Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
08.märts 2017, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Rikman Konsultatsioonid OÜ hagi Potsdam OÜ vastu põhivõla 300 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1147,50 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rikman Konsultatsioonid OÜ (registrikood 12932157, asukoht Oravapesa, Tammuru küla, Paikuse vald, 86605 Pärnu maakond), seaduslik esindaja juhatuse liige T. J. (e-post [email protected]); volitatud esindaja Liina Sootalu Kostja: Potsdam OÜ (registrikood 12147317, asukoht Suur-Jõe 65, 80010 Pärnu), seaduslik esindaja juhatuse liige R. P. (e-post [email protected]), Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Lepp (e-post: [email protected])
Kohtuistung
22.02.217, osalesid L. Sootalu ja adv M. Lepp
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Rikman Konsultatsioonid OÜ hagi Potsdam OÜ vastu põhivõla 300 euro, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 300 eurot ja alates 09.11.2016 lisanduva viivise 0,5% põhivõlast päevas väljamõistmiseks.
2.Menetluskulud jätta hageja, Rikman Konsultatsioonid OÜ, kanda.
3.Määrata Potsdam OÜ menetluskulude suuruseks 706,75 eurot ja mõista see summa Rikman Konsultatsioonid OÜ-lt (registrikood 12932157) Potsdam OÜ (registrikood 12147317) kasuks välja.
4.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamisel on hageja Rikman Konsultatsioonid OÜ kohustatud tasuma Potsdam OÜ-le viivist menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebamise korra ja tähtaja selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna
Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
Rikman Konsultatsioonid OÜ esitas 04.10.2016 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Potsdam OÜ vastu Kotkasilm OÜ poolt teostatud geodeetiliste tööde eest tasumata 300 €, sissenõutavaks muutunud viivise 300 € ja alates 05.10.2016 lisanduva viivise 0,5% päevas saamiseks Potsdam OÜ-lt. Kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 24.10.2016 ja nõue anti hagimenetluses läbivaatamiseks üle kohtunikule. Kohtu nõudmisel hageja esitas 09.11.2016 oma põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ja tasus täiendavalt riigilõivu. Kohus võttis hagi menetlusse. Asja menetlenud kohtuniku pikaajalisele haiguslehele jäämise tõttu anti tsiviilasja menetlus üle kohtunik H. Käpale.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hagiavalduses hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 300 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 300 eurot ja alates 09.11.2016 lisanduv viivis 0,5% põhivõlast päevas. Hagiavalduse kohaselt kostja tellis 2013. aastal OÜ-lt Kotkasilm Pärnumaal, Xxxxx xxxxxx, Xxxxxxxx külas, Xxxxxxxxx xxx xx rajatavate elamu ja kõrvalhoone vundamentide mahamärkimise teenuse. OÜ Kotkasilm teostas tellitud töö ning jäi ootama kostja poolset märguannet mahamärkimisjoonise ning arve väljastamiseks. 2015. aasta detsembris võttis kostja esindaja R. P. OÜ-ga Kotkasilm telefoni teel ühendust ning soovis mahamärkimisjoonise ja arve väljastamist e-posti aadressile xxx. OÜ Kotkasilm väljastas 04.12.2015.a. arve ja teostatud töö nimetatud e-posti aadressile. Hagejal ei ole, et kostja OÜ Kotkasilm poolt saadetud arve koos ekirjas sisalduva tööga kätte sai, kuna kostja on ehitisregistrist nähtuvalt kasutanud mahamärkimisjoonist Xxxxxxxxx xx xx, Xxxxxxxx küla, xxxxx vald asuvate hoonete kasutusloa taotlemisel. Hoolimata OÜ Kotkasilm korduvatest meeldetuletustest telefoni ja e-posti teel ei ole kostja tehtud töö eest tasunud. 15.09.2016 OÜ Kotkasilm loovutas nõuded kostja vastu hagejale. Hageja teavitas kostjat nõude loovutamisest 16.09.2016 saadetud e-kirjaga, milles andis kostjale ka täiendava tähtaja nõude tasumiseks. Kostja nõuet ei tasunud. Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik töölepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 164 lg 1 l 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 167 lg 1 l 1 kohaselt nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Hageja soovib VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel kostjalt põhinõude 300 eurot hageja kasuks väljamõistmist. Täiendavalt soovib hageja VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel kostjalt teenuse eest tasumisega viivitamise eest perioodil 12.12.2015 - 08.11.2016.a viivise summas 300 eurot hageja kasuks väljamõistmist ning jooksva viivise arvestatuna 0,5% põhinõudelt päevas alates 09.11.2016 kuni kohustuse kohase täitmiseni hageja kasuks väljamõistmist. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kada.
KOSTJA VASTUS
Kostja kirjalikus vastuses leiab, et tema ja OÜ Kotkasilm vahel ei eksisteeri hagiavalduses väidetud õigussuhet ning hagile lisatud arve nr 24 on esitatud alusetult. Hagiavalduses kirjeldatud hoonete märkimistööst tuleneva õigussuhte tegelik teine pool on R. P. (isikukood xxxxxxxxxxx ) isiklikult, mitte kostja. Seda kinnitab alljärgnev: 1) Xxxxxxxxx külas Xxxxxxxxx xx asuv kinnistu (registriosa nr xxxxxxx, edaspidi: kinnistu), kus OÜ Kotkasilm märkimistööd teostas, ei ole kunagi kuulunud kostjale ning kostja ei ole sellega ka muud puutumust omanud. Kinnistu omandati R. P. ja tema abikaasa poolt eraisikutena, et rajada sinna endale kodu. Sellest tulenevalt ei ole ka võimalik, et OÜ Potsdam sõlmis kinnistul märkimistööde tegemiseks OÜ-ga Kotkasilm lepingu ja võttis endale kohustuse selle töö eest tasuda. Äriühing saab sõlmida lepinguid üksnes seonduvalt tema majandustegevusega ega või sõlmida lepinguid, mille puhul on kasusaajaks mitte äriühing, vaid selle juhatuse liige või osanik isiklikult. 2) OÜ Kotkasilm nägi tehingu teise poolena R. P.t isiklikult, mitte kostjat. Hagiavalduse lisana 1 esitatud märkimistööde aktis on selgesõnaline viide, et töö tellis R. P.. Samuti on viidatud, et töö tuleb anda üle R. P.le. Kostjat aktis nimetatud ei ole. Ka OÜ Kotkasilm esindaja seletuses on toodud välja, et OÜ Kotkasilm poole pöördus R. P. ning kostjat seoses lepingu sõlmimisega ning tööga mainitud ei ole. Seega OÜ Kotkasilm sai lepingu sõlmimisel üheselt aru, et teiseks lepingu pooleks on R. P. isiklikult. Kui lepingu sõlmis OÜ-ga Kotkasilm R. P., siis saab ka lepingu täitmist nõuda R. P.lt. 3) Kostja raamatupidaja seletus kinnitab, et kostja ei oma hageja viidatud lepingulise suhtega puutumust. Raamatupidaja kinnitab, et hagile lisatud arvet ei ole kostja raamatupidamisse esitatud. Kui lepingu pooleks oleks tõesti olnud kostja, siis oleks arve igal juhul raamatupidamisele esitatud, olenemata sellest, kas seda oleks plaanitud tasuda kohe või hiljem. Arve raamatupidamisele mitteesitamine näitab, et kostja ega R. P. ei lugenud arvet õigele isikule esitatuks. 4) R. P. kinnitab, et töö tellis isiklikult tema ja seega on leping temaga sõlmitud. Kuna OÜ Kotkasilm sai lepingu sõlmimisel aru, et tehingu teiseks pooleks on R. P., ning R. P. kinnitab lepingu pooleks olekut, siis ei saa olla vaidlust, et leping sõlmitigi R. P. ja OÜ Kotkasilm vahel. 5) Kirjavahetus OÜ Kotkasilm ja R. P. vahel toimus R. P. isiklikke mailiaadresse kasutades. Seda ei oleks tehtud, kui lepingu teiseks pooleks oleks olnud kostja, kellel on ka oma mailiaadressid. Alles hageja hakkas oma nõudekirju saatma ka kostjale ehk käsitlus kostjast kui lepingu teisest poolest tekkis oluliselt hiljem lepingu sõlmimisest. 6) Hageja ei ole oma käsitluses järjekindel, kuna kohtule esitatud nõude loovutamise lepingus on viidatud nõude adressaadina nii R. P.le kui kostjale. Hageja seega möönab, et nõude õige adressaat võib olla R. P.. Hageja käsitlus kostjast kui lepingu poolest on tõendamata ja ebausutav. Kostja ei ole OÜ-ga Kotkasilm mõõdistustöödeks lepingut sõlminud ning seega puudus OÜ-l Kotkasilm ning puudub ka hagejal õigus nõuda selle lepingu alusel kostjalt tasu. Kostja ka kinnitab, et tema poolt ei ole antud OÜ-le Kotkasilm juhist esitada töö eest arve kostjale. Kostja ei ole kunagi võtnud endale kohustust tasuda mingeid makseid R. P. eest. Sellise juhise andmise osas ja kostja tahte osas täita R. P. kohustusi puuduvad igasugused tõendid. Vastav hageja käsitlus on ka eluliselt ebaveenev, kuna see tähendaks, et kostja võttis endale kohustuse tasuda juhatuse liikme kui eraisiku hüvanguks tehtud töö eest, mille puhul oleks sisuliselt tegu kasumi varjatud väljaviimisega ja mis toob kaasa negatiivsed maksuõiguslikud tagajärjed. Ei ole usutav, et kostja palus endale saata arve, mille puhul ei saa olla kahtlust, et arve ei seondu kostja majandustegevusega, kuna kostja ei oma kinnisasju. Kui kohus kostja vastuväidetele vaatamata leiab, et hagejal on õigus nõuda hagiavalduses märgitud põhisummat 300 eurot kostjalt (millega kostja ei nõustu), vaidleb kostja vastu hageja viivisenõudele. Esiteks kostja ei nõustu hageja märgitud viivisemääraga. Viivist saab VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1
alusel nõuda seadusjärgses määras, välja arvatud juhul, kui pooled ei ole lepingus leppinud kokku teisiti. Hageja nõutav viivisemäär 0,5% päevas ületab seaduses sätestatud määra ehk on vajalik tuvastada, kas lepingu sõlmimisel lepiti sellises määras kokku. Hageja ei ole väitnud ning seda ei nähtu ka ühestki dokumendist, et kui telefonitsi lepiti kokku kinnistul märkimistööde tegemises ehk räägiti läbi lepingu tingimused ja sõlmiti suuliselt leping, siis muuhulgas lepiti kokku selles, et tasumisega viivitamisel tasub võlgnik viivist 0,5% päevas. Seega sellist kokkulepet ilmselgelt ei sõlmitud. See on ka loogiline, kuna suuliste lepingute puhul üldiselt ei räägita eraldi läbi viivisega seonduvat, vaid jäädakse seaduse regulatsiooni piiresse. Kui ka pooled oleks viivisest rääkinud, siis kindlasti ei oleks töö tellija olnud nõus arvel nr 24 kajastatud viivise määraga, kuna see teeb aasta baasil viivise määraks ca 180%, mis on absurdselt suur. Seega ei ole lepinguga viivise osas seaduse regulatsiooni muudetud ning hagejal on õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Arvel ühepoolselt seaduse kohasest viivisest suurema määraga viivise märkimine ei too kaasa õigust nõuda arvel kajastatud määras viivist. Lepingu alusel esitatav arve peab kajastama lepingus kokkulepitud viivist, mis antud juhul ei erinenud seadusest. Arvel suurema määra märkimine on ühepoolne tahteavaldus, millega ei saa lepingulisi suhteid ümber kujundada. Kostja ega R. P. ei ole arvel kajastatud viivisemääraga nõustunud. Seega ei oma arvel kajastatud viivisemäär tähtsust. Viivis määraga 0,5% päevas on ka ilmselgelt ebamõistlikult suur ning kuuluks vähendamisele. Teiseks kostja ei nõustu hageja märgitud viivise arvestamise algusajaga. Hageja nõuab viivist alates 12.12.2015, kuna väidetavalt siis muutus arve nr 24 sissenõutavaks. Arve sissenõutavaks muutumine eeldab, et töö on tehtud ja vastu võetud ning sellekohane arve on saadud kätte. Hageja ei ole tõendanud, et tema 04.12.2015 e-kiri, kus sisaldus arve ja tellitud töö viimane osa, saadi samal päeval kätte. Nagu nähtub R. P. selgitusest, siis ta sai nimetatud e-kirja ja koos sellega arve ning töö viimase osa kätte 2016.a jaanuari lõpus ehk eeldatavalt 31.01.2016, millise kuupäevaga võeti töö vastu ning OÜ-l Kotkasilm tekkis tasunõue. Arve tasumiseks oli aega 7 päeva alates tasunõude tekkimisest ehk nõue muutus sissenõutavaks 08.02.2016, millisest päevast saab arvestada ka viivist. Kostja taotleb jätta Rikman Konsultatsioonid OÜ hagiavaldus OÜ Potsdam vastu täies ulatuses rahuldamata; mõista OÜ Potsdam menetluskulud välja Rikman Konsultatsioonid OÜ-lt ning jätta Rikman Konsultatsioonid OÜ menetluskulud tema enda kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus kuulas ära poolte esindajad kohtuistungil, tutvus kirjalike seisukohtadega ning uuris igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid. Kohus hagiavalduse menetlusse võtmise määruses märkis, et asi lahendatakse lihtsustatud menetluses. 22.02.2017 eel- ja sellele vahetult järgnenud kohtuistungil kohus selgitas pooltele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 5 alusel tunnustab tõendina tunnistajate ja kostja seadusliku esindaja kirjalikke selgitusi. Pooled sellele vastuväiteid ei esitanud.
2.Otsuse vormistamise käigus tõendite põhjalikumal uurimisel selgus, et kohtuistungil ei ole pööratud tähelepanu tööde tellimise, teostamise ja tasunõude sissenõutavaks muutumise täpsele ajale ning poolte tõenditest nähtuvad selle kohta erinevad andmed. Kohus kaalus, kas tegemist on menetlusliku veaga, mis võib mõjutada asja õiget lahendamist ning kas selle vea kõrvaldamiseks on vajalik TsMS § 437 p 1 alusel tsiviilasja arutamine uuendada, mistõttu ei tehtud lahendit teatavaks pooltele kohtuistungil teatatud ajal. Asjaolude kaalumise järel kohus asub siiski seisukohale, et hagi lahendamisel tuleb lähtuda hagi piiridest ja eelkõige hinnata hageja positsiooni tõendatust. Kohus leiab, et kuna kohus kohtuistungil juhtis hageja tähelepanu tema väidete tõendamisraskusele, asja on pooltega ammendavalt arutatud ning hageja ei soovinud täiendavalt tõendeid esitada, saab asjaarutamist uuendamata teha sisulise lahendi.
3.Hageja nõuab kostjalt kui tellijalt Kotkasilm OÜ poolt töövõtulepingu alusel tehtud töö eest tasumist. Hageja on nõude omandanud esialgselt võlausaldajalt OÜ-lt Kotkasilm loovutamislepinguga, pooled selle asjaolu üle ei vaidle, kuid vaidlus on selles, kas OÜ-l Kotkasilm üldse oli Potsdam OÜ vastu nõuet, mida hagejale loovutada.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine), lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 171 lg 1 annab võlgnikule õiguse esitada uue võlausaldaja vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega kostja võib esitada ka vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmimist puudutavaid vastuväiteid.
4.Asjas ei ole vaidlust, et telefoni teel suuliselt sõlmitud töövõtulepingu alusel OÜ-lt Kotkasilm tegi geodeetilisi töid kostja seaduslikule esindajale R. P.le kuuluval kinnistul, asukohaga Pärnu maakonnas xxxxx vallas xxxxxxxx külas xxxxxxxxx xxx xx, elamu ja kõrvalhoone vundamentide mahamärkimisel. Tööde teostamise kohta on 06.07.2013 kuupäevaga vormistatud märkimistööde akt (toimikus lk 30) ning sellele lisana märkimisskeem (lk 28). Tööde eest tasumiseks on OÜ Kotkasilm 04.12.2015 väljastanud Potsdam OÜ-le adresseeritud arve nr 24 ( lk 29) summas 300 eurot (sisaldab käibemaksu 50 eurot), kuid kostja ei ole arvet tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kes oli töövõtulepingus tellijaks ja seega tehtud tööde eest tasumiseks kohustatud isikuks. Hageja leiab, et tööd tellis kostja Potsdam OÜ, kostja on seisukohal, et tööd tellis kostja seaduslik esindaja R. P. eraisikuna, mitte Potsdam OÜ juhatuse liikmena.
5.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud töövõtulepingu sõlmimist OÜ Kotkasilm ja Potsdam OÜ vahel. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövtõulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping loetakse sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Juriidiline isik Potsdam OÜ on õiguslik abstraktsioon, mis saab tehingutes osaleda oma füüsilisest isikust seaduslike esindajate faktilise tegevuse kaudu. Nii hageja kui kostja kirjalikest tõenditest nähtub, et vaidlusalune töövõtuleping sõlmiti suuliselt telefoni teel, telefonivestlus toimus R. P. ja OÜ Kotkasilm seadusliku esindaja E. K.e vahel. Ühestki tõendist ei nähtu, et R. P. oleks osalenud tehingu sõlmimisel Potsdam OÜ seadusliku esindajana.
6.Esialgse võlausaldaja OÜ Kotkasilm poolt koostatud märkimistööde aktis (toimikus lk 30) on tellijaks nimetatud R. P.t, viidet Potsdam OÜ-le ei ole. Tellitud geodeetilised tööd teostati Xxxxx xxxxxx Xxxxxxxx külas Xxxxxxxxx xxx xx asuval kinnistul ning olid vajalikud kinnistule elamu ja kõrvalhoone ehitamiseks. Nimetatud kinnistu ei ole kunagi kuulunud kostjale, 2013.a septembrist kuulus kinnistu kaasomandina võrdsetes osades R. P.le ja tema abikaasale E.P.-le ning alates 27.05.2016 on kinnistu E. P. ainuomandis (kinnistusraamatu registriosa väljavõte, lk 94 – 97). OÜ Kotkasilm on küll väljastanud kinnistul tehtud geodeetiliste tööde eest 04.12.2015 arve nr 24 (lk 29) Potsdam OÜ-le, kuid arve väljastanud E.K. enda 15.09.2016 kirjalikus seletuskirjas (lk 67) selgitab, et tegi seda R. P. palvel. Üksnes arve väljastamine ei tekita arve väljastaja ja adressaadi vahel võlasuhet.
7.E. K.e seletuskirja kohaselt 2013.a kevadel pöördus R. P. tema kui OÜ Kotkasilm juhatuse liikme poole sooviga Pärnumaal, Xxxxx xxxxxx, Xxxxxxxx külas Xxxxxxxxx xxx xx rajatavate elamu ja kõrvalhoone vundamentide mahamärkimine. Tellimus tehti telefoni teel. E. K. märkis hooned koos ehitajaga loodusesse ja koostas märkimisjoonise. R. P. siis enam telefonikõnedele ei vastanud, kuid E. K. muret ei tundnud, kuna teadis, et hoone valmimisel on selle vastuvõtmiseks vaja vallale esitada mahamärkimisjoonis ning küllap siis võetakse temaga ühendust. 2015.a detsembris helistas R. P. E. K.-le ja soovis kõnealust joonist, samuti soovis, et E. K. teeks arve tehtud töö eest OÜ Potsdam nimele ja saadaks arve koos tehtud tööga R. P. e5
maili aadressile xxx. E. K. teab, et R. P. on arve ja joonise kätte saanud, sest OÜ Kotkasilm poolt koostatud joonis on esitatud Are valla ehitusnõunikule kasutusloa andmise alusdokumendina.
8.E. K. ei nimeta oma seletuses kordagi, et tööde tellimiseks või joonise saamiseks pöördus R. P. tema poole Potsdam OÜ seadusliku esindajana või Potsdam OÜ nimel. Mõistlik oleks ka eeldada, et äriühingute vahelised lepingud vormistatakse kirjalikult. Kui seda ei tehta, kannab lepingule tuginev pool lepingu olemasolu ja tingimuste tõendamise riski. E. K.e poolt 06.07.2013 koostatud märkimistööde aktis on tellijana nimetatud ainult R. P. ning akti kohaselt on märkimistööd üle antud R. P.le, mingit viidet Potsdam OÜ-le ei ole. E. K.e viidatud ja hageja poolt kohtule tõendina esitatud kasutusloa taotluse (lk 57 – 65) on esitanud R. P. eraisikuna enda ja oma abikaasa eraomandis olevale kinnistule rajatud elamule ja abihoonele kasutusloa saamiseks. Samuti on E. K. saatnud arve ja joonise ning hilisemaid meeldetuletusi ainult R. P. erinevatele isiklikele e-posti aadressidele. Mõistlik on eeldada, et kui lepingupooleks oleks olnud äriühing ning selle juhatuse liikme e-aadressile saadetud pretensioonidele ei reageerita, oleks meeldetuletusi tasumata arve kohta saadetud ka äriühingu ametlikule e-posti aadressile. Alles hageja saatis nõude omandamise järel võlateatise ka kostja registrisse kantud eposti aadressile. E. K.e seletuskirjast ja tema poolt koostatud aktist saab teha põhjendatud järelduse, et OÜ Kotkasilm esindaja E. K. sai selgelt ja üheselt aru, et tööde tellijaks on R. P. eraisikuna, mitte äriühingu esindajana. Selles asjas ei ole tõendatud märkimistööde tegemiseks OÜ Kotkasilm ja Potsdam OÜ vahel lepingulise suhte olemasolu.
9.E-äriregistri andmetel on R. P. Potsdam OÜ osanik ja juhatuse liige alates 13.09.2013, seega hageja väidetud tööde tellimise ja tehtud tööde kohta akti koostamise ajal R. P.l kostjaga üldse mingit seost ei olnud, R. P. saanuks kostjat esindada ainult vastava volikirja alusel. Volikirja esitatud ei ole ning OÜ-l Kotkasilm lepingu sõlmimise ajal tekkida arusaama, et töövõtuleping sõlmiti OÜ Kotkasilm ja Potsdam OÜ vahel. Hageja arvates R. P. tellis tööd kostja seadusliku esindajana, hageja ei ole väitnud, et R. P. sõlmis lepingu kostja nimel kostja töötajana tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 tähenduses.
10.TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Seega isegi juhul, kui R. P. 2013.aasta kevadel-suvel töid tellides esines Potsdam OÜ esindajana, on tehing tehtud esindusõiguseta ning selle alusel ei ole tekkinud kohustust kostjale. Hagile esitatud vastuväidetest nähtuvalt kostja ei ole tehingut heaks kiitnud ehk tehing oleks tühine. Tulenevalt TsÜS § 84 lg-st 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole tühise tehingu alusel esialgselt võlausaldajalt midagi saanud, mistõttu ei saa hagejal olla kostja vastu ka tühise tehingu alusel saadu tagastamise nõuet. Hageja ei ole tühise tehingu alusel saadu tagastamisele nõude alusena ka tuginenud.
11.Kohus möönab, et kostja registrikaardi väljavõtet ei ole selles asjas tõendina asja juurde võetud ega registriandmete ajalugu pooltega arutatud, kuid tegemist on avalike andmetega, millele hagejal on juurdepääs. Lisaks registriandmed ei oma hagi rahuldamata jätmisel olulist tähtsust. Muud eelkirjeldatud tõendid kogumis tõendavad üheselt, et OÜ Kotkasilm käsitas lepingupoolena just R. P.t eraisikuna. Seda kinnitab lisaks hageja ja OÜ Kotkasilm vaheline nõudeõiguse loovutamise leping nr 15092016 (lk 71 – 72), millega loovutaja loovutab loovutuse saajale kõik oma nõudeõigused OÜ Potsdam ja/või R. P. vastu. Loovutuslepingu punkti 2 kohaselt on nõude aluseks OÜ Kotkasilm poolt osutatud teenuse tasunõue summas 300 eurot, millele lisanduvad viivised 0,5% päevas arvestatuna põhinõudelt alates 12.12.2015, sh OÜ Kotkasilm poolt OÜ-le Potsdam 04.12.2015 esitatud arvest nr 24 tulenev nõue. Lepingu sõnastusest järelduvalt nõude loovutaja ja loovutuse saaja möönavad, et nõue võib olla R. P. vastu. Hageja ei soovinud aga selles menetluses R. P.t (alternatiivse) kostjana menetlusse kaasata (hageja esindaja kinnitus 22.02.2017 istungil).
12.Hagi rahuldamiseks ei anna alust hageja väide, et kostja ei ole kordagi juhtinud hageja ega OÜ Kotkasilm tähelepanu asjaolule, et arve on valesti adresseeritud või et kostjal ei ole
kohustust arvet tasuda. Hageja sai hiljemalt kostja vastuväitest maksekäsukiirmenetluses koostatud maksettepaneku kohta teada, et kostja arvates nõuet ei eksisteeri. Samuti ei ole asjas vaidlust, et kostja pakkus hagejale enne hagimenetlust võimalust sõlmida kolmepoolne kokkulepe hageja, kostja ja R. P. vahel, millega R. P. tasunuks põhivõla. Hageja keeldus kokkuleppest. Arusaamatuks jääb hageja esindaja kohtuistungil antud põhjendus kokkuleppest keeldumise kohta, et hageja soovis kokkuleppe ettepanekut kirjalikult, kuid kostja seda ei esitanud.
13.Kostja on kohtule esitanud R. P. kirjaliku seletuse (lk 99), milles R. P. kinnitab, et tellis 2014.a kevadel kinnistule ehitama hakates OÜ-lt Kotkasilma eraisikuna Xxxxxxxx külas Xxxxxxxxx xxx xx asuvale kinnistule ehitatavate hoonete telgede mahamärkimise ja vastava joonise tegemise. Kinnistu kuulus R. P.le ja tema abikaasale, see ei ole seotud R. P. äriühingutega ning äriühing ei saaks juhatuse liikme ega osaniku isiklikke kulusid kinni maksta. Kokkuleppe kohaselt pidi OÜ Kotkasilm saatma R. P.le ka mahamärkimise joonise ja arve, kuid neid ei saadetud, mistõttu R. P. ei maksnud ning asi ununes. Kui R. P. soovis hakata taotlema hoonetele kasutusluba, siis tuli meelde, et mahamärkimisjoonist pole talle antud, R. P. võttis ühendust OÜ-ga Kotkasilm, sealt lubati saata joonis ja arve. R. P.l on mitmeid e-posti aadresse, mida ta pidevalt ei jälgi. Kui 2016.a jaanuari lõpus muutus kasutusloa teema aktuaalseks, siis R. P. vaatas, kas joonis on kuskil mailis. Siis nägi, et koos joonisega on esitatud arve OÜ-le Potsdam. R. P. ei tea, kust võis OÜ Kotkasilm saada aru, et arve võiks esitada kolmandale isikule. Seda arvet R. P. OÜ-le Potsdam ei esitanud, vaid palus arve ümber teha tema nimele, seda ei ole tehtud. R. P. leiab, et äriühing saab tasu nõuda ainult arve alusel ning kuni R. P.le arvet esitatud ei ole, ei pea ta töö eest tasuma.
14.Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutavad R. P. väited, et tema ei tea, miks on arve adresseeritud Potsdam OÜ-le. Kohus tuvastas, et lepingu sõlmimisel ja tööde tegemise ajal käsitas OÜ Kotkasilm lepingu teise poolena R. P.t. Äriregistrist nähtuvalt oli R. P. arve väljastamise ajal lisaks kostjale veel kolme äriühingu osanik ja juhatuse liige, mistõttu OÜ Kotkasilm ei saanud kuidagi omal algatusel, ilma R. P. vastava palveta, vormistada arvet Potsdam OÜ nimele. Asjaolu, et arvet äriühingu raamatupidamisele tasumiseks siiski ei esitatud, ei lükka ümber E. K.e väidet, et R. P. palus arve adresseerida kostja nimele. Samuti on kohtu hinnangul õigusliku aluseta R. P. seisukoht, et ilma tema nimele väljastatud arveta ei pea ta tehtud tööde eest tasuma. Kuna aga nõuet ei ole esitatud R. P. vastu, ei oma see asjaolu hagi lahendamisel tähtsust.
15.R. P. ja E. K.e selgitused tööde tellimise asjaolude ja joonise-arve saatmise asjaolude kohta üldjoontes kattuvad. Eelduslikult on mahamärkimistööde akt koostatud sellel näidatud kuupäeval 06.07.2013. Kostja esitatud kinnistusraamatu registriosa väljavõttest (toimikus lk 94 – 97) selgub, et kinnistu, millel vaidlusalused tööd tehti, on R. P. ja tema abikaasa E. P. kaasomandis alles alates 2013.a septembrist. R. P. seletuse kohaselt tekkis tal vajadus mahamärkimistööde järele 2014.a kevadel, kui ta hakkas kinnistule ehitama. Hageja esitatud kasutusloa taotlusest (lk 58) nähtuvalt kinnistule rajatud elamu ja abihoone eelprojekt koostatud 28.02.2014 ning ehitusluba on välja antud 20.05.2014. Samas kostja ega R. P. oma kirjalikus seletuses ei ole vaidlustanud mahamärkimistööde tegemist aktis näidatud ajal. Veelgi enam, R. P. on lisanud akti kasutusloa taotlusele. Kohtu hinnangul praktikas ei ole välistatud, et mahamärkimistööd teostatakse enne ametliku (eel)projekti koostamist ning kinnistu omandiõiguse ülemineku vormistamist. Seega tõenditest nähtuvad erinevad tähtajad ei välista vaidlusaluste tööde tegemist hageja näidatud ajal 2013.a suvel. Kuivõrd kohus tuvastas, et töövõtulepingu pool oli tegelikult R. P., mitte kostja, ning R. P. vastu hageja nõuet esitanud ei ole, ei oma tööde tegemise ja tasunõude sissenõutavaks muutumise täpne aeg asja lahendamisel tähtsust.
16.Eeltoodu alusel kohus jätab kostja vastu esitatud hagi töövõtulepingust tuleneva tasu väljamõistmiseks rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka viivisenõue. Kohus siiski märgib, et hageja väited selle kohta, et telefoni teel tellimuse esitamisel räägiti läbi ja lepiti kokku ka viivis 0,5% põhivõlast päevas, ei ole eluliselt usutav. Viivisemäära kokkulepet ei tõenda viivisemäära märkimine arvel. Seega jääb hagi täies ulatuses rahuldamata.
17.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMs § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hageja vastuväited ei anna alust jaotada kulusid teisel viisil. Kohtu hinnangul hageja põhjendamatult keeldus kompromissettepanekust, mille kohaselt oleks tasutud põhivõlg 300 eurot ja seadusjärgne viivis. Kompromissi sõlmimisel oleks hagejal olnud õigus tagasi taotleda pool menetluses tasutud riigilõivust ning tõenäoliselt oleks olnud võimalik läbi rääkida menetluskulude osalises hüvitamises, mistõttu jääb arusaamatuks hageja väide, et kompromissist keeldumine oli põhjendatud, kuna selleks ajaks oli hageja kulu viiviseid arvestamata juba vähemalt 500 eurot.
18.TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel kohus määrab kohtuotsuses koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid summas 808,75 eurot (ei sisalda käibemaksu) järgmiselt: - õigusteenused 5 tundi 11 minutit (sh 13.12.2016 tutvumine hagimaterjalidega, hageja esindajaga suhtlus seoses kompromissiga; suhtlus kliendiga ning hagiavastuse koostamine – kokku 1 tund 47 minutit; 19.12.2016 hagivastuse täiendamine, kliendiga kooskõlastamine ja kohtule saatmine – 1 tund 15 minutit; 21.12.2016 tutvumine kohtumäärusega ja seonduv suhtlus kliendiga – 9 minutit; 06.01.2017 tutvumine hageja 28.12.2016 vastusega, seonduv suhtlus kliendiga ja vastuse koostamine – 2 tundi), kokku summas 544,25 eurot, - kinnistusraamatu väljavõte 5 eurot, - 22.02.2017 kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine 1 tund ja 30 minutit, hinnaga 105 eurot/tund, summas 157,50 eurot; - 22.02.2017 kohtuistungiga seonduvalt sõit Tallinnast Pärnusse ja tagasi 3 tundi hinnaga 34erot/tund, summas 102 eurot.
19.Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu, tuginedes osaliselt vaidluse sisu puudutavatele väidetele. Hageja palub arvestada, et pooled on palunud asja lahendada kirjalikus menetluses, kostja ei ole teatanud, et arve tasumiseks kohustatud isik on R. P., hageja poolne kompromissist keeldumine ei ole põhjus, mille tõttu peaksid kostja kulud jääma hageja kanda, kostja ei ole tõendanud menetluskulude tasumist. Hageja palub igal juhul vabastada hageja kostja esindaja sõidukulude (102 eurot) tasumisest.
20.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas. Kohus leiab, et hageja vastuväited on põhjendatud kostja esindaja sõidukulu osas. Kostja palub hüvitada esindaja poolt sõidule kulutatud aega. Tegemist ei ole kuluga, mille hüvitamist kostjal oleks õigus nõuda. Riigikohus on mitmes lahendis märkinud, et sõidukuludest on kostjal tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 p 2 alusel õigus nõuda üksnes kohtuistungitele sõitmisega seotud otseste sõidukulude hüvitamist, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt kohtuistungitele sõitmise ajakulu hüvitamist õigusabi tunnitasu alusel. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu.
21.Kostja esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulutatud aeg kokku 6 tundi ja 44 minutit on selle asjaga tegelemiseks põhjendatud ja vajalik. Arvestades asja sisu ja mahtu, eelkõige seda, et tegemist on vaidlusega lepingulise suhte olemasolu üle, milleks on vajalikud õigusteoreetilised
teadmised, peab kohus põhjendatuks kostja poolt vandeadvokaadi palkamist kohtumenetluses esindamiseks. Taotletav tunnitasumäär 105 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja kohtupraktikas tavapärasest vandeadvokaadi keskmisest tasust väiksem. Kostja ei nõua käibemaksu hüvitamist. Samuti on vajalik ja põhjendatud kinnistusraamatu väljavõtte kui dokumentaalse tõendi saamise kulu 5 eurot (TsMS § 143 p 2).
22.Kostja esindajatasu hüvitamist ei takista poolte nõustumus kirjaliku menetlusega. Kohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses, kuid ei ole selleks kohustatud. Selles asjas kohus pidas vajalikuks asja arutamist pooltega suuliselt kohtuistungil. Samuti ei anna alust kostja esindajakulude hüvitamata jätmiseks alust hageja väide, et kostja ei ole tõendanud kulude kandmist. Riigikohus on mitmetes lahendites väljendanud seisukohta, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, kuid kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool peab siiski kohtu nõudmisel tõendama TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi esinduse eest tasumise kohustuse olemasolu (vt 3-2-1-154-15, p 11; 3-2-1-102-16; p 13). Õigusabikulude tasumise kohustuse tõendamiseks piisab õigusabi osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest tasumist tõendavast dokumendist. Kostja on arve esitanud ja tõendanud õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimist. Eeltoodu alusel kohus määrab kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 706,75 eurot ja mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib otsuses, et hageja on kohustatud kostja kasuks väljamõistetud menetluskulult tasuma viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.