4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks osaliselt menetluskulud (riigilõiv) 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot. 1 (7)
2-16-112211
5.Jätta kummagi poole kohtuvälised (õigusabi) kulud tema enda kanda.
6.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (125 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Saata kohtuotsus poolte lepingulistele esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Granitop Grupp OÜ esitas 09.06.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 078 euro saamiseks. Kohus tegi 13.06.2016 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.11.07.2016 kohtumäärusega nõudis kohus hagejalt hagiavalduse esitamist. 10. augustil 2016 esitas hageja kostja vastu hagi 1 078 eurot põhivõlgnevuse nõudes.
3.Hagiavalduse kohaselt hageja müüs ja paigaldas kostjale 2 kivist tööpinda vastavalt 11.05.2016 tehtud pakkumistele . Pakkumises GE-151425 oli spetsifitseeritud, et tööpind koosneb kolmest tükist, igaühe mõõdud olid pakkumises väljatoodud. Pakkumine oli hageja poolt lõplik ja kostja võttis pakkumised vastu (aktsepteeris) samal päeval kui pakkumised tehti, s.o. 11.05.2016.
4.Hageja väljastas kostjale müügiarved. Kostja tasus nimetatud arvetel osundatud maksetingimuste kohaselt kummastki arvest 50 %, ülejäänud 50% arvete summast pidi kostja tasuma pärast tasapindade paigaldamise lõppu.
5.Tööpindade paigaldamise sooritas hageja 19.05.2016 kahes eraldi kohas kostja juures. Pärast paigaldamist ei tasunud kostja esitatud arvete summast tasumata jäänud 50% ehk jättis tasumata kokku 1 078 eurot. Kostja põhjendas ühe arve tasumata jätmist väitega nagu oleks hageja lubanud tarnida mõlemad tööpinnad ühe tükina. Hageja ei ole sellist lubadust andnud. Hageja offert ja selle sisu on selgelt avaldatud hageja pakkumistes kostjale, need on kostja tingimusteta aktsepteerinud, mis tähendab seda, et leping on sõlmitud 2 tööpinna peale, neist 1 tööpind tarnitakse 3 tükina.
6.Hageja soovib saada lepingus kokkulepitud tasu oma poolt tähtaegselt ja lepingu kohaselt täidetud kohustuse eest. Hageja palus mõistja kostjalt välja põhinõue 1 078 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.13. septembril 2016 esitatud vastuses kostja hagiaga ei nõustunud. Vastuse kohaselt leppisid pooled kostja kliendi juuresolekul kokku, et tarnitav tööpind peab koosnema kahest osast, mitte kolmest, kuna kostja kliendi sooviks oli, et näha jääks ainult üks lõikekoht. Hageja on leidnud, et 2 (7)
2-16-112211 hinnapakkumises märgitu kinnitamisega on kostja justkui nõustunud, et hageja võib tarnida ja paigaldada tööpinna kolmes osas. Kostja sellega ei nõustu. Kostja ei saanud hinnapakkumisest teha järeldust, et hageja on pahauskselt teinud muudatuse esialgselt kostjale suuliselt tehtud pakkumises. Et poolte vahel oli kokkulepe tööpinna kahes osas tarnimiseks, tõendab ka poolte vaheline kirjavahetus. Hagile on lisatud kostja e-kirjas on ka kostja küsimus: „kas valgel kivil jääb lõikekoht pliidiplaadi alla või mujale?“ Kostjale 16.05.2016 saadetud e-kirjas on hageja kinnitanud: „Starlight White’i tööl jääb lõikekoht, jah, pliidi alla.“ Kostja arvates sellega on hageja pärast hinnapakkumise saatmist kinnitanud, et tööpinnal on üks lõikekoht ning see jääb pliidi alla.
8.Paigaldades tööpinna kolmes osas, on hageja müünud lepingutingimustele mittevastava asja. Hageja müüs kostjale asja, millel ei olnud kokkulepitud omadusi. Hageja, täites oma kohustuse mittenõuetekohaselt, on rikkunud poolte vahel sõlmitud müügilepingut. 26.05.2016 hagejale saadetud e-kirjas pakkus kostja hagejale võimalust lepingu täitmiseks või lepingu taganemisega lõppenuks lugemiseks või hinna alandamiseks. Lisaks nõudis kostja hagejalt tööpinna paigaldamise käigus tekitatud kahju hüvitamist summas 350 eurot + 20% km, mis sisaldab ühe ukse asendamist ja külmiku külje taastamist, transporti ja paigaldust.
9.Hageja keeldus ja tunnistas, et ta on lepingut rikkunud. Kostja tegi VÕS § 189 lg 1 alusel oma vastusega taganemisavalduse ning taganeb poolte vahelisest müügilepingust, millise alusel hageja pidi tarnima ja paigaldama tööpinna aadressile xxxx. Kostja on valmis andma tagasi hageja poolt kostjale üle antud tööpinna ning nõuab, et hageja tagastaks kostjale ettemaksu summas 702 eurot. Kostja tunnistab, et tal on arvest nr GE-16902 tasumata võlgnevus 376 eurot. Kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue summas 422.40 eurot. Kostja nõue tuleneb koostatud, kuid seni hagejale edastamata kahjunõudest. VÕS § 197 lg 1 ja § 198 alusel tasaarvestab kostja oma nõude hageja vastu summas 422.40 eurot ning loeb nõuded kattuvas ulatuses lõppenuks.
HAGEJA SEIUKOHT
10.07 oktoobril 2016 esitatud ja kohtu nõudel 21. oktoobril 2016 täpsustatud seisukohas teatas hageja, et ei leppinud pooled kostja kliendi juuresolekul kokku, milline saab olema tööpind, kas ühest, kahest või kolmest osast. Arutati küll erinevaid tehnilisi võimalusi ja mõõdistati tööpinna tulevane asukoht hageja poolt hilisema pakkumise tegemiseks, kuid lepingu sõlmimist hageja ja kostja esindajate kohtumisel, mille juures osaliselt võis olla kostja klient, ei toimunud. Hageja kaaluski kohtumisel saadud teavet ning tööpinna mõõtmise tulemusi ning tegi sellest tuleneva pakkumise paigaldada tööpind kolmes osas (iga tüki mõõtmed on täpselt osundatud 11.05.2016 tehtud pakkumises koos tarne- ja maksetingimustega).Kuna pakkumine võeti kostja poolt vastu, siis sõlmiti leping hageja ja kostja vahel väga konkreetsetel tingimustel, mille hageja on omalt poolt täitnud, kuid kostja ei ole täitnud. Hageja ei sõlminud lepingut kostja kliendiga, ei edastanud kostja kliendile pakkumist ega pidanud temaga lepingueelseid ega –järgseid läbirääkimisi. Hagejal on selge sisuga leping kostjaga, mis aga sõlmiti hiljem ja asjaoludel, millised on tähendatud hageja 11.05.2016 pakkumuses.
11.Kostja viitab oma vastuses hageja kirjavahetusele kostjaga, kus kostja poolt on esitatud küsimus, kas valgel kivil jääb lõikekoht pliidiplaadi alla või mujale. Hageja osundab, et kuna varasemal kohtumisel oli kostja poolt indikeeritud, et üks lõikekoht peab jääma pliidiplaadi alla, siis viidatud kirjavahetuses hageja kinnitabki, et see lõikekoht jääb pliidiplaadi alla. Teha kirjavahetusest järeldus, et tööpinnas on ainult üks lõikekoht, sellest ei saa. Teiste lõikekohtade kohta lihtsalt pole küsitud. 3 (7)
2-16-112211
12.Seega on hageja paigaldanud lepingule kohase asja ja täitnud lepingu poolte kirjalikule kokkuleppele vastavalt, mistõttu hageja pole lepingut rikkunud. Kostja taganeb lepingust oma vastuses hagile, viidates lepingu rikkumisele hageja poolt, ligi pool aastat hiljem pärast hageja poolt lepingu täitmist. Hageja peab lepingust taganemist tühiseks, sest hageja pole lepingut rikkunud. Kui hageja olekski rikkunud lepingut, siis osundab hageja, et lepingust taganemist pole lubatud VÕS § 118 lg 1 p 1 tähendatud asjaoludel, igasugune mõistlik tähtaeg on möödunud.
13.Hageja kinnitab, et on valmis hüvitama mõistlikud kulud kõrgläikelise paneeli vahetamiseks, milline sai kahjustatud töötasapinna paigaldamise käigus.
KOSTJA TÄIENDAV VASTUS
14.04. novembril 2016 esitas kostja tema esindaja poolt hagejale 26.11.2015 saadetud e-kirja, mille lisas on toodud soovitava tööpinna mõõdud ning köögi pilt, millisel on kajastatud, kuidas pidi köök välja nägema. Hageja enda poolt tehtud pakkumine kinnitab, et kostja on soovinud algusest peale saada tööpinda, milline koosneb kahest osast. Eelnevat arvesse võttes on arusaamatu, miks on hageja märkinud 11.05.2016 tehtud pakkumises tööpinna kolme osana.
15.Kostja arvates hageja poolt esitatud arve tasumist ei saa käsitleda kui 11.05.2016 pakkumuses toodud kujul tööpinna paigaldamisega nõustumisena. Tegemist oli ettemaksuga enne müügilepingu eseme üleandmist ning pärast hageja poolt lepingutingimustele mittevastava tööpinna üleandmisest teadasaamisest on kostja õigustatult keeldunud teist osa tasumast kuni lepingust taganemiseni 13.09.2016. Juba 23.05.2016 saadetud kirjas, selgitas kostja et ta kaalub müügilepingust taganemist, mistõttu teave sellest võimalusest oli hagejal olemas koheselt pärast lepingu rikkumist. Kostja ei pea taganemist 13.09.2016 avaldusega ebamõistlikult pikaks ajaks pärast lepingurikkumisest teadasaamist ning palub jätta hageja vastuväite kui alusetu arvestamata.
KOHTUISTUNG
16.Kohtuistungil hageja esindajad toetasid hagi. Nende selgituste kohaselt tehniliselt oleks võinud tööpinna kahes osas saada, kuid sellisel juhul oleks hind kuni 30% kõrgem. Kui kolme tasapinnaga tööpinna pakkumine oleks tagasi lükatud, siis oleks saanud teha pakkumise kahes osas tööpinnale. Esindajad nõustusid paigaldamise käigus rikutu eest 442.40 eurot hüvitamisega.
17.Kostja esindaja hagiga ei nõustunud. Esindaja arvates kostja seadusliku esindaja 11.05.2016 ekirja tuleb käsitleda kostja oferdina.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus tutvunud hagivalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja raames esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.Hagiavalduse juurde lisatud 11.05.2016 kell 10:07 e-kirjaga tegi hageja kostjale pakkumised köögi tööpinnaosadele. Hageja teatas, et kui kostja kinnitab hinna, siis saadab hageja arved ja hageja saab tootma hakata (t.lk. 25). Hagejale samal päeval kell 10:16 saadetud e-kirjas teatas kostja, et hinnad sobivad ja küsis, kas valgel kivil jääb lõikekoht pliidi alla või mujale (t.lk. 25). Samal päeval, s.o 11.05.2016 esitas hageja kostjale arved GE- 16902 selgitusega tööpinna osa 2208 x 596mm, 4 (7)
2-16-112211 hinnaga kokku koos transpordi ja paigaldusega summas 752 eurot ning arve nr GE-151425 selgitusega tööpinnaosad 1973 x 605mm, 1286 x 603mm ja 2013 x 691mm, hinnaga kokku koos transpordi ja paigaldusega summas 1 404 eurot (t.lk. 26, 27). Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
20.Hagiavalduse järgi kostja on tasunud kummastki arvest 50%, kuid on jätnud tasumata ülejäänud 50% kokku summas 1 078 eurot. Kostjal ei ole vaidlust tema poolt 1 078 eurot tasumise üle. Kostja väidab, et kostja kliendi soov oli saada arvel GE-151425 toodud tööpind ühes osas ja et kostja ei ole sellel arvel toodud pakkumisega nõustunud ning et kostja poolt tasutud summa näol on tegemist ettemaksuga, mis ei kinnita poolte vahel lepingu sõlmimist arvel GE-151425 toodud osadest koosneva tööpinna tellimiseks.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus: 1) kas ja milline õigussuhe on poolte vahel tekkinud; 2) kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu; 3) kas ja millises ulatuses tuleb hagi rahuldada.
22.Lepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8, mille lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 järgi pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 sätestab, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Maakohus leiab, et 11.05.2016 kell 10:16 hagejale saadetud e-kirjaga kostja nõustus hageja poolt pakutud hinnaga. Olukorras, kus kostja ei ole väljendanud mitte nõustumist hageja poolt tehtud mõlema pakkumisega või siis osaliselt pakkumisega kolmes osast koosneva tööpinna tarnimise osas ja on tasunud osa arvetest 50% ulatuses ette, tuleb eeldada, et kostja teoga nõustus hageja pakkumisega nii hinna kui ka tööpinnaosade suuruse ja materjali osas. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et tema 11.05.2016 kell 10:16 ekirja oferdina käsitlemise ja sellest tulenevalt kostja lepingu sõlmimiseks aktsepti mitteandmise kohta. Kuna kostja on tasunud osa ettemaksu olles teadlik, mitmes osas köögitööpind tarnitakse, siis ei ole kostjal võimalik tugineda tema poolt hageja pakkumisega, s.o GE-151425 toodud tööpinna kolmes osas tarnimisega, mittenõustumisele. Kostjal ei ole ühtegi põhjendust, miks kostja tasus pakkumise eest osaliselt, kui ta hagejaga mitte milleski kokku leppinud ei olnud ning miks ta ettemakstu tasus ilma pakkumise juurde lisatud andmeid kontrollimata.
23.Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidetes kinnitab kostja, et hageja kohustus oli valmistada ja paigaldada köögimööbli tööpind (t.lk. 9 pöördel). Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooled on sõlminud VÕS § 637 lg 1 sätestatud töövõtulepingu. Kostja on jätnud tasu maksmise kohustuse osaliselt, s.o 50% ulatuses põhisummas 1 078 eurot täitmata. Samas see ei tähenda, et selles ulatuses tuleb hagi rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tööde tegemise käigus 5 (7)
2-16-112211 hageja rikkus köögitööpinna paigaldamise kohas MFD plaate ning köögikapi ja külmiku ukse, millede eest 13.09.2016 esitatud menetlusdokumendis on kostja teinud tasaarvestamise avalduse summas 422.40 eurot (t.lk 48, 54). Hagejal ei ole vaidlust tema poolt paigaldustööde teostamisel kahju tekitamise ja ka kostja poolt toodud kahju suuruse üle. Menetluses on hageja nõustunud mõistlikus ulatuses kõrgläikelise paneeli vahetamisega, mis sai kahjustatud töötasapinna paigaldamise käigus (t.lk. 59, 69). Kohtuistungil hageja esindajad on nõustunud hagisummat vähendama ka rikutud kapi seina ning transpordikulude maksumuse võrra (t.lk. 149 pöördel). VÕS § 197 lg 1 tulenevalt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Nende sätete alusel peab kohus põhjendatuks tasaarvestada hageja nõude kostjale tekitatud kahju võrra ja rahuldada hagi summas 655.60 eurot (1 078 – 422.40 eurot)
24.Kostja on kohtumenetluse käigus esitatud teises menetlusdokumendis, s.o 13.09.2016 kostja vastuses hagile, esitanud avalduse müügilepingust taganemiseks (t.lk. 48). Hageja on esitanud taganemise tühisuse vastuväite ning on tuginenud taganemise lubamatusele (t.lk. 59, 69). VÕS § 118 lg 1 p 1 ja p 2 tulenevalt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama või kui VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. VÕS § 114 sätestatud tähtaega kostja hagejale määranud ei ole. Kohus ei nõustu hageja väidetega poolte vahel müügilepingu sõlmimise kohta. Eelmises punktis on kohus tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping. Maakohus leiab, et olukorras, kus pooled vaidlevad nõude üle alates 09.06.2016, mil Granitop Grupp OÜ esitas võlgniku Furnia OÜ vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja taganemisavaldus esitati alles hagimenetluses, siis taganemisõiguse kasutamine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. VÕS § 189 lg 2 alusel, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Kuna poole vahel eksisteerib teenuste osutamise (töövõtu) leping ja hageja on lepingut täitnud, siis ei ole kostjal enam võimalik töövõtulepingust ka kohtumenetluses taganeda. Kostjal ei ole võimalik lepingust taganeda ka lisaks selle tõttu, et tal ei ole vaidlust hageja poolt lepingu arves GE-16902 toodud tööpinna osas täitmise üle.
25.Käesolevas menetluses on hagihinnaks 1 078 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel ei pea kohus vajalikuks hagi osaliselt rahuldamist rohkem põhistada. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 6 (7)
2-16-112211
27.Hagi rahuldatakse summas 655.40 eurot, mis on ümardatult 61% hagi hinnast (1 078 eurost). TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja on põhjustanud tema vastu hagi esitamist. Haginõude rahuldatavalt osalt tuleks hagejal riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 125 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot, millest peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt 125 eurot. Ülejäänud, s.o kohtuväliste (õigusabi) kulude, osas peab maakohus põhjendatuks jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on 15.02.2017 menetlusdokumendis esitanud taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.
29.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.