Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(4)

2-15-3811 Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjatel, kelle suhtes tehti tagaseljaotsus, on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tulenevalt TsMS § 142 lg 2 tasuda kautsjon summas 225 eurot. Kautsjon kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Kautsjoni tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused: Hageja esitas 14.03.2015 Viru Maakohtule hagi kostjate vastu 3 474,41 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt J R (edaspidi laenusaaja) sõlmis 22. veebruaril 2007. aastal õppelaenu saamiseks AS-ga Hansapank (edaspidi pank) õppelaenulepingu nr 07-034223-OL (lisa 1). Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 45 000 krooni (s.o 2 876,13 eurot), mis kanti

2(4)

2-15-3811 laenusaaja kontole üle kahes osas 28.02.2007.a 20 000 krooni ja 27.09.2008. a 25 000 krooni (lisa 2). Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 19 lõikele 1 kostjad M Š, V K ja V T (edaspidi ka käendajad) nende ja panga vahel sõlmitud käenduslepingute alusel. M Š sõlmis limiteeritud käenduslepingud 28 000 krooni ulatuses 26.02.2007.aastal ja 35 000 krooni ulatuses 26.09.2007.aastal. V K sõlmis limiteeritud käenduslepingu 28 000 krooni ulatuses 27.02.2007.aastal. V T sõlmis limiteeritud käenduslepingu 35 000 krooni ulatuses 26.09.2007.aastal. Käendajad vastutavad riigi ees solidaarvõlgnikena käenduse ja solidaarvastutuse sätete alusel. Käendajate vastutust ja kohustatust riigi ees reguleerivad ÕÕS § 21 lõige 2 ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 145 lõiked 1 ja 2. Juhindudes ÕÕS § 18 lõigetest 1 ja 2 ning lepingus kokkulepitust, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma. Selleks koostas pank laenu tagastamise graafiku. 21.09.2008.aastal edastas pank laenusaajale palve tasuda juba tekkinud võlgnevus. Kirjad edastati ka käendajatele, milles teatati, et J R ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes ÕÕS § 21 lõike 1, hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal ÕÕS § 21 lõike 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas oma 01.12.2008.aasta kirjas laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevuse tasuda või taotleda maksegraafikut. Laenusaaja tähelepanu juhiti ka asjaolule, et kohustuse mittetäitmise korral võib hageja pöörduda hagiavaldusega kohtu poole. Õppelaenulepingust tulenevatest kohustustest ning nende mittetäitmise tagajärgedest teavitati ka käendajaid. Alates 08.06.2009 kuni 10.12.2011 võimaldati laenusaajale maksepuhkust. ÕÕS § 21 lõike 3 kohaselt on laenusaaja või tema käendaja kohustatud tasuma intressi 5% aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Intressi on ajavahemikus 02.01.2009 kuni 09.03.2015 kogunenud summas 545,17 eurot (intressi ei ole arvestatud perioodi 08.06.2009 kuni 10.12.2011 eest, milliseks laenusaajale võimaldati maksepuhkust). Seisuga 10.03.2015 on hageja nõude suuruseks 3 474,41 eurot, mis tuleneb põhivõlast summas 2 929,24 eurot ning intressist summas 545,17 eurot. Hageja palub: välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks (Rahandusministeeriumi kaudu, arveldusarve nr XXX AS SEB Pank) 3 474,41 eurot, millest kostjalt V K maksimaalselt 1 789,53 eurot ja kostjalt V T maksimaalselt 2 236,91 eurot. Kostjatele on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte. Kostjad M Š ja V K on esitanud hagile vastuväited. J R ja V T ei ole hagi kirjalikku vastust esitanud. V T sai hagi menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte 30.03.2015, J R toimetati dokumendid kätte 14.04.2015 (eesti keeles) ning tõlgituna inglise keelde 14.04.2016. Kohtu rahuldab hagi kostjate J R ja V T suhtes tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel.

3(4)

2-15-3811 Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostjate solidaarselt kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud avalduse, milles palub mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks menetluskulud: dokumentide tõlkimise kulud summas 517,63 eurot ja riigilõiv Eesti Vabariigi kasuks 300 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu osas ei ole hageja taotlus põhjendatud. TsMS § 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1 ei mõisteta kohustatud isikult menetluskulud riigi kasuks, kui menetluskulud on tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena. Hageja tõlkimise kulude osas on taotlus põhjendatud kuulub rahuldamisele täies ulatuses TsMS § 138 lg 1, 2 ja 143 p 1 alusel. Hageja on esitanud dokumentide tõlked ning arve dokumentide tõlkimise eest summas 517,63 eurot. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 517,63 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.