1. TsÜS § 152 lg 1 järgi „kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele käesoleva peatüki 2. jaos sätestatut.“ Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 „tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.“
Hageja on selgitanud, et üüritud varale parenduste tegemise nõudeõigus tuleneb ka seadusest – VÕS §-st 286. VÕS § 286 järgi „kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule.“ Kohus leiab, et kohaldamisele tuleb VÕS § 338 ning käesolevas vaidluses on hagi aegumise tähtajaks 6 kuud. VÕS § 338 on TsÜS sätetega võrreldes erinormiks ning kuulub seetõttu kohaldamisele. Seejuures kehtib VÕS § 338 ka lepingust tulenevate nõuete suhtes ning TsÜS § 146 lg 1 kohaldamiseks alus puudub. Lepingus ei ole pooled aegumise suhtes kokku leppinud. Kohtu hinnangul on seadusandja sätestanud, et kõik üürisuhtest tulenevad VÕS § 338 sätestatud vaidlused kuuluvad lahendamisele lühendatud aegumistähtaja jooksul. Kohtu hinnangul ei ole rendisuhte mõttega kooskõlas, et parenduste või halvenduste üle saaks vaielda ka aastate möödudes kui asja valdavad ammu uued isikud. Seetõttu peab kohus hagi aegumise tähtajaks 6 kuud üürilepingu lõppemisest VÕS § 338 lg 2 alusel, s.o alates 01.09.2004. Järgnevalt analüüsib kohus kas aegumine on peatunud. Vastavalt TsÜS § 167 lg 1 ja 2 „nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni.“ Pooled on pidanud kirjavahetust järgmiselt: (t lk 122-125) hageja kirjad kostjale, millele kostja on vastanud (t lk 126), hageja kiri kostjale (t lk 127) ja kostja vastus (t lk 128129), hageja ja kiri kostjale (t lk 131, 132-134) ja kostja vastus (t lk 135-136). Kohus asub seisukohale, et pooled on pidanud antud nõude asjaolude üle läbirääkimisi kuni . Seda järgnevate põhjendustega. Kõigepealt ei sätesta seadus, milline peab olema läbirääkimiste vorm. Läbirääkimised ei pea olema kohtu hinnangul suulised ja ühe laua taga, vaid võivad olla ka kirjalikud. Seda on pooled käesoleval juhul ka teinud. Kohus ei nõustu kostja positsiooniga, et läbirääkimiste pidamiseks TsÜS § 167 tähenduses tuleks esitada nõue kuivõrd TsÜS § 167 lg 1 järgi võib läbirääkimisi pidada mitte ainult nõude, vaid ka nõude aluseks olevate asjaolude üle. Viimane nähtub kõigis hageja kirjades. Hageja on piisavalt viidanud kirjades tehtud parenduste või kulutuste hüvitamise küsimusele ning kostjale ei saanud see olla arusaamatu. Kohus ei nõustu ka kostja käsitlusega, mille kohaselt tuleb aegumise tähtajast maha arvata iga kirja ja vastuse aeg, mitte aga terviklik läbirääkimiste aeg. Kohus kooskõlas TsÜS § 167 lg-ga 2 tõlgendab läbirääkimiste kestvust kuni kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Pooled on ühisel meelel, et lõplik keeldumine toimus . Seetõttu tuleb aegumise tähtaega lugeda alates kuni .
6-kuuline aegumistähtaeg hakkab kulgema seetõttu alates . Hagi on esitatud seetõttu aegunud.
ja ei ole
Kohus jätab aegumise taotlus rahuldamata ning aegumise kohaldamata. Kohus jätkab tuginedes TsMS § 449 lg 3 järgi menetlust. Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.