Tsiviilasi nr.2-05-21597
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
28.veebruar 2006.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-21597
Tsiviilasi
L.T. (menetlusõigusjärglane M.T. ) hagi M.T. ’i vastu laenulepingujärgse võlgnevuse summas, 40 000 krooni, väljamõistmise nõudes Hageja: M.T. Kostja: M.T. Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised Menetlustoiming
Juhindudes TsMS §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada M.T. ’i ja M.T. ’i vahel 28.veebruaril 2006.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
alates 11.aprillist 2006.a. (kaasa arvatud) ja edaspidi iga järgneva kuu 11.kuupäevaks – üks tuhat viissada (1 500) krooni, kuni kogu tunnustatud summa täieliku tasumiseni.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas kompromissilepingu kinnitamisega.
nr.2-05-21597,
seoses
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu.
Menetluse käik 05.12.2005.a. on kohtule laekunud L.T. hagi M.T. ’i vastu laenulepingujärgse võlgnevuse, summas 40 000 krooni, väljamõistmise nõudes /tl.1-2/. L.T. suri 17.01.2006.a. /tl.15/ ning tema üldõigusjärglasena astus protsessi M.T. /tl.14,19,25-26/. 28.02.2006.a. toimunud kohtuistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Poolte taotlus 28.02.2006.a. toimunud kohtuistungil esitavad pooled kohtule taotluse vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Kostja avaldab, et võtab hagi õigeks ja tunnistab hageja võlanõuet summas 40 000 krooni ja kohtukulude (riigilõiv) nõuet summas 3 150 krooni ning on need summad nõus hagejale tasuma igakuuliste, 1500 krooni suuruste, osamaksetena alates 11.04.2006.a.. Hageja aktsepteerib kostja poolt pakutud tingimusi ning omalt poolt täiendava tingimusena soovib kokkuleppe täitmise tagamiseks viivise seadmist. Kohus selgitab pooltele kokkuleppe kinnitamise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud
kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kohus on kohtuistungil selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kostja on kohtuistungil hagi täies ulatuses õigeks võtnud ja aktsepteerinud hageja poolt pakutavaid kompromissi tingimusi. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil selgitanud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi; enda teadlikkust eelnimetatust, on pooled kinnitanud ka sellekohase allkirjaga kohtuistungi protokollis. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada.
A.Kaldma kohtunik 28.02.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.