2-16-123059/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxx tasuda Rävala Õigusbüroo OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-16-123059 millega palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 216 eurot, intressid 46 eurot ja 99 senti, seisuga 8. detsember 2016 sissenõutavaks muutunud viivised 85 eurot ja 1 sent, võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot, viivised põhinõudelt alates 9. detsember 2016 kuni selle kohase tasumiseni määras 0,16% päevas kuid mitte rohkem kui põhinõue ning viivised menetluskuludelt, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni. Kohus võttis 3. jaanuari 2017. a määrusega asja menetluse. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 5. jaanuaril 2017. Menetlusdokumendid võttis vastu kostja ema. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendamata ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata 10 euro suuruse võla sissenõudmisega seotud kulude (meeldetuletuskirjad ja võlateatised) nõude. Võla sissenõudmisega seotud kuludeks on hagiavaldusest nähtuvalt tasu kostjale saadetud meeldetuletuste (3 tk), üleütlemise hoiatuse (1 tk), ülesütlemise teatise (1 tk) ja loovutamisteate (1tk) saatmise eest. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.7 kohustub laenutaotleja tasuma laenu mittetähtaegsel tasumisel laenuandjale laenusaajale saadetud iga meeldetuletuskirja eest 5 eurot ja lepingu ülesütlemise teatise eest 15 eurot (kuni 500 eurose nõude puhul). Kohtu hinnangul tuleb lugeda hageja kasutatud tüüptingimust, mille järgi krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud lepingu ülesütlemisega seotud kulutuste hüvitamist 15 euro ulatuses, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on selline tüüptingimus tühine. Kohtu hinnangul ei saa olla meeldetuletuskirjade saatmise põhjendatud kulu ületada 5 eurot iga kirja kohta. Seetõttu rahuldab kohus sissenõudekulu nõude (6x5) 30 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühises tehingus kokkulepitud laenu tagastamise tähtaega on kostja olnud viivituses laenulepingust tuleneva võlgnevusega 216 eurot ajavahemikus 6. aprill 2016 kuni 8. detsember 2016 kokku 246 päeva. VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivisemäära põhjal on laenusummalt, mille tasumisega kostja viivituses oli, arvestatav seadusjärgne viivise summa ajavahemikus 6. aprill 2016 kuni 8. detsember 2016 kokku 11 eurot ja 71 senti. Kohus jätab rahuldamata viivisnõude summas 73 eurot ja 30 senti. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 80 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,