Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

kogu ulatuses trahviks. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega 09.06.2005.a. tsiviilasjas nr 2/309253/04 jäeti rahuldamata Allando Trailwaysi AS hagi kostja vastu lõpparve kinnipidamise õigsuse ja keskmise palga väljamaksmise kohustuse puudumise tuvastamise nõudes ja mõisteti Allando Trailwaysi AS-lt A. Jxxxxx kasuks välja 17 500 krooni.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 17 500 krooni VÕS §-de 1043, 1045 lg 1 p 7 ja 8, 1050 alusel. TsÜS § 138 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil. Seoses sellega, et kostja võttis teadlikult veokisse kaupa rohkem peale kui Poola Vabariigis kehtiva seadusandluse kohaselt oleks tohtinud, tekitas kostja hagejale kahju, kahju seisneb trahvis 17 500 krooni. Kahju tekitamine on õigusvastane, sest kostja rikkus Poola Vabariigis kehtestatud õigusnorme. Toimepandud tegu on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. - kui kostja ei oleks peale võtnud rohkem kaupa, kui seda võimaldas Poola Vabariigi seadusandlus, poleks kahju tekkinud. VÕS § 1050 kohaselt kahju tekitaja süüd eeldatakse. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kogenud autojuhina pidi kostja teadma, et tollis vaadatakse Carnetis olevad kilogrammid üle ning ülekaal on kohe näha. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud järgmised tõendid: 1) Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse 09.06.2005.a. tsiviilasjas nr. 2/30-9253/04 (tl. 5-7)

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei tunnista hagi. Kostja on esitanud järgmised vastuväited: 1) 08.märtsil 2004.a. sai kostja logistik Jxxxx Lxxxxxxxxx tagasikoorma aadressi Stobno Tallinn, koormaks ehitussegud. Samal päeval sai kostja telefonile sõnumi, et koorma taha otsa tuleb jätta 6 m2 vaba ruumi, et Varssavist kaupa juurde võtta. Kui ehitussegud olid peale võetud, oli koorma kaal 23 540 kg. Kostja teatas logistikule koorma kaalu ja ütles, et rohkem pole mõtet laadida, kuna kaal läheb lõhki. Logistik vastas, et peale laaditakse ainult 752 kg kaupa. Tegelikult laaditi aga 790 kg ja koorma kogukaaluks oli 24 330 kg. Kostja helistas kohe logistik J. Lxxxxxxxle ja rääkis talle probleemist koorma kaaluga, mille peale logistik arvas, et ehk saab nii piirist üle. See aga ei läinud õnneks.11.märtsil 2004.a., kui toll fikseeris piiril ülekaalu, käskis logistik tollimehele raha pakkuda, et ta dokumendid ära vormistaks ja kostja koormaga ära laseks. Tollimees ei võtnud pakkumist vastu ja trahviks määrati 5 040 zlotti. Kostja helistas uuesti logistikule ja rääkis trahvi määramisest ning palus trahvi maksmiseks raha saata. Raha kanti 12.märtsil 2004.a. kostja arvele. Kuna Poola piiril pangaautomaati ei olnud, pidi kostja minema Leedu poole peale, võttes välja Leedu litid, tehes selleks oma kulutusi teenustasude maksmiseks kokku summas 609 krooni 70 senti. Kostja maksis trahvi ära ja piirilt sai tulema 12.märtsil 2004.a. Koju jõudes läks kostja Hansapanka vaatama, mis rahad talle trahvi maksmiseks on üle kantud. Selgus, et tema arvele ei olnud raha laekunud. Kostja helistas selle peale tegevdirektorile Rxxxxx Mxxxx-le, kes kutsus ta oma kontorisse, et arutada tekkinud probleemi. Kostja läks kontorisse koos autojuhi Axxxxx Lxxxxxx-ga, kus nad said kokku tegevdirektori R. Mxxx-ga ja logistik J. Lxxxxxx-ga. Kostjal olid kõik logistiku laadimiskäsud ja korraldused salvestatud mobiiltelefoni, mida ka neile näitas. Kostja ei tunnista ennast süüdi, kuna täitis oma otsese ülemuse logistik J. Lxxxxxxx käskusid. Kostja keeldus trahve tasumast, mille peale logistik ütles, et „eks siis peab tema maksma“. Tegevdirektor küsis logistikult veel kord, et kas ta on nõus maksma ja logistik vastas jaatavalt. Kostja jäi ootama, millal 7 500 krooni tema arvele kantakse. Kuna seda ei juhtunud, läks kostja 21. mail 2004.a.hageja kontorisse, et asja uurida. Kostja kohtus finantsdirektor Vxxxx Oxxxx, kes teatas kostjale, et ta on ise 100 % süüdi, et ta koorma üldse peale võttis. Selle peale tegi kostja tegevdirektor R. Mxxx-le ettepaneku temaga sõlmitud tööleping lõpetada TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel alates 21. maist 2004.a. Tegevdirektor nõustus kostja

ettepanekuga ning finantsdirektor lubas teha lõpparves tasaarvestuse. Lõpparvest arvestati maha 12. märtsi 2004.a. lähetusavanss 10 000 krooni. Seega maksis kostja kogu trahvi oma rahast kinni. 2) Hageja on hagiavalduses vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme. Hageja on nõude materiaalõiguslike normidena aluseks võtnud TsÜS § 138, VÕS §-id 1043, § 1045 ja § 1050 ning teinud viite kostjapoolsele haldusõigusrikkumisele. TsÜS § 1 kohaselt sätestatakse seaduses tsiviilõiguse üldpõhimõtteid. Need on kohaldatavad perekonna-, pärimis-, võla- ja asjaõigusseaduse ning äriseadustiku üldosana, kui ei laiene tööõigussuhetele, kuna TsÜS § 1 tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadus töösuhteid ei reguleeri. 3) Kostja oli kahju tekitamise momendil hagejaga õiguslikult sätestatud töösuhetes. Õigusvastane on töötaja käitumine, kui ta rikub talle seaduse või muu normatiivaktiga, tööandja korraldusega või mitmesuguste eeskirjadega, kollektiiv- ja/või töölepinguga ettenähtud tööalaseid kohustusi ning mis võib seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses. Töötaja ei pea vastutama siis, kui ta tekitab küll kahju, kuid seda tööandja enda korralduse täitmise tulemusena, olles kahju tekkimisest tööandjat hoiatanud. Kostja täitis hageja korraldusi ja oma tegevusega ei käitunud õigusvastasel. Kostja süü kahju tekitamises puudub. Kosta oma tegevusega püüdis aktiivselt ära hoida hagejale kahju tekkimist. Ettevaatamatuse korral oleks töötaja võinud ja pidanud oma tegevuse või tegevusetuse tagajärgi ette nägema, kuid ei näinud neid ette või lootis tagajärgi kergemeelselt ära hoida. Kostja nägi võimaliku kahju tekkimise võimalust ette ja püüdis igati seda ära hoida. Kuna kostja ei käitunud õigusvastaselt ja puudus kostja süü, siis puudus põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel. Neil asjaoludel puudub alus kostja suhtes tööõigusliku varalise vastutuse kohaldamiseks. Kostja palub jätta hagiavaldus tekitatud kahju summas 17 500 krooni väljamõistmise nõudes rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja on vastuväidete tõendamiseks esitanud järgmised tõendid: 1) poolte vahel 08.10.2002.a. sõlmitud töölepingu nr. 183 (tl.17-18), 2) tolliameti ülema otsuse nr. 060700-666-KZ-00099/2004 (tl.19, tõlge tl.40-41) 3) protokolli nr.371/04-03-11 tl.21-22, tõlge tl. 42-43), 4) sissemakse tõendi 12.03.2004 (tl.20, tõlge tl. 44), 5) konto väljavõtte 01.01.2004-01.06.2004 (tl. 23-26), 6) palunud tunnistajana üle kuulata Jxxxx Lxxxxxxx.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vaidlust ei ole selles, et kahju tekitamise ajal olid pooled töölepingulistes suhetes ja kostja oli töökohustuste tõttu töölähetuses Poola Vabariigis. Tööülesannete täitmisel võttis kostja veokisse kaupa rohkem peale kui Poola Vabariigis kehtiva seadusandluse kohaselt oleks tohtinud võtta, mille tõttu määrati hagejale rahatrahv 17 500 krooni. Seega on kahju tekitatud hagejale seoses kostjapoolsete töökohustuste täitmisega, tegemist on lepinguliste kohustuste rikkumisest tuleneva kahjuga, mitte lepinguvälise kahjuga. VÕS § 1044 lg 2 järgi ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Töölepingu seadusest ei tulene, et töölepingu rikkumise korral võiks tööandja nõuda töötajalt kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel. Seega tuleb antud vaidluse lahendamisel kohaldada ENSV Töökoodeksi sätteid. TööK § 125 lg 1 järgi vastutavad töötajad, kes on süüdi kahju tekitamises ettevõttele, asutusele või organisatsioonile kannavad materiaalsest vastutust ainult otsese tegeliku kahju olemasolu korral. See vastutus piirdub tavaliselt teatud osaga töötaja palgast. TööK § 128 lg 1 sätestab asjaolud, mil töötaja vastutab kahju eest täies ulatuses olenemata keskmise palga suurusest. Antud asjas nimetatud asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada TööK § 126 sätteid. TööK § 126 järgi vastutavad töötajad

töökohustuste täitmisel tekitatud kahju eest reeglina otsese tegeliku kahju ulatuses, kuid mitte üle nende keskmise kuupalga. TööK § 126 tulenevalt vastutavad töötajad otsese tegeliku kahju olemaolu korral ainult järgmistel tingimustel: 1) kui kahju on tekitatud töötaja õigusvastase käitumisega töökohustuste täitmisel, 2) kui kahju tekitamine on põhjuslikus seoses töötaja õigusvastase tegevusega või tegevusetusega, 3) kui kahju on tekitatud töötaja süülise tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Otsese tegeliku kahju suuruse osas antud asjas vaidlust ei ole. Vaidlus on selles, kas kostja on hagejale kahju tekitanud õigusvastase õigusvastase käitumisega või mitte. Poolte vahel 08.10.202.a. sõlmitud töölepingu p.2.2 järgi on kostja töö sisuks auto juhtimine, laadimistööd, remonditööd, sõitudel vajaliku dokumentatsiooni täitmine ja kontroll. Kohus leiab, et kuivõrd kostja töökohustuste hulka kuulusid ka laadimistööd, kaasnes sellega kohustus kontrollida, et koormasse laaditud kauba kogus ei ületaks Poola Vabariigis kehtivat koorma koguse piirnormi. Kostja seletuste kohaselt ta seda ka tegi ja kui selgus, et koormas on rohkem kaupa, kui lubatud, teatas sellest tööandja logistik J. Lxxxxxx-le. Tunnistaja J. Lxxxxxxx ütlustega on tõendatud, et probleem oli koorma ülekaaluga. Ta ei mäleta täpselt asjaolusid, kuid tunnistaja ütluste kohaselt andis tema kostjale valed andmed kauba koguse kohta, sest ruutmeetrid ja kuupmeetrid läksid segamini. Samuti tõendab tunnistaja asjaolu, et kindlasti võttis kostja temaga ühendust, kui ilmnes, et tegemist on autosilla ülekaaluga. Kui autojuhil tekivad vedamisel probleemid, siis tavaliselt võtab autojuht logistikuga ühendust ja toimib nii nagu logistik ütleb. Tunnistaja tõendab ka kostja väidet selle kohta, et juhataja R. Mxxxx juures oli ta nõus trahvi oma palgast hagejale maksma, kuid hageja seda teinud ei ole. Kohus leiab, et tunnistaja J. Lxxxxxxx ütlustega on tõendatud, et kostja ei rikkunud töökohustusi, vaid toimis vastavalt logistik J. Lxxxxxx korraldustele, kostja täitis TLS § 50 p. 3 ja 5 sätestatud töötaja kohustusi õigeaegselt ja täpselt täita tööandja seaduslikke korraldusi ja teatada tööandjale viivitamatult töötakistustest või nende ohust. Neil asjaoludel kohus leiab ,et kostja ei põhjustanud hagejale kahju õigusvastase tegevuse või tegevusetusega. Kuivõrd puudub kostja õigusvastane tegevus kahju tekkimisel, puudub ka põhjuslik seos kostja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel ja kostja süü kahju tekkimises. Töötaja süü tõendamise kohustus lasub tööandjal. Hageja kostja süüd tõendanud ei ole. Eeltoodut arvestades tuleb AS Allando Trailwaysi hagi Axxx Jxxxxx vastu 17 500 krooni nõudes jätta rahuldamata. TsMS RakS § 3 ja kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kohtukulu kokku 1230 krooni, millest 630 krooni on tõendite tõlketasu ja 600 krooni tunnistaja väljakutsumiseks kostja poolt ettemakstud tunnistajatasu. Kuivõrd tunnistajale kuulub väljamaksmisele 1002 krooni, tuleb hagejalt TsMS RakS § 3 ja kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 alusel riigituludesse välja mõista 402 krooni, kuna nimetatud summa ulatuses makstakse tunnistaja tasu riigi arvelt.

Aita Rajavere Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.