Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

IMN-21141 ja lisa 1, mille kohaselt jätkas hageja kostja tanklas kaheksa sõiduki tankimist. Alates 2002 aasta detsembrikuust hakkasid hageja sõidukitel toimuma regulaarsed küttesüsteemide ja mootorite rikked. 2002 a. detsembrikuus teostati remonditöid sõidukile XXXreg.märk XXX kokku 13 637.20 krooni eest ja sõidukile XXX reg.märk XXX kokku 13 812.75 krooni eest. 2003 a. jaanuaris telliti 300 krooni maksnud ekspertiis ja teostati remonditöid sõidukile XXX reg.märk XXX 15 797.45 krooni eest ja teistkordselt samale sõidukile veel 123 801.15 krooni eest. 2003 a. veebruaris teostati remonditöid sõidukile XXX XXX 9763.30 krooni eest ja 2003 a. aprillis samale sõidukile veel 19 346.20 krooni eest. Remondi teostamiseks tellis hageja ekspertiisi maksumusega 300 krooni, mis näitas, et rikke põhjustas ebakvaliteetne kütus. 21.04.2003, 24.04.2003 ja 28.04.2003 esitas hageja kostjale pretensioonid. Kostja vastas 28.04.2003 pretensioonile mittenõustumisega, mille tõttu pöördus hageja Energiaturu Inspektsiooni. Energiaturu Inspektsioon kontrollis kütust kostja tanklas XXX Tallinnas ja koostas 09.04.2003 katseprotokolli nr. 105/46311/03C. Protokolli kohaselt ei vastanud kontrollitud kütus Eesti Standardiga kinnitatud kvaliteedinõuetele neljas punktis, millest kaks mõjuvad sõidukite mootoritele äärmiselt halvasti. 2003. a aprillis tellis hageja 600 krooni eest OÜ-lt Pelgulinna Autotehniline Katsekoda sõidukite rikete ekspertiisi, mille arvamuse kohaselt on rikked põhjustanud mittekvaliteetse kütuse kasutamine. Hageja arvestuste kohaselt on tema otsene varaline kahju 196 158.05 krooni, mille ta palub kostjalt välja mõista, kuna kostja rikkus lepingujärgseid kohustusi ja müüs mittekvaliteetset kütust. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja teised kliendid esitanud pretensioone kütuse suhtes; hageja on esitanud pretensioonid hilinenult, kuna lepingu p. 4.2.7 kohaselt tuleb pretensioonidest kauba kvaliteedi ja koguse osas teatada 24 tunni jooksul pärast tarnimist; sõidukite XXX diiselmootorid on toodetud sellisena, et nad võivad tarvitada diislikütust, mille näitajad on madalamad 01.01.2003 jõustunud kütuse nõuetest; katseprotokollis toodud parameetrid ei vastanud küll nõuetele, kuid puudused ei ole sellised, mis võiksid põhjustada mootoririkkeid; katseprotokoll kehtib kütusele, mis tarniti kostjale 21.03.2003 ning oli mahutites kuni 27.03.2003; kostjat ei kutsutud sõidukite mootorite remontide juurde ega võetud kütusepaakidest kütuseproove, mistõttu ei ole võimalik seostada kostja kütust sõidukite mootoririketega; sõidukite mootorite rikked võisid olla tingitud suurest läbisõidust ja kulumisest. Kohtuotsuse põhjendused Vaidlust ei ole selle üle, et hageja tankis kostja tanklas sõidukeid poolte vahel 29.12.2000 sõlmitud mootorikütuse ostu-müügi raamlepingu nr. IMN-01227, selle 29.12.2000, 17.04.2001, 15.03.2002 ja 31.10.2002 sõlmitud lisade ning 01.11.2002 sõlmitud raamlepingu nr. IMN-21141 ja lisa 1 alusel. Kohtule kirjalike tõenditena esitatud dokumentide – sõidumeerikute kaartide, saatejaotuslehtede, arvete, raamatupidamise õiendite ja igapäevase kütusekäibe kohta esitatud arvestustega, on tõendatud hageja väide selle kohta, et ta ostis diislikütust alates 01.01.2002.a. sõlmitud lepingute alusel üksnes kostjalt, kuivõrd sõidukite ekspluateerimiseks ja märgitud kilometraaži läbimiseks piisas kostja tanklast ostetud kütusest. Nii nähtub sõiduki XXXreg.märk XXX kohta koostatud arvestusest, et perioodil 21.04.2002 – 21.04.2003 on tegelik kütuse kulu 7985 liitrit, läbitud vahemaa 51732 km ja keskmine kütuse kulu 15,36 l/100 km kohta (7985/51984x100=15,3605), tehase kehtestatud kütuse kulu on 14.8 l - 20.0 l/100 km kohta; sõiduki XXXreg.märk XXX kohta koostatud arvestusest, et perioodil 21.04.2002 – 21.04.2003 on kütuse kulu 8780 liitrit, läbitud vahemaa 55948 km ja keskmine kütuse kulu 15,69 l/100 km (8780/55948x100=15,6931), tehase kehtestatud kütuse kulu on 14.8 l - 20.0 l/100 km kohta ja sõiduki XXX, reg.märk XXX kohta koostatud arvestusest, et perioodil 21.04.2002 – 21.04.2003 on kütuse kulu on 9477,66 liitrit, läbitud vahemaa 54480 km, keskmine

kütuse kulu 17,39 l/100 km kohta (9477/54480x100=17,3953), tehase kehtestatud kütuse kulu 14.8 l - 20.0 l/100 km kohta. Kostja ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, et sõidukid tankisid kütust väljaspool Eesti Vabariiki, kuigi nad on korduvalt viibinud välismaal. Sõidukite XXX hooldusjuhendist nähtub, et kütuse põhitagavaraga on maksimaalne läbisõit 800 km, mis on kooskõlas hageja väitega selle kohta, et sõiduki 120 liitrise kütusepaagi korral oli läbisõit ilma tankimiseta umbes 750 km ja sõidud Läti Vabariiki Valmierasse ja Vene Föderatsiooni Kingissepa linna olid umbes 723 km ja 480 km, mistõttu puudus vajadus tankimiseks väljaspool Eesti Vabariiki. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Lõike 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Poolte vahel 01.11.2002 sõlmitud mootorikütuse ostu-müügilepingu punktist 1.2 tulenevalt on lepingujärgseks mootorikütuseks kõik Eesti Vabariigi seadusega kehtestatud vedelkütuse liigid, mida saab kasutada mootorikütusena. Energiaseaduse (24.10.2002-01.07.2003 kehtinud redaktsioonis) § 51 lg 1 sätestab, et vedelkütuste kvaliteedinõuded kehtestatakse majandusministri määrusega. Kvaliteedinõuded kehtestatakse ainult määruses nimetatud kütustele. Lõike 2 kohaselt vedelkütuse vastavust kehtestatud kvaliteedinõuetele tõendatakse volitatud asutuse poolt väljaantud vedelkütuse vastavussertifikaadiga. Vastavussertifikaadi vormi ja väljaandmise korra kehtestab majandusminister. Energiaseaduse § 51 lõike 1 alusel kehtestatud majandusministri 18.06.2002 määrus nr. 22 „Vedelkütuste kvaliteedinõuded” (09.12.2002-27.01.2003 ja ka majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi määruse 29.11.2002 Nr.17 alusel 27.01.2003-11.05.2003 kehtinud redaktsioonis) § 1 p 2 sätestab, et määrus kehtestab kvaliteedinõuded muuhulgas diislikütusele (mootorikütus kasutamiseks diiselmootorites, mis vastab EKN kaubapositsioonidele 2710 19 29 36; 2710 19 41 36). Määruse § 2 lg 1 ja lg 4 kohaselt käesoleva määruse §-s 1 loetletud vedelkütuseid on lubatud Eestisse importida ja Eestis müüa ainult juhul, kui nad vastavad käesoleva määrusega kinnitatud kvaliteedinõuetele. Eestisse imporditav ja müüdav autobensiin ning diislikütus peab vastama Eesti standarditele EVS-EN 228:2002 ja EVS-EN 590:2002, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 ning paragrahvi 3 lõigetes 1 ja 4 sätestatud erandid. Määruse § 3 lg 1 sätestas, et ajavahemikul 1. detsembrist kuni 29. veebruarini peab diislikütust müüvates tanklates olema müügil talvise diislikütuse nõuetele vastavat kütust. Müüdav diislikütus peab tarbija jaoks olema arusaadavalt tähistatud, märgistatuna vastavalt «suvine» või «talvine». Sama sätte lõike 3 kohaselt loetakse üleminekuperioodideks ajavahemikud 1. oktoobrist kuni 30. novembrini ja 1. märtsist kuni 30. aprillini. Üleminekuperioodil võib tanklates müüa nii suvise kui talvise kütuse nõuetele vastavat autobensiini. Energiaseaduse § 51 lõike 2 alusel majandusministri 24. mai 2001. a määrusega nr 46 kehtestatud „Vedelkütuste vastavussertifikaadi vorm ja väljaandmise kord” ( 02.06.2001-01.07.2003 kehtinud redaktsioonis) § 1 sätestab, et käesoleva määrusega kehtestatakse vedelkütuse vastavussertifikaadi (edaspidi vastavussertifikaat) vorm ja vastavussertifikaadi väljaandmise kord. Vastavussertifikaat on dokument, mis tõendab vedelkütuse partii vastavust kehtestatud kvaliteedinõuetele vedelkütuse liikumisel kütuseettevõtjalt tarbijani ning on vedelkütuse ostu3

müügi ja hoiustamislepingu lahutamatu osa. Sama sätte § 2 lg 3 sätestab, et kütuseettevõtja on kohustatud iga kütusepartiiga kaasa andma vastavussertifikaadi või selle koopia, kinnitades selle oma pitseri, allkirja ja kuupäevaga ning märkides peale saatelehe numbri. Kostja esitas kohtule kirjalike tõenditena osa ajavahemikul 01.11.02 kuni 01.05.03 müüdud kütusepartiide vastavussertifikaatidest, mille alusel määras kohus ekspertiisi selgitamaks välja, kas müüdud kütus vastas Eestis kehtestatud kvaliteedinõuetele ja kas sõidukite mootoririkked võis põhjustada kostja müüdud kütus. 24.11.2005 koostatud ekspertiisiaktis märkis eksperdiks määratud Audentese Ülikooli tehnoloogia õppetooli juhataja tehnikadoktor professor M N vastavussertifikaatide jt. eksperdile esitatud dokumentide põhjal, et 2002. aasta detsembris müüdi hagejale nii talvist kui ka suvist diislikütust, 2002. aasta jaanuaris ainult suvist diislikütust, sealhulgas ka suvist diislikütust DS, mille müük oli alates 01.01.2003 Eestis täielikult keelatud, 2003 aasta veebruaris müüdi nii suvist kui ka talvist diislikütust. Ekspert jõudis vastavussertifikaatidele märgitud andmete analüüsimisel järeldustele, et suvise diislikütuste parendamiseks on ilmselt kasutatud lisandeid, mille kasutamisel peaksid muutuma ka määrimisomadused, leekpunkt, lenduvus jt. omadused, mis aga B.E.I. S vastavussertifikaatides ei kajastu ja muudab seega vastavussertifikaadid mitteusaldusväärseteks. Märtsikuus 2003 on AS-i S müüdud diislikütusele välja antud 3 vastavussertifikaati, mille põhjal oli diislikütus kvaliteetne suvine diislikütus DEuro mark C. Hageja tellitud analüüs S Eesti ASilt märkis aga, et 27.märtsil 2003 kostja tanklast aadressil Punane 38 Tallinnas võetud kütus, mida kostja müüs hagejale saateleht-jaotuslehtede alusel talvise diislikütusena, oli tegelikult kerge kütteõli, mis põhjustab mootoris tõsiseid rikkeid. Kostja esitatud vastavussertifikaatidel esineb rida puudusi – nii näiteks on B.E.I S vastavussertifikaat nr. 02/2820 (proov võetud 16.11.2002, vastavusotsus 18.11.2002), mille alusel müüdi kütust kostjale 28.11.2002 identne sama numbriga vastavussertifikaadiga, mille alusel müüdi kütust kostjale ka 3 nädalat hiljem - 20.12.2002, kusjuures eksperdi arvamuse kohaselt ei vasta kvaliteedinäitajatest tiheduse mõõtühik 15 kraadi C juures SI-süsteemi mõõtühikule ja kui leekpunkt peab olema üle 55 kraadi C, siis antud kütusel on ainult 55 kraadi C, millest ekspert on järeldanud, et kütus pole kvaliteetne ja küsitavusi on tegeliku CP ja CFPP (kütuse madalatemperatuuriliste omaduste), samuti määrimisvõime puhul. B.E.I. S vastavussertifikaat nr. 03/2959, proovid võetud 10.02.2003, vastavusotsus 11.02.2003, kütus müüdud üks päev enne vastavusotsust U AS-le, antud suvekütuse CFPP on alandatud -5 kraadilt C juures -28 kraadini C juures, seega enam kui 5 korda, samuti CP, mida suvekütusel ei normita, on viidud alla -13 kraadini C juures. Eksperdi arvates on suvediislikütusesse lisatud kas bensiini, petrooli või muid lisandeid, mis võivad tunduvalt halvendada määrimisvõimet moodustades vaigu teket ja seega düüside pihustite ummistusi, kütus võib halvasti põleda jne. Vastavalt vedelkütuste vastavussertifikaadi vormi ja väljaandmise korra § 2 lõikele 3 märgib kütuseettevõtja vastavussertifikaadi peale saatelehe numbri. Kostja esitatud SGS Estonia Ltd. vastavussertifikaadilt 28.jaanuarist 2003 nähtub, et kostja sai saatelehe nr. Stl-2835 alusel kütust nii 17.veebruaril 2003 kui ka 25.veebruaril 2003.a., mis ei saa vastata tegelikkusele. Paljud kostja esitatud vastavussertifikaadid erinevatel perioodidel müüdud kütuse kohta on identsed – nii nähtub, et B.E.I S vastavussertifikaadi nr. 02/2761 (proovid võetud 24.10.2002, vastavusotsus 29.10.2002) alusel on müüdud kütust ajavahemikul 12.11.2002 kuni 22.11.2002 aga ka veel 13.12.2002 , 20.12.2002 ja 16.01.2003. Kostja esitatud tõendist igapäevase kütuse käibe kohta nähtub, et kostja on saanud kütusepartiisid 16.12.2002, 20.12.2002, 03.01.2003 ja 12.01.2003, millest saab järeldada, et kostja ei saanud sama vastavussertifikaadi alusel kütusepartiisid osta 2002a. oktoobrist 2003a. jaanuarini, vaid on kasutanud eelnimetatud vastavussertifikaati korduvalt ebaselge päritolu ja kvaliteediga kütuse müügil. AS O on vastanud 20.10.2003 hageja päringule, et OÜ A – AA vastavussertifikaat nr. 7389 pärineb nendelt, kuid nad ei ole eelnimetatud vastavussertifikaadi alusel müünud kütust kostjale, kuna nimetatud sertifikaadi alusel müüdi kütus AS-le HTK asuvasse tanklasse. Seega kostja väide, et antud sertifikaadi järgi sai ta 12 000 liitrit kütust, ei saa vastata tegelikkusele, kuna AS

O müüs sertifikaadi järgi üksnes 3 000 liitrit kütust. Järelikult on kostja kasutanud vastavussertifikaati ebaselge päritoluga ja kvaliteediga kütuse müügiks. Kostja vormistatud saateleht-jaotuslehtede alusel ei saa kindlaks määrata hagejale müüdud kütuse marki, kuna eranditult kõigile saatelehtedele on tehtud üksnes märge „DK”, mis tähendab diislikütust. Kostja seletusest kohtuistungil nähtub, et tema tanklates müüdav diislikütus ei olnud märgistatud vastavalt «suvine» või «talvine», samuti on ta omaks võtnud, et autojuhtidel puudus tankimisel võimalus kontrollida, kas kütusepaaki tangitav kütus vastab vastavussertifikaadile või mitte. Kostja ei esitanud kohtule vedelkütuse vastavussertifikaate perioodide 20.12.2002 kuni 12.01.2003 ja 27.01.2003 kuni 17.02.2003 kohta, mistõttu pole võimalik kindlaks teha müüdud kütuse marki, kvaliteeti ega asjaolu, kas hagejale müüdi mootorikütust või kütteõli. Eeltooduga on tõendatud, et kostja rikkus majandusministri 18.06.2002 määrust nr. 22, kui ei müünud hagejale ajavahemikul 1. detsembrist kuni 29. veebruarini talvise diislikütuse nõuetele vastavat kütust, jättis kütuse vastavalt märgistamata, müüs diislikütust, mille müük oli alates 01.01.2003 Eestis keelatud ja müüs kütust, mille kohta puudusid vastavussertifikaadid ja käitus seega õigusvastaselt. Et kostja müüs hagejale ebakvaliteetset kütust on tõendatud ka poolte vahel tsiviilasjas 2/325143/03 25.11.2004 tehtud otsusega, millega kohus jättis rahuldamata kostja S AS-i hagi AAS-i vastu müüdud mootorikütuse eest 67 519.85 krooni nõudes. Eeltooduga on tõendatud, et kostja rikkus poolte vahel 01.11.2002 sõlmitud mootorikütuse ostumüügilepingut ja VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 1, kuna ei müünud Eesti Vabariigi seadustele ja määrustele vastavat mootorikütust. Hagiavalduse kohaselt hakkasid hageja sõidukitel toimuma regulaarsed küttesüsteemide ja mootorite rikked alates 2002 aasta detsembrist. Kohtule tõendina esitatud hageja 31.12.2002.a. pretensioonist kostjale nähtub, et 31.12.2002 hommikul, kui välistemperatuur oli -18 kraadi C juures, ei käivitunud hageja sõidukid, põhjuseks oli kütuse külmumine küttesüsteemides. Hageja vahetas välja sõidukite peenpuhastusfiltrid ning lisas kütusepaaki parafiiniseerimist vähendavat vahendit, tekkinud kahju 759.60 krooni tasaarvestas kostja müüdud kütuse maksumusega. Ekspertiisiga seoses tellitud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) teatise kohaselt varieerusid temperatuurid ajal kui tuli majandusministri määruse kohaselt müüa talvist diislikütust 4,4 kraadist C-st kuni -35,8 kraadini C-st, eelnimetatud 31.detsembril 2002 oli Tallinnas mõõdetud õhutemperatuuriks -24,3 kraadi C-st. B.E.I. S vastavussertifikaadist nr. 02/2761 nähtub, et kostja on müünud hagejale 20. detsembril 2002 suvist diislikütust, vastavussertifikaadist nr. 02/2820 nähtub, et kostja on müünud hagejale mittekvaliteetset talvist diislikütust ja 12. jaanuaril ning 16.jaanuaril 2003 jällegi B.E.I S vastavussertifikaatide nr. 03/2903 ja 02/2761 kohaselt suvist diislikütust. Hageja esitatud tabelitest ja sõidukite kohta esitatud dokumentidest (hooldusraamatud, tehniliste passide koopiad, remontööde kohta koostatud teatised ja arvamused, sõidumeeriku kaardid) nähtub sõiduki XXXreg.märk XXXkohta, et sõiduk osteti tehnilise passi järgi 02.08.2000, läbitud kilometraaž ostu kuupäeval 3700 km, hooldusraamatu järgi teostati tehnohooldusi 19.05.99a. kilometraažil 3700, 20.08.01a. – 19736 km, 07.01.02a. – 40124 km, 10.06.02a. – 60128 km, 21.11.02a. – 81605 km, 31.03.03a. – 102766 km, 11.07.03a. – 121699 km, 09.10.03.a..- 139416 km, remonditöid teostati 03.01.2003 – 6.01.2003 L PT remonditöökojas, põhjuseks märgitud, et kütus ei lähe pihustitesse, kilometraaž remondi teostamisel 88285 km, 22.01.2003–3.02.2003 hageja remonditöökojas, põhjuseks märgitud tugevad helid mootoris, kilometraaž remondi teostamisel 91272 km. Sõiduki XXX reg.märk XXX kohta, et sõiduk osteti tehnilise passi järgi 29.05.2000, läbitud kilometraaž ostu kuupäeval 4897 km, hooldusraamatu järgi teostati tehnohooldusi 07.06.00a. kilometraažil 4897 km, 27.10.00a. – 20212 km, 28.12.00a. – 40399 km, 23.03.01a. – 63000 km, 05.06.01a. – 81428 km, 16.07.01a. – 101118 km, 01.10.01a.– 120900 km, 07.01.02a. – 141091

km, 31.03.02a. – 162077 km, 05.07.02a. – 179703 km, 15.09.02a – 198161 km, remonditöid teostati 10.12.2002 – 28.01.2003 Gigaauto remonditöökojas, põhjuseks märgitud tugevad helid mootoris, kilometraaž remondi teostamisel 213481 km. Sõiduki XXXreg.märk, XXX kohta, et sõiduk osteti tehnilise passi järgi 19.10.2000, läbitud kilometraaž ostu kuupäeval 3000 km, hooldusraamatu järgi teostati tehnohooldusi 20.10.00a. – kilometraažil 3000 km, 28.05.01a. – 19854 km, 08.01.02a. – 40396 km, 26.07.02a. – 59875 km, 12.11.02a. – 82812 km, 14.04.03a. – 100736 km, 08.11.03a – 119821 km, remonditöid teostati 13.11.2002 – 13.12.2003 L PT remonditöökojas, põhjuseks märgitud tugevad helid mootoris, kilometraaž remondi teostamisel 82991 km, 08.02.2003 – 27.02.2003, AS A , põhjuseks märgitud tugevad helid mootoris, kilometraaž remondi teostamisel 94778 km ja 03.04.2003 – 14.04.2003 AS A , põhjuseks märgitud tugevad helid mootoris kilometraaž remondi teostamisel 100736 km. Sõidumeeriku kaartidele salvestatud andmetega on tõendatud, et remonditööde teostamise ajal ei ole sõidukite läbitud kilometraaž suurenenud, nii näiteks sõiduk XXX reg.märk XXX, viibis remondis perioodidel 03.01.2003 - 06.01.2003 – sõidumeeriku kaartide järgi on sõiduki läbitud kilometraaž 02.01.2003 88 285 km ja 06.01.2003 samuti 88 285 km ning 22.01.2003 03.02.2003 kaartide järgi on sõiduki läbitud kilometraaž 22.01.2003 91 414 km ja 04.02.2003 samuti 91 414 km, millest saab järeldada, et sõidukeid ei ole remonditööde teostamise ajal sihtotstarbeliselt kasutatud. Kohtule esitatud tõenditega - OÜ L PT tõend nende remonditöökojas sõiduki XXXreg.märk 922 AOT remontimise kohta ajavahemikul 13.11.2002 - 13.12.2002 ja arve nr. 47, AS G tõend nende remonditöökojas ajavahemikul 10.12.2002 - 28.01.2003 sõiduki XXXreg.märk XXXremontimise kohta ja arve nr. 17, AS Ateka Transpordi tellimus selle kohta, et 10.02.2003 27.02.2003 teostati sõiduki reg.märk XXX remonti - on tõendatud, et hageja sõidukeid remonditi mitmetes autoremonditöökodades. Sõidukite mootorite rikete põhjuste kindlakstegemiseks määratud ekspertiisi läbiviinud riiklikult tunnustatud ekspert Rein Münt, kellele esitati eelnevalt detailideks lahtivõetud sõiduki XXXreg.märk XXXmootor, järeldas ekspertiisiaktis nr. 4-29 06.12.2004, et mootori toitesüsteemi riknemine sai alguse mittekvaliteetse kütuse kasutamisest ning mootoris esinenud vigastused võisid tekkida, kui kasutati mittekorras toitesüsteemiga sõidukit. Eksperdi järelduste kohaselt pidi kütuses esinema kas vett, vaike, mehaanilisi lisandeid, agressiivseid ja korrodeeruvaid aineid jne., mis läbisid kütusefiltri ja põhjustasid kõrgsurvepumba ja pihustite rikked. Nii eksperdid prof. M N kui ka R M märkisid arvamustes, et normist suurema väävlisisaldusega kütuste väävliühendite põlemissaadused korrodeerivad intensiivselt mootori detaile, väljalaskesüsteemi, ohtu seatakse tänapäeva autode oksüdatsioonkatalüüsneutralisaatorid ja kübemefiltrid, suureneb mootoridetailide korrosioon-mehaaniline kulumine. Prof. M.N järeldas tema poolt läbiviidud ekspertiisi osas, et kütuse madalatemperatuuriliste omaduste (CFPP) parendamiseks on lisatud kas bensiini, petrooli või muid lisandeid, mille tulemiks on leektemperatuuri alanemine, suurem mahu protsent destilleerub juba 180 kraadi C juures, määrimisvõime alaneb tunduvalt, seega intensiivistub toitesüsteemi (eriti kõrgrõhupumba, kõnekeeles kõrgsurvepumba) kulumine, suur vaikude sisaldus ummistab pihustiavad ja düüsid tahkete põlemissaaduste koksiga, halveneb kütuse pihustamise kvaliteet ja põlemisprotsess, suureneb keskkonna saastumine, kütusekulu jne. Seega on eksperdiarvamustega tõendatud, et nii ebakvaliteetse kui ka kliimatingimustele mittevastava diislikütuse kasutamine rikub diiselmootoreid ja sõiduki XXX , reg.märk XXX mootori toitesüsteemi riknemine on saanud alguse mittekvaliteetse kütuse kasutamisest. Hageja esitatud tõenditega on tõendatud, et eksperdi R.M uuritud kõrgsurvepump Bosch VE4/12F1200 R770/0460424162 oli XXX tootja KTC Praha r.s.o. kommertsdirektori Z S 13.02.2004 antud vastuse kohaselt tootja poolt paigaldatud sõidukile tehasetähisega (VIN-kood) TNAA1N000XA000187, registreerimistunnistusest nähtub, et eelmärgitud VIN-koodiga sõidukile on Eesti Vabariigis antud riiklik numbrimärk XXX. Seega on hageja tõendanud, et eksperdile esitatud kõrgsurvepump kuulus hageja sõidukile

XXXA80N, reg.märk XXX Kuigi teised, enne eksperdile esitamist demonteeritud mootori detailid ei ole märgistatud ja hagejal puudub võimalus nende kuulumist antud mootori juurde dokumentaalselt tõendada, saab kohus seda siiski eeldada, sest ekspert ei ole mootori detaile uurides esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse vastupidist väita. Kostja, kes on seadnud kahtluse alla ekspert R.M uuritud mootori detailide kuulumise hageja sõidukile, ei ole tõendanud oma sellekohaseid vastuväiteid. Kohtu määratud ekspertide arvamustega on kooskõlas hageja kohtuväliselt tellitud ja kirjalike tõenditena kohtule esitatud arvamused OÜ Pelgulinna Autotehnilise Katsekoja direktorilt, M.L ning erinevatelt sõidukite remondiga tegelevatelt spetsialistidelt nagu Gigaauto AS esindaja V. S , OÜ Luka PT töökoja juhataja V. K ja AS K töökoja meistri R. R arvamused selle kohta, et hageja sõidukite mootorite rikked on põhjustatud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest. Sarnaselt kohtu määratud ekspertidega käsitleb suurenenud väävlisisaldusega diislikütuse mõju diiselmootorile autotehnika professor J L Tallinna Tehnikaülikooli masinaehituse instituudist ja XXX tootja KTC Praha r.s.o. insener Z.S . P K S Eesti AS-st, kes andis arvamuse 27.03.2003 Energiaturu Inspektsiooni tellimusel S Eesti AS-i inspektori poolt võetud kütuse proovide kohta järeldas, et AS-i S tanklast XXX võetud kütuse proov vastab talvise kerge kütteõli kvaliteedinõuetele. Kuivõrd kohus ei käsitle eelpoolnimetatud asjatundjate arvamusi eksperdiarvamustena vaid dokumentaalsete tõenditena, siis ei kehti tõendite kohta Tallinna Tehnikaülikooli Katsekoja mehaanikalabori juhised ekspertiiside läbiviimise kohta. Kostja seisukoht, et XXX sõidukid võivad tarvitada diislikütust, mille nõuded on madalamad Eesti Vabariigis 01.01.2003.a. mootorikütusele kehtima hakanud nõuetele ei vasta tegelikkusele. Kostja sellekohase arvamuse lükkab ümber sõidukite XXX hooldusjuhenditesse märgitud nõuded diislikütuse kohta, mille kohaselt tuleb kasutada standardile CSN EN 590 vastavat diislikütust ja märkus selle kohta, et diislikütusele ei tohi lisada bensiini. Kohtu määratud ekspert prof. M.N on oma arvamuses muuhulgas märkinud, et talvel suvise diislikütuse kasutamiseks tuleb parandada selle madalatemperatuurilisi omadusi (CFPP), milleks võib olla kasutatud petrooli, bensiini või muid lisandeid. Hageja kasutatud mootoriõli vastavust sõidukitele XXXt õendab SGS AS vastavushinnang nr. K 2 0261. Kuigi hageja ei ole kohtule esitanud otseseid tõendeid selle kohta, et tema XXX marki sõidukite kütusepaakidesse mootorite rikete tekkimise ajal tangitud diislikütus oli ebakvaliteetne ja kohtumenetluse ajal ei olnud enam võimalik määrata ekspertiisi sõidukite kütusepaakides olevale kütusele ega sõidukite mootoritele enne nende detailideks lahtivõtmist, saab kohus kõigi asjas esitatud ja uuritud kaudsete tõendite põhjal kogumis järeldada, et hageja sõidukite mootorite rikked põhjustas kostja müüdud ebakvaliteetne kütus. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lõigete 3 ja 4 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 225 kohaselt võib ostja nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes ostja ebapiisavast teavitamisest müüja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Kohus leidis, et kostja tuginemine pooltevahelise lepingu punktile 4.2.7., mis sätestas, et juhul

kui ostjal on pretensioone tarnitud kauba kvaliteedi ja koguse osas, kohustub ostja sellest kirjalikult teatama müüjale mitte hiljem kui 24 tunni jooksul peale kauba kättetoimetamist, ei ole antud vaidluses asjakohane, kuivõrd hageja nõuab hüvitist ebakvaliteetse kütuse kasutamise tõttu sõidukitele tekkinud kahju, mitte ostetud kauba eest. Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et hageja on kostjale asja lepingutingimustele mittevastavusest teatanud mitte üksnes mõistliku aja jooksul, vaid koheselt, s.o. järgmisel päeval peale kütuse mittekvaliteetsusest teadasaamist. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hagiavalduses esiletoodud asjaolud, et 2002 a. detsembrikuus teostati remonttöid sõidukile XXX reg.märk XXX kokku 13 637.20 krooni eest ja sõidukile XXX reg.märk XXX kokku 13 812.75 krooni eest; 2003 a. jaanuaris telliti 300 krooni maksnud ekspertiis ja teostati remonttöid sõidukile XXX reg.märk XXX 15 797.45 krooni eest ja sõidukile XXX reg.märk XXX123 801.15 krooni eest; 2003 a. veebruaris teostati remonttöid sõidukile XXXreg.märk XXX 9763.30 krooni eest ja 2003 a. aprillis samale sõidukile veel 19 346.20 krooni eest ning remondi teostamiseks tellis hageja ekspertiisi maksumusega 300 krooni, on tõendatud sõidukite remondile koostatud kommentaaride, teatiste, AS G arvete-saatelehtedega, remonttööde tellimiskäskude, OÜ M arvete-saatelehtedega, OÜ B arvete-saatelehtedega, Arwidson Balti AS saatelehtedega, OÜ L PT arvete-saatelehtedega, AS K O.K. remonditööde lepingu ja kviitung/arvega, AMM OÜ arvetega, õienditega remonditööde maksumuse kohta, KTC s.r.o. faktuurarvega ja hageja konto väljavõtetega esitatud arvete tasumise kohta. Kostja ei ole tõendanud esitatud arvete ja teostatud tööde mittevastavust tegelikkusele. Seega on hageja tõendanud kõik kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud - et kostja müüs talle pooltevahelise lepingu alusel ebakvaliteetset kütust, et kahju tekitamisega seoses kanti kulu 196 158.05 krooni, et kahju tekkis kostja müüdud ebakvaliteetse kütuse kasutamise tagajärjel ning et kostja tegevus oli õigusvastane. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulist kohustust rikkunud poolena peab hüvitama hagejale tekkinud kahju täies ulatuses, kuna ta pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, et tema müüdud ebakvaliteetse kütuse kasutamise tagajärjel võivad hageja sõidukite mootorid puruneda. Kostja tegevust saab kohus uuritud tõendite põhjal pidada raskeks hooletuseks. Kostja ei ole hoolimata esitatud vastuväidetest kohtule tõendanud, et tema süü kahju tekitamises puudub, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 196 158.05 krooni.

Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 52 sätestab, et asja läbivaatamiskulud on: eksperdi-, tõlgi- ja tunnistajatasu; riiklikule ekspertiisiasutusele ekspertiisi tegemisest tekkinud kulud; dokumentaalse tõendi saamise, asitõendi vaatluse ja paikvaatluse tegemise kulud; sundtoomise, aresti ja vahi all pidamise kulud; õigusabikulud; postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud; väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse või teate avaldamise kulud; poolel töölt puudumise tõttu saamata jäänud palk, sõidukulud

ja korteriraha. Seadusest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tõlgitasu 2470 krooni, tõendi saamise kulu 80 krooni ja riigilõiv 11 000 krooni, kokku 13 550 krooni. Asja läbivaatamiskuluks ei ole TsMS § 52 kohaselt koopiate tegemise ega paberikulu, mistõttu tuleb kohtukulu nõue 214 krooni jätta rahuldamata. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse asja keerukust, hagi hinda ja seaduses sätestatud piirangut leidis kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 9807 krooni. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Kostja taotlusel määras kohus 30.08.2004 sõidukite mootorite tehnilise ja kütuse ekspertiisi, mille läbiviimiseks tasus kostja ette 6000.00 krooni. Ekspertide tasu ja tõendi nõudmise kulu on tasutud riigieelarvest kokku 12 677 krooni, seega kuulub kostjalt väljamõistmisele ekspertiisitasu 6677.00 krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele ka postikulu 316.60 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista kokku kohtukulu 6993.60 krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.