Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-3811

Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal, kelle suhtes tehti tagaseljaotsus, on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise esmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu selgitused: Hagiavalduse kohaselt Xxx XXX (edaspidi laenusaaja) sõlmis 22.02.2007 õppelaenu saamiseks AS-ga Hansapank (edaspidi pank) õppelaenulepingu nr 07-034223-OL. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 45 000 krooni (s.o 2 876,13 eurot), mis kanti laenusaaja

2(4)

2-15-3811 kontole üle kahes osas 28.02.2007 20 000 krooni ja 27.09.2008 25 000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 19 lõikele 1 kostjad XXX XXX, XXX XXX ja XXX XXX (edaspidi ka käendajad) nende ja panga vahel sõlmitud käenduslepingute alusel. XXX XXX sõlmis limiteeritud käenduslepingud 28 000 krooni ulatuses 26.02.2007 ja 35 000 krooni ulatuses 26.09.2007. XXX XXX sõlmis limiteeritud käenduslepingu 28 000 krooni ulatuses 27.02.2007. XXX XXX sõlmis limiteeritud käenduslepingu 35 000 krooni ulatuses 26.09.2007. Käendajad vastutavad riigi ees solidaarvõlgnikena käenduse ja solidaarvastutuse sätete alusel. Käendajate vastutust ja kohustatust riigi ees reguleerivad ÕÕS § 21 lõige 2 ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 145 lõiked 1 ja 2. Juhindudes ÕÕS § 18 lõigetest 1 ja 2 ning lepingus kokkulepitust, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma. Selleks koostas pank laenu tagastamise graafiku. 21.09.2008 edastas pank laenusaajale palve tasuda juba tekkinud võlgnevus. Kirjad edastati ka käendajatele, milles teatati, et Xxx XXX ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes ÕÕS § 21 lõike 1, hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal ÕÕS § 21 lõike 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas oma 01.12.2008 kirjas laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevuse tasuda või taotleda maksegraafikut. Laenusaaja tähelepanu juhiti ka asjaolule, et kohustuse mittetäitmise korral võib hageja pöörduda hagiavaldusega kohtu poole. Õppelaenulepingust tulenevatest kohustustest ning nende mittetäitmise tagajärgedest teavitati ka käendajaid. Alates 08.06.2009 kuni 10.12.2011 võimaldati laenusaajale maksepuhkust. ÕÕS § 21 lõike 3 kohaselt on laenusaaja või tema käendaja kohustatud tasuma intressi 5% aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Intressi on ajavahemikus 02.01.2009 kuni 09.03.2015 kogunenud summas 545,17 eurot (intressi ei ole arvestatud perioodi 08.06.2009 kuni 10.12.2011 eest, milliseks laenusaajale võimaldati maksepuhkust). Seisuga 10.03.2015 on hageja nõude suuruseks 3 474,41 eurot, mis tuleneb põhivõlast summas 2 929,24 eurot ning intressist summas 545,17 eurot. Hageja palub: välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks (Rahandusministeeriumi kaudu, arveldusarve nr XXX AS SEB Pank) 3 474,41 eurot, millest kostjalt XXX XXX maksimaalselt 1 789,53 eurot ja kostjalt XXX XXX maksimaalselt 2 236,91 eurot. Kostja XXX XXX kirjalikus vastuses ei tunnistanud hagi.

Viru Maakohus 27.05.2016 tagaseljaotsusega rahuldas hageja hagi kostjate Xxx XXXi ja XXX XXX vastu ning mõistis nendelt solidaarselt hageja kasuks võlgnevuse 3 471,41 eurot, millest XXX XXXlt maksimaalselt 2 236,91 eurot. Sama kohtuotsusega määras kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 517,63 eurot ning mõistis menetluskulud solidaarselt kostjatelt Xxx XXXilt ja XXX XXXlt. Menetlus jätkus kostjate XXX XXX ja XXX XXX suhtes. 3(4)

2-15-3811 Kohtuistungil vähendas hageja nõuet kostja vastu kuni 2 509,41 euroni. Nõuet on vähendatud seoses sellega, et praeguseks võlgnevus on osaliselt tasutud. Kostja XXX XXX võttis kohtuistungil hagi summas 2 509,41 eurot õigeks. Kohus rahuldas tema suhtes esitatud nõuet 07.03.2017 tehtud õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja XXX XXX kohtuistungile ei ilmunud. Mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Hageja esitas taotluse kostja suhtes hagi tagaseljaotsusega rahuldamiseks. Kohus rahuldas hageja taotluse. Kohtu rahuldab hagi kostja XXX XXX suhtes tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus on määranud 27.06.2016 tagaseljaotsuses hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 517,63 eurot ning mõistis selle solidaarselt kostjatelt Xxx XXXilt ja XXX XXXlt välja. Hageja ei taotlenud täiendavate menetluskulude väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt mõista välja hageja kasuks menetluskulude katteks 517,63 eurot, mis kuulub tasumisele solidaarselt teiste kostjatega. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.