Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-15-3811

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

Hageja esitas 14.03.2015 Viru Maakohtule hagi kostjate vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt XXX XXX (edaspidi laenusaaja) sõlmis 22.02.2007 õppelaenu saamiseks AS-ga Hansapank (edaspidi pank) õppelaenulepingu nr 07-034223-OL. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 45 000 krooni (s.o 2 876,13 eurot), mis kanti laenusaaja kontole üle kahes osas 28.02.2007 20 000 krooni ja 27.09.2008 25 000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 19 lõikele 1 kostjad XXX XXX, XXX XXX ja XXX XXX (edaspidi ka käendajad) nende ja panga vahel sõlmitud käenduslepingute alusel. XXX XXX sõlmis limiteeritud käenduslepingud 28 000 krooni ulatuses 26.02.2007 ja 35 000 krooni ulatuses 26.09.2007. XXX XXX sõlmis limiteeritud käenduslepingu 28 000 krooni ulatuses 27.02.2007. XXX XXX sõlmis limiteeritud käenduslepingu 35 000 krooni ulatuses 26.09.2007. Käendajad vastutavad riigi ees solidaarvõlgnikena käenduse ja solidaarvastutuse sätete alusel. Käendajate vastutust ja kohustatust riigi ees reguleerivad ÕÕS § 21 lõige 2 ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 145 lõiked 1 ja 2. Juhindudes ÕÕS § 18 lõigetest 1 ja 2 ning lepingus kokkulepitust, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma. Selleks koostas pank laenu tagastamise graafiku. 21.09.2008 edastas pank laenusaajale palve tasuda juba tekkinud võlgnevus. Kirjad edastati ka käendajatele, milles teatati, et XXX XXX ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. 2/4

Tsiviilasi nr 2-15-3811

Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes ÕÕS § 21 lõike 1, hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal ÕÕS § 21 lõike 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas oma 01.12.2008 kirjas laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevuse tasuda või taotleda maksegraafikut. Laenusaaja tähelepanu juhiti ka asjaolule, et kohustuse mittetäitmise korral võib hageja pöörduda hagiavaldusega kohtu poole. Õppelaenulepingust tulenevatest kohustustest ning nende mittetäitmise tagajärgedest teavitati ka käendajaid. Alates 08.06.2009 kuni 10.12.2011 võimaldati laenusaajale maksepuhkust. ÕÕS § 21 lõike 3 kohaselt on laenusaaja või tema käendaja kohustatud tasuma intressi 5% aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Intressi on ajavahemikus 02.01.2009 kuni 09.03.2015 kogunenud summas 545,17 eurot (intressi ei ole arvestatud perioodi 08.06.2009 kuni 10.12.2011 eest, milliseks laenusaajale võimaldati maksepuhkust). Seisuga 10.03.2015 on hageja nõude suuruseks 3 474,41 eurot, mis tuleneb põhivõlast summas 2 929,24 eurot ning intressist summas 545,17 eurot. Hageja palub: välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks (Rahandusministeeriumi kaudu, arveldusarve nr XXX AS SEB Pank) 3 474,41 eurot, millest kostjalt XXX XXX maksimaalselt 1 789,53 eurot ja kostjalt XXX XXX maksimaalselt 2 236,91 eurot. Viru Maakohus 27.05.2016 tagaseljaotsusega rahuldas hageja hagi kostjate XXX XXXi ja XXX XXX vastu ning mõistis nendelt solidaarselt hageja kasuks võlgnevuse 3 471,41 eurot, millest XXX XXXlt maksimaalselt 2 236,91 eurot. Sama kohtuotsusega määras kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 517,63 eurot ning mõistis menetluskulud solidaarselt kostjatelt XXX XXXilt ja XXX XXXlt. Menetlus jätkus kostjate XXX XXX ja XXX XXX suhtes. Kohtuistung 21.02.2017 Kohtuistungil vähendas hageja nõuet kostja vastu kuni 2 509,41 euroni. Nõuet on vähendatud seoses sellega, et praeguseks võlgnevus on osaliselt tasutud. Kostja XXX XXX võttis kohtuistungil hagi summas 2 509,41 eurot õigeks. Kostja XXX XXX kohtuistungile ei ilmunud.

KOHTU SELGITUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja kohtuistungil võttis hagi õigeks. Kohus rahuldab hagi põhivõlgnevuse summas 2 509,41 eurot nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). 3/4

Tsiviilasi nr 2-15-3811

Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas kostja ei ole täitnud TsMS § 168 lg 6 toodud tingimusi ning hagi esitamine on olnud otseselt tingitud kostja käitumisest. Seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus on määranud 27.06.2016 tagaseljaotsuses hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 517,63 eurot ning mõistis selle solidaarselt kostjatelt XXX XXXilt ja XXX XXXlt välja. Hageja ei taotlenud täiendavate menetluskulude väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt mõista välja hageja kasuks menetluskulude katteks 517,63 eurot, mis kuulub tasumisele solidaarselt teiste kostjatega. Viru Maakohus 26.05.2015 määrusega andis XXX XXXle riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja nr 2-15-3811 menetluses ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Vastavalt TsMS § 190 lg 5 esimesest lausest kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Viru Maakohtu 7.03.2017 määruse kohaselt moodustasid riigi õigusabi tasu ja kulud kokku (koos käibemaksuga) 289,44 eurot. Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 7 käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades, et kostja M. XXX materiaalne olukord ei ole muutunud, vabastab kohus teda riigi õigusabiga seotud summade riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.