Muud › Muud hagiasjad

14.07.2004 lepinguga nõudeõiguse kostja vastu parenduste hüvitamiseks. Pooled fikseerisid pinna korrasoleku enne lepingu sõlmimist. Kostjale oli teada ruumi kasutamise eesmärk. Hageja kooskõlastas kostjaga parendused. Kostja ei ole nõus tehtud parendusi hagejale hüvitama. Hageja nõuab kostjalt 834 144,95 krooni üüritud varale tehtud parenduste katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud. 15.02.2006 eelistungil vähendas hageja nõuet 703 174,95 kroonini. 07.05.2007 esitas hageja ka nimekirja, milliste tööde eest ja kui suures ulatuses ta kostjalt hüvitamist nõuab. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostjale ei olnud vajalik noortekeskus. Parendused ei olnud kostjaga kooskõlastatud kuna kostjale ei ole esitatud ehitustööde projekte. Remondikulud pidi rentnik enda kanda jätma tuginedes lepingu p 2.1.14. Samuti puudus kokkulepe parenduste hüvitamise kohta. Nõue on ka ebaselge kuna hagist ei nähtu, milliste remonditööde eest hageja raha nõuab. Hagejal on nõudeõigus vaid 647 814, 70 krooni ulatuses nagu nähtub nõude loovutamise lepingust, seaduse järgi hagejal nõudeõigus puudub. Samuti on ruumid muutunud kasutuskõlbmatuks ning vara väärtus on langenud. Sellega on kostjale tekitatud kahju. Kostjale tekkinud kahju suurus on 1 325 000 krooni ja kahju hüvitamise nõue kuuluks tasaarvestamisele. Kostja leidis, et hagi on aegunud. Menetluse käik Kohus tegi 07.03.2006 vaheotsuse, millega jättis aegumise kohaldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.11.2006 otsusega vaheotsuse muutmata. Kohtu põhjendused 11.12.2001 sõlmis MTÜ ja kostja rendilepingu XXX, XXX kaupluse I ja II korruse ruumide rentimiseks (t lk 15-19). Hageja astus üürniku asemele (t lk 40-42) ning endine üürnik loovutas hagejale 12.07.2004 nõude kostja vastu, mis tulenes viidatud rendilepingust (t lk 43-44). Poolte vahel puudub vaidlus, et pooltevaheline lepinguline suhe tuleneb 11.12.2001 rendilepingust. Hageja soovib kostjalt remondikulude väljamõistmist (t lk 45-117). Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on remondikulude hüvitamise kohustus või mitte. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustused täita vastavalt seadusele või lepingule. Kohus analüüsib, milles on rentnik ja rendile andja rendilepingus kokku leppinud. Rendilepingu p 2.1.14 järgi pidi rentnik tegema omal kulul renditud ruumides kapitaalremonti. Kapitaalremondi all peeti lepingus silmas ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Vastavalt rendilepingu p 2.1.17 rentniku poolt tehtavate remontide ja kommunikatsioonivõrkude parenduste jääkväärtus kuulub rendileandja poolt hüvitamisele eelnevalt sõlmitud kokkulepete alusel, millised on vormistatud lepingu lisadena. Rendilepingu p 2.1.5 pidi rentnik kooskõlastama kõik renditud ruumides tehtavad ümberehitused ja parendused eelnevalt kirjalikult rendileandjaga, samuti ümberehituste ja parenduste ehituse eelarve. Ümberehituste ja parenduste all ei mõelda jooksva remondi tegemist. Pooled on 08.04.2002 sõlminud rendilepingu lisa 2, mille kohaselt hüvitab hageja rendilepingu p 2.1.17 kohaselt rendilepingu lõppedes hoone parendusteks tehtavate remonttööde maksuvused jääkväärtuse ulatuses tigimustel, et oleks täidetud rendilepingu punkti 2.1.5 nõuded (t lk 37).

Pooled on nende lepingu punktide tõlgendamisel üksmeelel, et hüvitise kohustuse tekkimiseks peab lepingu lisa olema sõlmitud kirjalikus vormis, samuti peab olema rendileandjaga kooskõlastatud nii tööd kui ka eelarve. Seega on nimetatud kolm tingimust remondikulude hüvitamise eelduseks. Hageja on kohtule esitanud kooskõlastuse rendiobjekti II korruse põranda remonttöödeks, kuid nende tööde suhtes puudub eelarve kooskõlastus. Hageja on kooskõlastuses märkinud, et teostatud tööde maksuvuse tasub rentnik (t lk 39). 07.01.2002 nõusolek puudutab hageja nõusolekut anda retniku kasutusse hagejale kuuluvad rajatised (t lk 38). Seega ei saa öelda, et hageja on nõustunud neid töid hüvitama. Seetõttu ei ole täidetud rendilepingu p 2.1.5 nõudeid ning hagejal puudub alus nõuda kostjalt nende kulutuste hüvitamist. Nende kulutuste hüvitamise õigus ei tulene ka seadusest. Seetõttu kuulub kohaldamisele lepingu p 2.1.14, mille kohaselt jäävad lepingu lisa 2 kohaselt vormistamata tööd hageja kanda. Ainus kooskõlastus, mis sisaldab ka tööde maksumust on akende vahetuse kulutus summas 181 849,80 krooni (t lk 68). Kostja leiab, et kuivõrd kulutused olid tehtud, siis ei saa tegemist olla eelarve kooskõlastusega. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Tööde kooskõlastamise eesmärk saab olla selles, et kostja otsustab, milliseid töid ta vajalikuks (hüvitamisväärseks) peab, eelarve kooskõlastuse mõte saab olla selles, et kostja saab otsustada tööde maksumusega nõustumise. Kui kostja on nõustunud tööde vajalikkuse ja maksumusega tagantjärgi, on ka sellisel juhul lepingu eesmärk täidetud. Kohus peab seetõttu ka tööde ja maksumuse tagantjärgi kooskõlastamist kooskõlas olevaks rendilepingu p-ga 2.1.5. Kuivõrd pooled on sõlminud kooskõlastusest päev varem rendilepingu lisa 2 ning tööd ja tööde maksumus on kooskõlastatud, leiab kohus, et täidetud on rendilepingus sätestatud tingimused ja kostjal on nende tööde hüvitamise kohustus. Kostja on väitnud, et hoone remonti on toetatud välistest allikatest ja seetõttu ei ole tegemist kulutusega, mida hageja on teinud. Hageja toetuste saamist ei eita. Samas nähtub, et hageja on enda arvelduskontolt akende vahetuse eest tasunud 54 554,95 krooni (t lk 81). Selle summa hagejale toetuste arvel hüvitmise kohta puuduvad andmed. Näiteks on Loksa linavalitsus toetanud noortekeskuse rajamist ja tasunud OÜ-le otse 100 000 krooni (t lk 108). Akende vahetuse tööd teostas aga AS . Kuivõrd antud konkreetse töö suhtes puuduvad tõendid toetuste saamise kohta, leiab kohus, et need kulud tuleb kostjalt välja mõista. Kostja on esitanud tasaarvestuse nõude. Kostjale tekkinud kahju suurus on 1 325 000 krooni (t lk 275-293). Tasaarvestus jääb aga kohaldamata. VÕS § 200 lg 1 p 1 järgi ei ole see nõue tasaarvestatav. Kohus asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt välja mõista 54 554,95 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis kuna antud hagi on esitatud 13.07.2005, s.o selle seaduse kehtimise ajal. TsMS (kuni 31.12.2005 redaktsioonis) § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud

kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. TsMS (kuni 31.12.2005 redaktsioonis) § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja kohtukulu dokumente ei esitanud. Kostja on esitanud kohtukulud summas 16 166 krooni. Need kohtukulud kuuluvad väljamõistmisele kuna jäävad hagi rahuldamata jäetud osa 5% piiresse. Hageja on hagiavalduse esitamisel palunud end vabastada riigilõivu tasumisest kuna on maksejõuetu. Sellele taotlusele ei ole kohus seisukohta andnud, kuid saab selle küsimuse TsMS (kuni 31.12.2005 redaktsioonis) § 50 alusel lahendada käesolevas otsuses. Riigilõivu suurus hagi rahuldamata jäänud osalt on riigilõivu seaduse (kuni 31.12.2005 redaktsioonis) § 37 lg 1 ja lisa 2 järgi on 32 000 krooni. Kuivõrd kohus on käesolevas otsuses hageja kasuks raha välja mõistnud, ei ole põhjust rääkida selles osas hageja maksejõuetusest. Kohus mõistab hagejalt riigituludesse riigilõivu hagi rahuldamata jäänud osalt. Kostjalt mõistab kohus välja riigituludesse riigilõivu hagi rahuldatud osalt, s.o summas 3 750 krooni. Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.