Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

võib

esitada

2-04-105/34 apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kostja ostis hagejalt 21.05.2003.a köögitehnikat 46 600 krooni eest. Kostja on tasunud osaliselt 30 000 krooni, tasumata 16 600 krooni (tl 6-8). Hageja palub juhindudes VÕS §-dest 208 lg 1, 108 lg 1 ja 113 lg 1 välja mõista põhivõla 16 000 krooni ja viivise 1 344, 60 krooni ning menetluskulud kokku 6710 krooni, millest 1400 krooni on riigilõiv, mis tuli tasuda hagi esitamisel ja 5310 krooni õigusabi kulu. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnista ja leiab, et see on alusetu. AS Leventa ei eita, et ta pidas läbirääkimisi OÜ-ga Inspro, kuid ta ei ole tellinud OÜ-lt Inspro sisekujundusprojekti, kuna pakutav hind oli liiga kõrge. Pooled ei leppinud kokku selle töö teostamise tingimustes ega konkreetses hinnas. Hageja ei ole saanud kätte sisekujundusprojekti ega arvet. Optima Invest OÜ ei ole tõendanud, et AS Leventa poolt tellitud, valmistatud projekt tellijale on üle antud, tellijale esitatud arve tehtud töö eest ja tellija oleks keeldunud tehtud töö vastu võtmast või arvet vastu võtmast. Hageja ei olnud varasemalt teadliksellisest nõudest ega nõude loovutamist kostjale. Vaidlusalusel objektil teostasid töid sh koostasid projekte teised äriühingud, kelle on tööde eest tasutud. Hageja palub vastuhagi jätta rahuldamata. Kostja vastuväited hagile, vastuhagi asjaolud ja nõue Kostja ei vaidle vastu, et ta sai hagejalt kauba ja jättis osaliselt tasumata summas 16 600 krooni. Kostja leiab, et ta võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuna tal on rahaline nõue summas 33 984 krooni hageja vastu. Nõude omandas kostja 01.03.2003 nõude loovutamise lepinguga OÜ-lt Inspro, kellelt hageja tellis sisekujundusprojekti. Tegemist on suulise tööettevõtu lepinguga. Tellija on töö vastu võtnud, pretensioone esitanud ei ole. AS-le Leventa 19.05.2001 esitati arve nr 78 summa 33 984 krooni tasumiseks. Nimetatud summa tasumata tänaseni. Kostja juhindudes TsK §-dest 173, 174, 355, 366 lg 1 ja 369 lg 1 palub vastuhagi rahuldada ja välja mõista tema kasuks menetluskulud s.o riigilõivu 2450 krooni, mis tuli tasuda vastuhagi esitamisel ja õigusabikulu 4956 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud poolte esindajate seletused, tunnistaja ütlused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

2-04-105/34 Vaidluse lahendamisel juhindub kohus Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 11, mille kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Põhihagi Vaidlust ei ole selles, et kostja ostis hagejalt 21.05.2003.a köögitehnikat 46 600 krooni eest ning kostja on tasunud ainult osaliselt 30 000 krooni ja tasumata on 16 600 krooni. Hageja esitas kostjale arved vastavalt müüdud kaubale (tl 6-8). Kohus on seisukohal, et kostjal juhindudes VÕS § -st 213 tekkis ostuhinna tasumise kohustus. Kostja ei olnud õigustatud jätma tasumata saadud kauba eest. Ühepoolsed tasaarvestused on lubamatud. Tasaarvestus eeldab teise poole teavitamist. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on VÕS § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub ja sama seaduse § 113 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi. Vastuhagi Vastavalt TsK § 355 sättele tööettevõtulepingu järgi kohustub töövõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Seega tööettevõtulepingu sõlmimisel seadusest tulenevateks eeldusteks on, et lepingu pooled lepivad kokku konkreetsetes tingimustes st millistele omadustele tehtav töö peab vastama, töö valmimise tähtaeg ja tasus tehtud töö eest. Tööettevõtuleping võib olla sõlmitud suuliselt, kuid tööettevõtulepingu sisu peab vastama sõlmimise ajal kehtinud seadusele. Kirjaliku lepingu mittesõlmimine on poolte endi risk hilisemate vaidluste korral. Optima Invest OÜ ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et eelnimetatud eeldused oleksid täidetud olnud. Kostja ei ole esile toonud milles pooled kokku leppisid, millal oli töö tegemise tähtaeg ja millises tasus kokku lepiti. Kostja on esitanud projektide koopiad, mille saamist hageja eitab. Kostjal ei ole tõendeid, mis kinnitaks tema väidet, et ta on töö üle andnud hagejale ja hageja on selle vastu võtnud. Seega töö üleandmine on jäänud paljasõnaliseks väiteks. Tõendamata on ka asjaolu, et hageja oleks saanud arve tellitud töö eest. Tõendamist on leidnud hageja seadusliku esindaja seletustega (antud vande all), et kostjaga ei olnud sõlmitud tööettevõtulepingut ega tellitud Narva mnt 7 ruumide sisekujundusprojekti. Hageja ei eita läbirääkimisi. Tunnistaja Stanislav Prošini, kes oli vaidlusaluse objekti projektijuht, ütluste kohaselt teostati töid sarnaselt eelnevate kauplustega ning eraldi mingit projekti sisekujunduseks ei olnud. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et töid teostati erinevate äriühingute poolt erinevate projektide alusel, mille eest on ka neile tehtu eest tasutud (tl 56-75). Kohtuistungil toimiku lk 48 oleva mööbli ja väljapanekute plaani võrdlemisel toimiku lk 57 oleva plaaniga ilmnes osaline sarnasus paigutuses. Kohus leiab, et eelnimetatu sarnasus ei ole piisavalt individuaalne, et saaks väita tööettevõtulepingu sõlmimist ja töö üleandmist AS-le Leventa. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et AS Leventa ja OÜ-gu Inspro vahel ei olnud sõlmitud tööettevõtulepingut TsK § 355 tähenduses. TsK § 369 lg 1 kohaselt on tellija kohustatud tööettevõtjale kokkulepitud tasu pärast kogu töö üleandmist välja maksma, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Kuna tööettevõtulepingu sõlmimine ei leidnud tuvastamist, siis puudub alus vastuhagi rahuldamiseks.

2-04-105/34 Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 ja TsMS § 61 lg 1 p 1 tuleb kostjalt välja mõista hageja kohtukulud so. riigilõiv, mis tuli tasuda hagi esitamisel summas 1400 krooni ja kulud õigusabile nii põhihagi kui vastuhagi osas kokku 5% hagide hinnast summeeritult summas 2596 krooni.

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.