Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

põhjusest (TsMS § 415). Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumberiga 3100057358. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED KOSTJA VASTU 17.06.2005.a esitas OÜ Ahagi MT vastu 13263 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Eesti Ühispank (praeguse ärinimega AS SEB Eesti Ühispank) ja kostja 14.11.1997.a Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud ja kohustub täitma pangakaardi kasutamise lepingu tingimusi ja panga hinnakirja. Lepingu alusel väljastati kostjale isiklikuks kasutamiseks salajase PIN koodiga maksekaart. Pärast arvelduskonto avamist ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja maksekaardiga võtnud sularahaautomaatidest välja raha ning teostanud tehinguid, ületades kokku 9895 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Kostja käitumise tulemusena on vähenenud hageja vara ning kostjal tuleb see hagejale tagastada. Kostjal puudus õiguslik alus 9895 krooni saamiseks. Ülalkäsitletud Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingust tuleneva nõude kostja vastu summas 9895 krooni on AS SEB Eesti Ühispank loovutanud koos kõrvalnõuetega hagejale. Seega on hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt ka nõudega seotud viiviste tasumist. Hagiavalduse esitamise hetkeks võlgnes kostja hagejale viivistena 3368 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1 ja § 230 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS; kehtetuks muutumise kuupäev 01.01.2006.a) § 4 lg 1 ja § 60 lg 1, alusel põhivõlana võlgnevuse 9895 krooni, viivised 3368 krooni ja kohtukulu, mis koosneb hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust summas 1050 krooni ja esindajale makstud õigusabi kuludest summas 663,15 krooni.

MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus koos sellele lisatud tõenditega hagiavalduses märgitud aadressilt XXXon kohtule tagastatud, kuna kostja nimetatud aadressil ei ela. Rahvastikuregistrist, Maksu- ja Tolliametist ning Kodakondsus- ja Migratsiooniametist on kohus saanud andmed, mis ei võimalda samuti kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Politseiasutusele on kostja viibimiskoht teadmata. Seetõttu on kostjale eelistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud, et eelistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus määras eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi. Istungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. TsMS § 410 (jõustunud 01.01.2006.a) kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Vastavalt tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 lg-le 1 on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Sama seaduse § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 13263 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu summas 663,15 krooni, mis on 5 % hagi rahuldatud osast ning väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 1913,15 krooni. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 33,50 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub.

Arne Kolnes Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.